Kohtulahend

1-15-5140 Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista E.S-ilt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2, 8 alusel kannatanu x x kasuks 1415 € ning kanda nimetatud summa kannatanu Swedbank AS a/a nr EExxxxxxxxxxxxxxxx.

EDASIKAEBAMISKORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kriminaalasjas nr 14250101694 süüdistatakse E.S selles, et tema x.x.xxxx kella x paiku x linnas, x pst x asuva klubi x peaukse juures, Rannapargi poolses küljes, tungis kallale tööülesandeid täitvale x OÜ turvatöötajale x x`le, kes eelnevalt oli andnud E.S-i korralduse võtta klubis olles müts peast, sest klubi eeskirjade järgi on klubis mütsi kandmine keelatud. Kallaletungi käigus tõukas E.S x x mõlema käega rindkere piirkonnast ning lõi ühe korra rusikaga vastu viimase rindkeret. Tõukamisega ja löömisega tekitas E.S x x`le füüsilist valu. Seega E.S, teisele inimesele valu tekitava kehaline väärkohtlemisega pani toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (kuni 01.01.2015 karistatav KarS § 274 lg 1 järgi). Samuti tema x.x.xxxx kella x ajal ähvardas telefoni teel oma endist elukaaslast x x`i lubades viimasel pea lõhki lüüa, millise tervisele ohtliku vägivalla täideviimist oli x x`l alust karta E.S varasema vägivaldse käitumise tõttu. Seega E.S , tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisega, kui on olnud alus karta ähvarduse täideviimist pani toime KarS § 120 (alates 01.01.2015 karistatav KarS § 120 lg 1 järgi) kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, olles varem, sealhulgas x.x.x toime pannud teise isiku kehalise väärkohtlemise, x.x.xxxx kella x ajal x linnas x asuva maja ees sülitas temaga lähisuhtes olnud endisele elukaaslasele x x`le näkku, misjärel peale sõimamist loopis maja välisukse juures seisnud x x elukaaslase x x ja tema süles oleva kaheaastase x x suunas metallmünte. Seejärel tõukas E.S x x kahe käega rinna piirkonda, tekitades x x`le valu ning mispeale x x kaotas tasakaalu ja kukkus otsa umbes meetri kaugusel asunud x x süles olnud x x (sünd x.x.xxxx ). X x maha ei kukkunud. E.S tõukamisest eemale paiskunud x x ja x x vahele jäi x x, kes hakkas kohe nutma, kuna sai haiget. E.S põhjustas oma tegevusega x x`le ja x x`le füüsilist valu. Samuti tema, olles varem, sealhulgas x.x.xxxx a. ja x.x.xxxx toime pannud teise isiku kehalise väärkohtlemise, x.x.xxxx ajavahemikul kell x kuni x Pärnus x tänaval x pargis asuva x juures võttis käega temaga lähi- ja sõltuvussuhtes oleval üheksa aastasel pojal

