1-15-3109/14 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

2.Kohtus uuritud tõendid Kohus uuris järgmisi kirjalikke tõendeid: sündmuskoha vaatlusprotokoll (I kd, tl 20-23), asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud kööginuga (I kd, tl 59-60 ); asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud teksapükse ja tumesinist pluusi (I kd, tl 65-70), asitõendi vaatlusprotokoll, mille on vaadeldud D. Meštšenski’l seljas olnud riideid (I kd, tl); asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud PPA häirekeskusesse tehtud kõne salvestust (I kd, tl 8693); läbiotsimismäärus ja -protokoll (toimik 1, lk 95-102); asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud mobiiltelefoni Nokia Lumia 520 (I kd, tl 103-105 ); päästekomando sündmuse kokkuvõte (I kd, tl 106-111); fotod kannatanu XXXist (I kd, tl 112-121); SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatis õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest (I kd, tl 122); isiku läbivaatuse protokoll (I kd, tl 123-128); SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõte haigusloost nr XXX (I kd, tl 130-135); isiku ekspertiisiakt nr 15EPõI0014 (I kd, tl 136-142); äratundmiseks esitamise protokoll (I kd, tl 143-147); äratundmiseks esitamise protokoll (I kd, tl 148-152 ); isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (II kd, tl 1-8). Kohus uuris järgmisi isikulisi tõendeid: kannatanu XXX ütlused (II kd, tl 63-65); tunnistaja XXX ütlused (II kd, tl 65-66); tunnistaja XXX ütlused (II kd, tl 66-67 ); tunnistaja XXX ütlused (II kd, tl 67-68); tunnistaja XXX ülekuulamise protokoll(II kd, tl 15-19); süüdistatava Dmitri Meštšenski ütlused (II kd, tl 68-72). Tsiviilhagi tõendamiseks esitati: liitumisleping (II kd, tl 33 ), AS EMT arve nr XXX (II kd, tl 34 ); Arvutitark OÜ arve koopia (II kd, tl 36-37); Seegi Mööbel arve kviitungi nr 660-S koopia, (II kd, tl 38); FIE XXX arve ukse maksumuse kohta (II kd, tl 39). Muu iseloomustava materjalina esitati: Dmitri Meštšenski karistusregistri väljatrükk (II kd, tl 89-96) Harju Maakohtu 15.02.2014. a kohtuotsus (II kd, tl 24), Harju Maakohtu 23.02.2012. a kohtuotsus (II kd, tl 25-26); Harju Maakohtu 15.06.2011. a kohtuotsus (II kd, tl 27-28); Maksuja Tolliameti andmed D. Meštšenski sissetulekute kohta (II kd, tl 29-30) Päring SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikule ja vastus päringule (II kd, tl 31-32).

Nuga oli pikk ja kitsas, umbes 15-20 cm pikkuse teraga. Kannatanu hakkas jalgadega vastu lööma, tõusis püsti ja sai veel mitu lööki. Lööke võis olla kokku kümme. Esimene löök oli rindu, pärast käe, jalgade ja keha piirkonda. XXX püüdis end kaitsta, aga hakkas verd kaotama. Dmitri tuli selja tagant ja hakkas kõri lõikama öeldes, et ära hakka vastu või muidu läheb veel hullemaks. Löökide ajal küsis Dmitri raha asukohta, mille XXX talle ka avaldas. Dmitri küsis samuti mobiiltelefoni ja võtmete asukohta. Mobiiltelefon oli laual, võtmed ukse ees. Dmitri Meštšenski läks pesema ja riideid vahetama, lubades samal ajal kiirabi kutsuda. Seejärel võttis telefoni ja lahkus lukustades ukse väljastpoolt. Kannatanu roomas ukseni lootuses, et seda ei ole lukku keeratud ning hakkas appi hüüdma. Seejärel mõtles, et peaks tähelepanu äratamiseks aknast midagi välja viskama. Seejärel nägi ta tahvelarvutit ning proovis sellelt helistada. Varem ei olnud ta kunagi oma tahvelarvutit helistamiseks kasutanud. Teisel korral abi kutsumine õnnestus. Asitõendi vaatlusprotokollis on fikseeritud 06.11.2014 kella 03:10 paiku häirekeskusesse saabunud kõne. Helistaja teatab, et teda löödi noaga XXXkorteris ning pandi seejärel korterisse luku taha. Luku taha pani Dmitri Meštšenski, kes tahtis teda ära tappa. Helistajal võtit enam pole. Tunnistajana andis ütlused XXX, kes oli 06.11.2014 politseiametnikuna kesklinnas patrullis. Kella 02-03 paiku saabus kõrge prioriteediga väljakutse aadressile XXX. Esialgse info kohaselt oli mees saanud noahaava ja tagasihelistamisele