lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-3421/13

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 30.06.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-3421/13
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
30.06.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
900
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-3421/4Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja27.05.20151-15-3421/20Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja21.10.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-15-3421

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2015, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-15-3421

Kohtukoosseis

Julia Katškovskaja, Andres Parmas ja Sten Lind

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. mai 2015 otsus lühimenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatav Z.B (ik XXX, viibib Tallinna Vanglas), määruskaebus menetluskulude väljamõistmise peale

RESOLUTSIOON

Jätta Z.B määruskaebus Harju Maakohtu 27. mai 2015 otsuse peale menetluskulude väljamõistmise osas kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 27.05.2015 otsusega tunnistati Z.B lühimenetluses süüdi KarS § 424 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1 aastani. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.11.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - tegemata 19 tundi üldkasuliku tööd võrra, so 9 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti Z.B-le vangistus 1 aasta ja 9 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt loeti eelvangistus karistusaja hulka ja karistuseaja alguseks loeti 29.03.2015. Sama kohtuotsusega mõisteti Z.B-lt välja menetluskuludena kaitsjatasu 144 eurot ja sundraha 585 eurot. Kohus määras, et menetluskulud kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2.Harju Maakohtu 27.05.2015 otsuse peale esitas Z.B määruskaebuse, milles taotleb temalt väljamõistetud menetluskulude osalist või täielikku riigi kanda jätmist, kuna vangistusega seonduvalt on ta kaotanud oma töö ning sel põhjusel puuduvad tal igasugused võimalused

1-15-3421 menetluskulude hüvitamiseks. Samuti on tal tasumata varasemad võlgnevused. Vangla poolt pakutava tööga ei ole võimalik seda hüvitada, kuna tunni indeks on 0,63 senti.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3.KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel KrMS 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. KrMS § 326 lg 3 (11. ptk) teine lause lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 kehtib KrMS § 326 lg-s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse üle otsustamisel.
4.Esitatud kaebusest nähtuvalt vaidlustab Z.B maakohtu otsust temalt menetluskulude väljamõistmise osas. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud määruskaebusega, leiab üksmeelselt, et see määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtukolleegium leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus ehk antud juhul on tegemist perspektiivitu taotlusega. Maakohus on juba märkinud, et KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 3 võib kohus menetluskulude hüvitamise otsustust tehes jätta osa menetluskuludest riigi kanda, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Samuti võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Seega võimaldab nimetatud säte kohtul jätta menetluskulude hüvitamine osaliselt riigi kanda või võimadada nende tasumist pikema aja vältel, kuid ei näe ette võimalust jätta menetluskulud täielikult riigi kanda, nagu seda süüdistatav on esitatud määruskaebuses taotlenud. Mis puudutab võimalikke menetluskulude vähendamist seoses vangistusega, siis sellega seonduvalt tuleb märkida, et kehtiv ja asjakohane kohtupraktika on kestvalt seisukohal, et kui süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist (vt nt RKKKm nr 3-1-1-105-12 p 7). Antud juhul ei ole süüdistatav mistahes asjakohaseid tõendeid esitanud ega taotlenud ka vastava teabe väljanõudmist. Seega on isiku võimetus seoses varatusega tasuda menetluskulusid tõendamata ning kohtul puudub objektiivne võimalus jaatada isiku võimetust menetluskulusid mitte tasuda seoses varatusega ning vähendada või kaaluda menetluskulude vähendamist seoses süüdistatava varatusega. Osutatada tuleb ka vangistusseaduse §-le 37, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. Vangistusseaduse § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Kui isik menetluskulusid siiski õigeaegselt ei tasu, tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku regulatsioonist. Seega sõltumata sissetuleku võimalikust

1-15-3421 vähesusest kinnipidamisasutuses on võimalik süüdistataval vangistuse tingimustes menetluskulusid tasuda ning nagu nähtub maakohtu otsusest, on maakohus arvestanud asjaoluga, et süüdistatavale mõistetakse reaalne vangistus ning seda silmas pidades on talle võimaldatud menetluskulude hüvitamist 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Seega, kuna selliseid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu otsuse muutmise väljamõistetud menetluskulude osas pole Z.B esitanud ja kriminaalasja materjalidega tutvumise järgselt ei tuvastanud ka ringkonnakohus selliste asjaolude esinemist, siis tuleb Harju Maakohtu 27.05.2015 otsus jätta muutmata ja tühistamata.

5.Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata.

Julia Katškovskaja /allkirjastatud digitaalselt/

Andres Parmas /allkirjastatud digitaalselt/

Sten Lind /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.