1-15-5140 x x kõri juurest jopest kinni ning tiris teda jopest kinni hoides üle sõidutee, milline tegevus põhjustas x x jope kõrile tekkinud survest põhjustatud lämbumistunde ja valu. Jõudnud Pärnus x tänaval sõidutee äärde E.S pargitud auto juurde, haaras E.S oma mõlema käega x x jopest kinni ja tõukas ta hooga autosse, millise tegevuse ajal põrkus x x pea vastu auto uksepiita ja põhjustas sellega pojale valu peas. Sõites Pärnus x tänavalt x tänava piirkonda haaras E.S sõidu ajal vähemalt kahel korral käega kinni x x peas olevast mütsist ning tiris mütsist ja juustest hoides mütsi üle x x silmade. Läbi mütsi juustest sikutamisega põhjustas E.S x x füüsilist valu. Seega E.S , teisele inimesele valu tekitava muu kehaline väärkohtlemisega pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo (kuni 01.01.2015 karistatav KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi). Samuti tema, olles varem, sealhulgas x.x.xxxx, x.x.xxxx ja x.x.xxxx toimepannud teise isiku kehalise väärkohtlemise, x.x.xxxx kella x paiku Tartus, x tn x asuvas ööklubi x saalis lükkas jõuliselt x x`i, mille tagajärjel x x kukkus vastu lauda ja samast tõukes selili laua juurde põrandale, sellise tegevusega põhjustas E.S x x`le füüsilist valu ja kehavigastused: selja pindmised marrastused ja põrutuse. Seejärel, mõned minutid hiljem, ööklubi x garderoobis lõi E.S ühel korral küünarnukiga ühele näopoolele ja teisel korral teise käe rusikaga teisele näopoolele, millest tekkis punetus ja marrastus, põhjustades sellega ööklubi turvatöötajale x x`le füüsilist valu ja marrastuse näol kehavigastuse. Seega E.S, kahele teisele inimesele valu tekitava muu kehaline väärkohtlemisega pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo (kuni 01.01.2015 karistatav KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja kuni 01.01.2015 kehtinud KarS § 274 lg 1). Samuti tema, olles varem, sealhulgas x.x.xxxx, x.x.xxxx, x.x.xxxx ja x.x.xxxx, toimepannud teise isiku kehalise väärkohtlemise, x.x.xxxx kella x ajal x linnas, x x Pärnu x juures tänaval ajal, kui hoidis x x parema käega kinni x x direktori x x käes, kes püüdis takistada E.S x x endaga kaasa viimast, tõmbas E.S , hoides kinni x x vasakust käest, järsult x x sooviga saada poeg x x käest lahti, mille tagajärjel tundis x x õla piirkonnas füüsilist valu. Seejärel tõukas E.S ühe korra x x parema õla piirkonda ja lõi oma käega x x parema käe ja x x vasaku käte vahele, eesmärgiga nende omavahel kinnihoidvad käed lahutada. Tõukamisega ja käte lahti löömisega tekitas E.S x x füüsilist valu. Seega E.S, kahele teisele inimesele valu tekitava muu kehaline väärkohtlemisega pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo (kuni 01.01.2015 karistatav KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi). Samuti tema olles varem, sealhulgas x.x.xxxx, x.x.xxxx, x.x.xxxx, x.x.xxxx a. ja x.x.xxxx toime pannud teise isiku kehalise väärkohtlemise, lõi x.x.xxxx kella x ajal x linnas, x tn x asuvas ööklubi x tantsusaalis viibimise ajal ühel korral rusikaga näkku samas tantsusaalis viibivat x x, tekitas viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustusi: huule ja suuõõne haava ning esihamba lahtise murru- hamba eemaldumise näol. Seega E.S, kahele teisele inimesele valu tekitava kehaline väärkohtlemisega pani toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Seega E.S , teistele inimeste tervise kahjustamise ja valu tekitava kehaline väärkohtlemisega pani toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Prokurör ja süüdistatav E.S jäid kohtus nende vahel sõlmitud kokkuleppe juurde, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus E.S-ile KarS § 121 lg 2 p 3 järgi karistuseks

1-15-5140 2 aastat vangistust ja KarS § 120 järgi karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista kuritegude kogumi eest karistuseks, raskema karistuse suurendamise teel kaks aastat üks kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulk eelvangistuses viibitud aeg alates 02.02.2015. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata kui E.S ei pane kolme aastase käitumiskontrolliga katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 64 lg 2 alusel jätta Pärnu Maakohtu 01.04.2015 kohtuotsusega KarS § 424 järgi mõistetud rahaline karistus 150 päevamäära, summas 510 eurot koos KarS 50 lg 1 alusel kohaldatud lisakaristusega E.S-ilt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuueks kuuks, täitmisele iseseisvalt. VÕS § 1055 lg 1 kohaldada E.S’le kaheks aastaks lähenemiskeeld keelates temal: 1. viibida avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus- ja kultuuriasutustes), avalikel üritustel ning muus x x (ik x) ja x x (ik x) viibimiskoha läheduses mitte vähem kui 50 meetrit ning suhelda x x ja x x nendes kohtades; 2. viibida x x ja x x elukohtades, x , Pärnu ning x, Pärnu ja elukoha läheduses mitte vähem kui 100 meetrit; 3. viibida x x töökohas aadressil x, Pärnu ja töökoha läheduses mitte vähem kui 50 meetrit; 4. viibida x x x põhikoolis aadressil x, 80014, x linn ja kooli läheduses mitte vähem kui 50 meetrit; 5. suhtlemine x x ja x x erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, mobiiltelefoni, interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti kaudu.

KOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leidis, et puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud, käesolevas kriminaalasjas ei ole rikutud kokkuleppemenetluse norme. Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas kokkuleppe kinnitada ja süüdi tunnistada E.S KarS § 121 lg 2 p 3 ja KarS § 120 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult riigituludesse sundraha 585 €. VÕS 1055 lg 1 alusel kohaldada E.S’le (ik XXX; elukoht: x) kaheks aastaks lähenemiskeeld, keelates temal:1. viibida avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustusja kultuuriasutustes), avalikel üritustel ning muus x x (ik x) ja x x (ik x) viibimiskoha läheduses mitte vähem kui 50 meetrit ning suhelda x x ja x x nendes kohtades;2. viibida x x ja x x elukohtades, x, Pärnu ning x, Pärnu ja elukoha läheduses mitte vähem kui 50 meetrit;3. viibida x x töökohas aadressil x Pärnu ja töökoha läheduses mitte vähem kui 100 meetrit;4. viibida x x x põhikoolis aadressil x, 80014, x linn ja kooli läheduses mitte vähem kui 50 meetrit;

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.