enam ei reageerinud. Korter asus neljandal korrusel ja koputamisele keegi ei reageerinud. Korteri uks oli metallist ning see otsustati koos päästjatega maha võtta. Uks oli üsna tugev ja mootorsaag ei hakanud ka kohe tööle. Uksest sisse jõudes nägi vereloigus noahaavadega meesterahvast. Tunnistaja oli pidevas kontaktis kiirabiga ning hakkas kiirabi poolt leitud noahaavu vaatlema ja fotografeerima. Haavad olid keha piirkonnas, kaela piirkonnas. Kui nad kannatanut raamile tõstsid, oli kuulda mingit häält, mille peale kiirabiarst ütles, et kops on läbi torgatud. Käsi oli läbi lõigatud, vist olid haavad ka jalgadel. Kannatanu oli teadvusel ja rääkis sosistades, nimetas teo toimepanijana Dimat. Tunnistaja XXXon kannatanu XXXnaaber. Samuti on ta varem näinud süüdistatavat, kes on tema naabri sõber. 06.11.2014 öösel kuulis tunnistaja kisa, Aleksei hüüdis appi. Pärast seda tulid politseinikud ja ta nägi õudses seisus Alekseid, keda kanti välja. Aleksei ütles siis, et ta lubas sellel poisil seal elada, ta on ju lastekodust. Tunnistaja XXXütlused avaldati KrMS § 291 lg 1 p 3 ja lg 3 kohaselt. XXXkuulis 06.11.2014 umbes kella 02.30 ajal ülevalt korterist mürtsatust ja kära. Tunnistaja sõnul oli tunne nagu seal toimuks kaklus. Kell 02:45 jäi kõik vaikseks. Umbes kümne minuti pärast kuulis kaeblikku meesterahva häält, mis kutsus appi. XXXja XXX tunnevad äratundmiseks esitamise protokollides XXXkorteris ajutiselt elanud isikuna ära Dmitri Meštšenski. Päästeameti sündmuse kokkuvõtte kohaselt saabus 06.11.2014 väljakutse aadressile XXXkell 03:08. Neljanda korruse uks võeti ketaslõikuri abil maha ning kell 04:02 siseneti korterisse. Sündmus lõppes kell 05:20. Kohtutoimikus on fotod politseiametnik XXXpoolt sündmuskohal kannatanust tehtud fotodest. Fotodelt nähtuvad haavad kätel, seljal ja rindkerel. SA PERH teatises õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest on fikseeritud, et 06.11.2014 kell 04.40 saabus haiglasse XXX, kellel on lõike/torkehaavad, maksa ja kopsu vigastus. 07.11 2014

on haiglas läbi viidud isiku läbivaatus. Protokollist ja selle lisaks olevatelt fotodelt nähtub hulgaliste vigastuste olemasolu kätel, rindkerel, kaelal, jalgadel. Haigusloo väljavõttest nähtuva kliinilise diagnoosi kohaselt oli XXXlõplikuks kliiniliseks põhihaiguseks märgitud mitut kehapiirkonda haaravad vigastused ning kaasuvaks maksa- või sapipõievigastus ning traumaatiline pneumotooraks (õhkrind). Isiku ekspertiisiakti nr 15 E-PõI0014 kohaselt esinevad XXXil muu hulgas järgmised tervisekahjustused: lõikehaav paremal labakäel, torke-lõikehaavad rindkere eespinnal (2 haava), torke-lõikehaav paremal õlal, torke-lõikehaav seljal, torke-lõikehaav vasakul õlavarrel, torke-lõikehaav paremal säärel, maksa ja põrna vigastused, verikõht, traumaatiline veriõhkrind paremal, õhkemfüseem paremal pool rindkerel ja kaelal. Vigastused on eluohtlikud. Vigastused võivad olla tekitatud 06.11.2014 ekspertiisiks esitatud kööginoaga. 06.11.2014 on teostatud aadressil XXXja selles asuvas korteris nr 66 sündmuskoha vaatlus. Vaatlusega tuvastati, et korteri välimine metallist turvauks on uksehingede juurest läbilõigatud. Ukse sisemisel poolel on alumises lukus nn liblikas, mis on verekahtlase määrdumisega, samuti on verekahtlase määrdumisega ukse sisemine link. Korter nr 66 on 1-toaline, eraldi köögi, WC ja vannitoaga. Korteri põrandal on vaip, millel on näha punakaspruun määrdumine. Esikus on välisukse juues vasakpoolse uksepiida allosas verekahtlane määrdumine. Köögilaual olevast kinkekotist leiti veekahtlase määrdumisega nuga, mille tera pikkuseks on 20 cm. Köögis oleva laua kõrvalt leiti heledad sinist värvi teksapüksid, mille verekahtlaselt määrdumiselt saadi Tetrabase lahusega töötlemisel vere suhtes positiivne reaktsioon. Köögis olevast spordikotist leiti EV poolt väljastatud tagasipöördumise luba Dmitri Meštšenski nimele. Toas oleva diivani keskel on tahvelarvuti. Asitõendite vaatlusprotokollis on vaadeldud helesininist värvi