Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
3-1-1-63-15 30. juuni 2015 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Saale Laos Kaitsjatasu Tartu Ringkonnakohtu 9. aprilli 2015. a määrus kriminaalasjas nr 1-12-3075 Denis Pirožaki kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova, määruskaebus 3. juuni 2015, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 9. aprilli 2015. a määrus, millega jäeti Denis Pirožaki kaitsja riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotlus läbi vaatamata, ning saata kaitsja taotlus uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.
2.Kaitsja määruskaebus rahuldada osaliselt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 4. mai 2012. a otsusega tunnistati D. Pirožak süüdi lühimenetluses kriminaalasjas nr 1-12-3075 karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja ärakantavaks karistuseks mõistis kohus 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti 10 kuu pikkune vangistus kaetuks D. Pirožakile Tartu Maakohtu 16. veebruari 2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-1013 mõistetud ärakandmata 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti KarS § 74 alusel 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata.
2.Tartu Maakohtu 5. novembri 2014. a määrusega pöörati D. Pirožakile Tartu Maakohtu 4. mai 2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-3075 mõistetud liitkaristus 2 aastat ja 6 kuud vangistust täitmisele.
3.Tartu Vangla esitas 11. veebruaril 2015 Tartu Maakohtule D. Pirožaki andmed tema vangistusest vabastamise või vangistuse vähendamise otsustamiseks seoses karistusseadustiku muudatustega, mis jõustusid 1. jaanuaril 2015.
4.Tartu Maakohtu 3. märtsi 2015. a määrusega jäeti D. Pirožakile Tartu Maakohtu 4. mai 2012. a otsusega mõistetud liitkaristus muutmata.
5.Maakohtu määruse peale esitasid D. Pirožak ja tema kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova
määruskaebused, taotledes Tartu Maakohtu 3. märtsi 2015. a määruse tühistamist ja Tartu Maakohtu 4. mai 2012. a otsusega mõistetud lõpliku karistuse muutmist.
6.Tartu Ringkonnakohtu 1. aprilli 2015. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
7.D. Pirožaki kaitsja N. Agarjova esitas 8. aprillil 2015 Tartu Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märkis taotluses, et erinevate kriminaalasjade numbrite osas tekkinud arusaamatuse tõttu ei olnud riigi õigusabi süsteemis võimalik varem taotlust elektrooniliselt esitada.
8.Tartu Ringkonnakohtu 9. aprilli 2015. a määrusega jäeti taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks läbi vaatamata. Ringkonnakohus viitas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. aprilli 2011. a otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-22-11 (p 16) ja märkis, et kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks alles 8. aprillil 2015, s.o seitse päeva pärast ringkonnakohtu määruse tegemist.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLE SEISUKOHAD
9.Tartu Ringkonnakohtu 9. aprilli 2015. a määruse peale esitas määruskaebuse vandeadvokaat N. Agarjova, taotledes uue määruse tegemist, millega rahuldataks tema riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotlus.
9.1.Ringkonnakohus oleks pidanud arvesse võtma riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mis oli lisatud 13. märtsil 2015 esitatud määruskaebusele ja lahendama selle 1. aprillil 2015 tehtud määrusega. Taotlus ei olnud riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) kaudu vormistatud seetõttu, et kriminaalasjade numbrite osas tekkinud arusaamatus muutis RIS-i kaudu taotluse esitamise võimatuks. Arusaamatus lahendati alles
8.aprilliks 2015, mil kaitsja esitas ringkonnakohtule e-toimiku süsteemi vahendusel uue tasutaotluse.
9.2.„Riigi õigusabi osutaja määramiseks taotluse esitamise ning e-toimiku kaudu riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks dokumentide esitamise korra“ § 6 lg 2 järgi võib advokaat esitada riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude kindlaksmääramiseks taotluse kohtule e-toimiku süsteemi avaliku liidese väliselt siis, kui see e-toimiku kaudu ei ole tehniliselt võimalik. Kui taotlus esitatakse e-toimiku süsteemi avaliku liidese väliselt, on advokaat kohustatud esitama taotluse esimesel võimalusel ka e-toimiku süsteemi kaudu. Määruskaebuse esitaja on vastavalt toiminud, esitades uue taotluse viivitamatult pärast tehniliste puuduste kõrvaldamist e-toimiku süsteemis.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Määruskaebuse esemeks on küsimus, kas kaitsja taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks esitati õigeaegselt ning kas ringkonnakohus oleks pidanud esitatud taotluse läbi vaatama.
10.1.D. Pirožaki kaitsja esitas 13. märtsil 2015 määruskaebuse Tartu Maakohtu 3. märtsi 2015. a määrusele. Määruskaebusele oli lisatud paberkandjal kaitsjatasu hüvitamise taotlus (III kd, tl 12).