teksapükse, mille esiküljel on visuaalselt näha pruuni värvi kuivanud verekahtlased määrdumised. Samuti on asitõendina vaadeldud 33 cm kogupikkusega kööginuga, mille teraosa pikkus on 19 cm ja plastikust käepideme pikkus 13,5 cm. Noa tera laius käepideme juures on 2,7 cm, mis aheneb. Süüdistatava Dmitri Meštšenski ütluste kohaselt oli ta 06.11.2014 öösel kannatanu korteris ja lõi teda noaga. Süüdistatava sõnul olid Alekseil mingisugused probleemid – ta oli võlgu kellelegi ja pani korteriuksed kinni. Dmitri Meštšenski soovis korterist lahkuda. Aleksei teda jõuga kinni ei hoidnud, kuid ütles, et keegi võib väljas oodata. Võtmed olid korteri ukse ees. Süüdistatava ütluste kohaselt oli tal halb olla, kuna vajas narkootikume. Ta võttis noa ja hakkas Alekseid lööma. Küsis Aleksei käest, kus on raha. Aleksei ütles ja sellega oli küsimus lõppenud. Kiirabi ta kutsuda ei lubanud, pani riidesse ja lahkus korterist. Kahtlustatav ei osanud öelda, miks ta ukse lukku keeras. Kahtlustatav kutsus takso ja sõitis minema. Võtmed viskas Mere pst-l prügikasti. Telefoni müüs maha ning raha kulutas ära. Eeltoodud tõendite pinnalt on tõsikindlalt järeldatav, et kannatanule tekitas vigastused Dmitri Meštšenski.

Kaitsja on seisukohal, et süüdistatava tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 200 lg 2 järgi röövimisena, mis on toime pandud raske tervisekahjustuse tekitamisega ning relvaga või relvana kasutava muu esemega. Kohus nimetatuga ei nõustu. Dmitri Meštšenski tegevus on käsitletav tapmisena, mis on toime pandud seoses röövimisega või omakasu motiivil. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-128-06 p 7 asunud seisukohale: Juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. [...] Olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost (nt korduv noaga löömine rindkeresse), ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda). Dmitri Meštšenski lõi kannatanut vähemalt seitsmel korral ning löögid tabasid ka elutähtsaid piirkondi. Süüdistava poolt ründeks kasutatud noa tera pikkus oli 19 cm. Kannatanu sõnul tabas teda esimene löök rindu. Tapmistahtluse olemasolule viitab otseselt ka süüdistatava teojärgne käitumine – kannatanu sulgemine korterisse. Eeltooduga koosmõjus telefoni äravõtmisega pidi see välistama abi kutsumise võimaluse. Dmitri Meštšenski väitis, et juhul kui ta oleks tahtnud kannatanut tappa, oleks ta seda ka teinud. Tõendite pinnalt ei ole üheselt tuvastatav, et süüdistav oleks seadnud kannatanu tapmise eesmärgiks. Ta lõpetas kannatanu noaga löömise ajal, mil viimane oli elus. Süüdistatav sooritas pika teraga noaga korduvad löögid elutähtsasse piirkonda. Kannatanu sõnul lubas süüdistatav kutsuda kiirabi, mida ta ei teinud. Dmitri Meštšenski pesi end, vahetas riided, võttis kannatanu telefoni ja lukustas väljastpoolt ukse. Võtmed viskas minema. Kohtu hinnangul viitab väline teopilt kindlale teadmisele sellest, et kannatanu sureb. KarS Kommentaarid (Juura 2009, lk 93) on asutud seisukohale: Otsese tahtluse puhul on oluline, et isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub selline tagajärg, kuid viimane pole tema eesmärk. Tahtluse voluntaatiivne element, mida lg 3 määratluses märgivad sõnad „tahab või vähemalt möönab seda“, on otsese tahtluse puhul sisuliselt tähtsusetu, omades vaid definitoorset tähendust. Voluntatiivse elemendi aspektist võib isik otsese tahtluse puhul oma teo tagajärgi soovida, kuid ka nendesse üksnes ükskõikselt suhtuda, nende saabumisega leppides. Voluntatiivse elemendi definitoorsus on otsese tahtluse puhul selgitatav sellega, et kui isik midagi täiesti kindlasti teab, kuid ähvardava tagajärje hoidmiseks sellest hoolimata midagi ette ei võta, siis ta paratamatult ka tahab seda. Kohtu hinnangul on tegu toime pandud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 tähenduses. Kannatanu jäi ellu vaid õnneliku juhuse tagajärjel, kuivõrd suutis abi kutsuda tehnikavahendiga, mille kasutamise võimalikkus helistamiseks ei olnud talle teada.

4.Karistus KarS § 56 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suurusele hinnangut andes tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (3-1-1-113-12 p 9.1). Kohus loeb teosüüd suureks. Dmitri Meštšenski ründas inimest, kes oli teda usaldanud enda elukohas ajutiselt elama. Ta lõi kannatanut valimatult vähemalt seitsmel korral erinevatesse kehaosadesse. Rünnaku hetkel kannatanu lamas. Kohus nõustub prokuröri kohtukõnes väljendatud seisukohaga selles, et lamaval inimesel on palju keerulisem vastupanu osutada ja end kaitsta. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse ka süüdistatava käitumist vahetult pärast teo toime panemist – ta lahkus korterist võttes kaasa mobiiltelefoni ning lukustas ukse. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna on süüdistatav avaldanud kahetsust. Tallinna Ringkonnakohus on 22.04.2015 määruses kohtuasjas 1-14-9564 märkinud: Obiter dictum korras juhib kolleegium tähelepanu veel KarS § 57 lg 1 p-s 3 sätestatud süüd kergendava asjaolu – süü puhtsüdamliku kahetsuse – arvestamisele karistuse mõistmisel. Nimetatud süüd kergendava asjaoluna on seadusandja silmas pidanud olukorda, mis ei iseloomusta toimepanija käitumist teo ajal, vaid alles hiljem, teojärgselt. Süüd kergendav moment seisneb kahetsuse puhul selles, et süüteo toimepanija on ise moraalselt aru saanud oma teo ebaõigusest ja negatiivsetest ilmingutest, mille tema tegu on objektiivsesse reaalsusse ning kannatanu jaoks kaasa toonud. Kahetsus näitab seda, et süüteo toimepanija mõistab ka ise oma käitumise hukka. Eelkirjeldatu aktualiseerub aga üksnes juhul kui kahetsuse väljendus on siiras, mitte pole kahetsust väljendatud üksnes formaalselt – kalkuleerides, et see toob kaasa kergema karistuse mõistmise. Kahetsuse siirus on kohtulikule hindamisele avatud kategooria, mille esinemist tuleb iga kord konkreetsetele asjaoludele viidates põhjendada. Selleks, et kohus saaks teha põhistatud hinnangu väljendatud kahetsuse siiruse kohta, peavad esinema mingid objektiivselt äratuntavad asjaolud, mis süüaluse sõnu kinnitaksid. Nii on varasemas kohtupraktikas asutud seisukohale, et karistuse kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes (vt ka RKKKo asjas nr 3-1-1-18-14, p 11). Isiku hoiakust oma teo suhtes võivad selgust anda eeskätt tema konkreetsed teod (nt kahju hüvitamine, kannatanu ees vabandamine, teo muude tagajärgede heastamine vms). Iseenesest ei saa ka välistada, et kohus tugineb kahetsuse puhtsüdamlikkust tuvastades süüdistatava käitumisele kohtusaalis (tema väljenduslaad ja kehakeel). Kuigi iseenesest ei välista kahetsuse siirust see, kui kahetsust väljendataksegi alles kohtus, saab seda, kas isik on juba kohtueelses menetluses oma tegu kahetsenud või mitte, arvestada ühe asjaoluna, mis inditseerib kahetsuse tõsiseltvõetavust.