Tartu Ringkonnakohus jättis kaitsja määruskaebuse 1. aprilli 2015. a määrusega rahuldamata, kuid ei võtnud seisukohta kaitsjatasu hüvitamise taotluse kohta.
10.2.8. aprillil 2015 edastas kaitsja ringkonnakohtule sama tasutaotluse e-toimiku süsteemi kaudu. Tartu Ringkonnakohus jättis kaitsja taotluse 9. aprilli 2015. a määrusega läbi vaatamata põhjendusega, et see esitati hilinemisega, s.o pärast kohtu siirdumist nõupidamistuppa.
10.3.Kaitsja esitas 22. aprillil 2015 määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 9. aprilli 2015. a määruse peale, taotledes jätkuvalt kaitsjatasu hüvitamist, kuivõrd tehnilistel põhjustel sai ta taotluse esitada etoimiku süsteemi vahendusel alles 8. aprillil 2015.
11.Justiitsministri 6. detsembri 2013. a määruse nr 39 „Riigi õigusabi osutaja määramiseks taotluse esitamise ning e-toimiku kaudu riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks dokumentide esitamise kord“ (edaspidi ka kord) § 6 lg 1 kohustab advokaati esitama riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse menetlejale e-toimiku süsteemi avaliku liidese kaudu. Sama paragrahvi teine lõige lubab tasutaotluse esitada muul viisil üksnes juhul, kui e-toimiku süsteemi kaudu ei ole taotluse esitamine tehniliselt võimalik. Samas on täpsustatud, et kui taotlus esitatakse muul viisil, on advokaat kohustatud esitama taotluse esimesel võimalusel ka etoimiku süsteemi kaudu.
12.Ringkonnakohtu 9. aprilli 2015. a määruses on õigesti osutatud Riigikohtu praktikale, mille kohaselt peab määratud kaitsja esitama taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Taotluse esitamine pärast kohtu lahkumist nõupidamistuppa ei ole lubatav, mille tõttu tuleb hilinenult esitatud taotlus jätta läbi vaatamata (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. aprilli 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-22-11, p 16).
13.Eeltoodust aga nähtub, et D. Pirožaki kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks koos määruskaebusega 13. märtsil 2015, s.o enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Tulenevalt korra § 6 lõikest 2 on advokaadist kaitsjal õigus e-toimiku süsteemi tehniliste probleemide korral esitada tasutaotlus paberkandjal. Kaitsja on tasutaotluse
8.aprillil 2015 e-toimiku süsteemi kaudu esitamisel märkinud, miks see varem võimalik ei olnud. Kolleegium peab vajalikuks siiski osutada, et 8. aprillil 2015 esitatud taotluse kaaskirjas ei ole kaitsja selgitanud, et lähtub korra § 6 lõikest 2 ning et samasisuline taotlus oli lisatud juba 13. märtsi 2015. a määruskaebusele, samuti puuduvad tasutaotluse muul viisil esitamise põhjendused 13. märtsi 2015. a määruskaebuses.
14.Kolleegium leiab, et kuigi kaitsja ei ole vaidlustanud Tartu Ringkonnakohtu 1. aprilli 2015. a määrust, millega ei lahendatud 13. aprillil 2015 esitatud tasutaotlust, oli kaitsjal õigus tõstatada tasutaotluse õigeaegsuse küsimus ka Tartu Ringkonnakohtu 9. aprilli 2015. a määrust vaidlustades. Ei ole välistatud, et tehniline probleem tasutaotluse e-toimiku kaudu esitamiseks kõrvaldatakse pärast määruskaebuse ringkonnakohtus lahendamise 10-päevase tähtaja möödumist (KrMS § 390 lg 3). Kuna korra § 6 lg 2 teine lause nõuab igal juhul lõpuks tasutaotluse esitamist ka e-toimiku süsteemi kaudu, on praegusel juhul (kohus jättis lahendamata muul viisil esitatud tasutaotluse) põhjendatud lugeda taotlus õigeaegselt esitatuks ka siis, kui see on menetlejale edastatud esimesel võimalusel
pärast tehnilise takistuse äralangemist. Kuna Riigikohus ei või tuvastada faktilisi asjaolusid (KrMS § 363 lg 5), ei võta kolleegium seisukohta küsimuses, kas kaitsja väidetud tehnilised takistused taotluse esitamiseks e-toimiku süsteemi kaudu enne 8. aprilli 2015 ka tegelikult olemas olid. Seetõttu jääb rahuldamata ka D. Pirožaki kaitsja taotlus riigi õigusabi kulu tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks Riigikohtus.
15.Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et Tartu Ringkonnakohus jättis 9. aprilli 2015. a. määrusega kaitsja tasutaotluse alusetult läbi vaatamata. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 pst 6 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 9. aprilli 2015. a määruse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Uuel arutamisel tuleb mh selgitada, kas on tõendatud kaitsja väited tehniliste probleemide kohta, mis takistasid tasutaotluse e-toimiku süsteemi kaudu varem esitamist. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.