Kohus kahetsust kergendava asjaoluna ei arvesta, kuna ei esine ühtki asjaolu, millest järelduks kahetsuse puhtsüdamlikkus. Enamgi veel – kohtul kujunes istungite käigus süüdistatava käitumise pinnalt veendumus selles, et ta oma tegu ei kahetse. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-82-14 p 10 asunud seisukohale: Kolleegium selgitab, et kohtupraktikast tulenevalt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Lisaks tuvastatakse süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud (nt süüdistatava teojärgne käitumine, kannatanu käitumine jms). Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. oktoobri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. mai 2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Samas ei keela seadus karistuse mõistmist alla keskmise määra ja seejuures ei ole kohus karistuse mõistmisel seotud prokuröri ega kaitsja seisukohtadega. Kohus lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Kohtumenetluse poolte karistustaotlustega on kohus seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-113-12, p 10; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-91-07, p 6.6). KarS § 114 näeb karistusena ette kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse. KarS § 25 lg 6 kohaselt süüteokatse puhul võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut. Alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 60 kohaselt: (1) Käesoleva seadustiku üldosas nimetatud juhtudel võib kohus kergendada isiku karistust käesoleva paragrahvi lõigetes 2 kuni 4 sätestatud korras. (4) Kui käesoleva seadustiku eriosas on kuriteo eest karistusena ette nähtud eluaegne vangistus, mõistetakse karistuse kergendamisel tähtajaline vangistus kolmest kuni viieteistkümne aastani. KarS. Kommenteeritud väljaanne (Juura 2009) lk 245 asutakse seisukohale, et KarS § 60 kehtestab karistusraamid nendeks juhtudeks, mil üldosa näeb ette kohtu õiguse või kohustuse kergendada süüdlase karistust. Kergendused tulenevad süüteomõistest, nimelt deliktistruktuuri erinevatel tasanditel ilmnevast teo või tagajärje tavalisest väiksemast ebaõigussisust. Arvestades teo jäämist katse staadiumisse, peab kohus võimalikuks kohaldada KarS § 25 lg 6 ja KarS § 60. Arvestades eeltoodut, otsustab kohus Dmitri Meštšenski süüdi tunnistada KarS § 114 p 5 - § 25 lg 2 (alates 01.01.2015 KarS § 114 lg 1 p 5 - § 25 lg 2) ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 12 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Dmitri Meštšenski karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 13.11.2014. a.

Õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks on asjas esitanud tsiviilhagi XXX, kes nõuab Dmitri Meštšenski poolt 06.11.2014 varastatud 220,00 euro, mobiiltelefoni Nokia Lumia 520 väärtusega 130,00 euro, mobiiltelefoni kaaned väärtusega 12,46 euro ja EMT kõnekaart väärtusega 3,50 euro hüvitamist. Röövimise käigus on lõhutud tahvelarvuti Prestigo MultiPad, mille remont kannatanu hinnangul maksab 50,00 eurot. Seoses ründega sai kahjustada (verega määrdunud ja läbilõigatud) diivan väärtusega 400,00 eurot, voodipesukomplekt väärtusega 40,00 eurot, tekk ja padi väärtusega 15,00 eurot, uksevaip väärtusega 19,00 eurot, spordipüksid väärtusega 20,00 eurot, kudum väärtusega 15,00 eurot, aluspüksid väärtusega 5,00 eurot. Samuti tuli välja vahetada uks, mis läks maksma 485,00 eurot. Kokku varalise kahju hüvitamiseks summas 1284,96 eurot. Mobiiltelefon Nokia Lumia 520 koos kaante ja kõnekaardiga on tagastatud XXXile. Tahvelarvuti Prestigo Multipad on tagastatud XXX. Kannatanu selgitas, et tahvelarvuti oli verega uputatud. Tõenditena on esitatud arve kviitungid diivan-voodi ja kahe tugitooli ostmise kohta koos transpordiga, mille maksumus kokku on 1437,00 eurot. Samuti on esitatud tõend uue ukse valmistamise ja paigaldamise kohta, mille maksumus kokku on 485,00 eurot. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Dmitri Meštšenski võttis kohtuistungil hagi õigeks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kannatanule on tagastatud mobiiltelefon Nokia Lumia 520 koos kaante ja kõnekaardiga. Eeltoodust johtuvalt rahuldab kohus XXXtsiviilhagi osaliselt ning mõistab Dmitri Meštšenskilt kannatanu kasuks välja 1139,00 eurot.

7.Kriminaalmenetluse kulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: 3) riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Dmitri Meštšenskil tuleb hüvitada järgmised menetluskulud: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu 1248,00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 84,00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 975,00 eurot. KrMS § 423 ja KrMS § 417 lg 2 kohaselt tuleb süüdistataval menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (allkirjastatud digitaalselt)