Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 3. juuni 2015 määrus süüdimõistetu Eduard Leetuse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Eduard Leetus, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 3.juuni 2015 määrus jätta muutmata.
2.Süüdimõistetu Eduard Leetuse määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 07.06.2012 otsusega tunnistati E. Leetus süüdi KarS §-de 122; 136 lg 2; 142 lg 2 p 1, 2; 178 lg 1; 323 ja 424 järgi ning teda karistati 5-aasta 6-kuulise vangistusega alates 18.01.2012. Tartu Maakohtu 10.03.2015 määrusega vähendati E. Leetusele Tartu Maakohtu 07.06.2012 otsusega mõistetud karistust 6 kuu võrra. 1.1.Tartu Vangla esitatud materjalide järgi algas kinnipeetava karistusaeg 18.01.2012 ja peaks eelduslikult lõppema 18.01.2017. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 18.05.2015. 1.2.Vangla iseloomustuse (vangla toimiku 2. osa, lehed 65-67) järgi on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud neljal korral, kuid vangistust kolmandat korda. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vägivallaga seotud kuriteod on ta toime pannud alkoholijoobes. Tal on võimalik vabanemisel elama asuda remonti vajavas üürikorteris XXX ,
kuid kindlat töökohta ei ole. Endiselt on olemas uue kuriteo toimepanemise oht. Tema ohtlikkus seisneb sugulise kire vägivaldses rahuldamises ja ebaseaduslikus vabaduse võtmises. Ohtlikkus suureneb, kui ta on alkoholijoobes ning leiab sobiva kannatanu (rasketest peredest noormehed, kes on kergemini mõjutatavad). Ohustatud on ka kaasliiklejad ning ohtlikkus seisneb liiklusohtlike olukordade tekitamises. Uue üldise korduva ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vastavalt 12% ja 21%. Uue seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise viie aasta jooksul on 23-40%. Vangla ei toeta tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabanemist.
2.KrMS § 426 lg 1 esimese lause kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76, 761 lõikes 1 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.
2.1.Süüdimõistetu kannab Tartu Maakohtu 07.06.2012 otsusega mõistetud ja Tartu Maakohtu 10.03.2015 määrusega vähendatud liitkaristust (5-aasta pikkust vangistust) II astme kuriteo eest ning praeguse seisuga on tal mõistetud karistusajast ära kantud üle kahe kolmandiku. Seetõttu on praegu täidetud formaalsed eeldused tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Samuti on möödunud kuus kuud Tartu Maakohtu 24.10.2014 määruse jõustumisest, millega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata elektroonilise valve alla. Seega on täidetud ka VangS § 76 lg 2 tulenev formaalne eeldus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja prokuröri kirjalikku arvamust ning kuulates ära süüdimõistetu, leiab, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata KarS § 76 lg 1 p 2 alusel.
2.2.Asja materjalidest ja karistusregistri väljavõttest (vangla toimiku 1. osa, lehed 5-7) nähtub, et süüdimõistetut on alates 1982. a kriminaalkorras karistatud 4-l korral. Praegu kannab ta vangistust muu hulgas alaealistelt seadusliku aluseta vabaduse võtmise, nende suhtes seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo toimepanemise eest vägivallaga ning nende kehalise väärkohtlemise eest. Peale selle kannab ta vangistust lapsporno valmistamise ja hoidmise eest, vägivalla eest õigusemõistmises osaleja vastu ning mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Maakohus märkis, et muu hulgas on süüdimõistetu toime pannud seksuaalse enesemääramise vastased kuriteod kahe alaealise ja ühe täisealise suhtes, s.o korduvalt.
2.3.Peale selle on E. Leetusel kalduvus alkoholi kuritarvitamisele, mis suurendab oluliselt uue kuriteo toimepanemise riski, sest tal võib vabaduses tekkida soov hakata tarvitama alkoholi ning ta võib alkoholi hankimiseks hakata toime panema uusi kuritegusid ning ta võib uusi kuritegusid toime panna ka alkoholijoobes olles. Vangla on pidanud süüdimõistetut kõrgohtlikuks lastele ja ohtlikuks avalikkusele. Seega on süüdimõistetu õiguskuulekus endiselt kaheldav ning seetõttu pole praegu välistatud, et vabaduses võib ta toime panna uue kuriteo. Süüdimõistetut, kes on toime pannud erinevaid kuritegusid toime alaealiste suhtes, kellel on kalduvus alkoholi kuritarvitamisele ja kellel puudub lähedaste toetus, ei ole võimalik ega
otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui endiselt eksisteerib oht uute kuritegude toimepanemiseks. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine pole põhjendatud ka üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest lähtudes, sest üldjuhul peaks isik, kes on toime pannud alaealiste suhtes seksuaalkuriteo, kandma oma vangistuse tähtaja lõpuni.
2.4.Maakohtul ei tekkinud kindlat veendumust, et süüdimõistetu ei kujutaks vabaduses ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik ja võimeline alluma käitumiskontrollile vaatamata sellele, et ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja seksuaalkurjategijatele mõeldud programmi Uus Suund, ta töötab vangla tööhõives majandusabitöölisena, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta soovib käituda edaspidi seadusekuulekalt ning tal on vabanemisel kindel elukoht. Kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammide läbimine ja töötamine vangistuse ajal näitavad, et süüdimõistetu käitumises on tekkinud nihe paremuse suunas ning tal on motivatsioon käituda edaspidi seadusekuulekalt. Samas ei kaalu need positiivsed muudatused üles toime pandud kuritegude raskusest tulenevalt vajadust karistust edasi kanda. Samuti ei pruugi süüdimõistetu käitumises toimunud nihe paremuse suunas olla lõplik. Seega tuleb süüdimõistetul jätkata vangistuse kandmist, et ta saaks kinnistada oma käitumises tekkinud positiivseid muudatusi ja kohtul tekiks veendumus, et tema käitumises toimunud nihe paremuse suunas on lõplik ning ta hakkab vabaduses käituma seadusekuulekalt. Määruskaebus
3.Maakohtu määrusele esitas kaebuse (04.06.2015) ja lisa (08.06.2015) E. Leetus ja leiab, et maakohtu määrus tema mittevabastamise kohta tuleb tühistada. E. Leetus rõhutab, et ta tunnistab enda süüd ja kahetseb väga. Samas märgib kaebaja, et 2012 aastal murti sisse tema elukohta XXX ja aastal 2014 toimus uus sissemurdmine majapidamisse ning elukoht hävis süütamise tagajärjel. E. Leetus palub ringkonnakohtul mõista tema muret. Kaebaja vaidlustab maakohtu seisukoha selles, et vabaduses võib ta uusi kuritegusid toime panna. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et E. Leetuse vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu E. Leetuse määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja E. Leetuse ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta E. Leetus enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud ning põhjalikult analüüsitud.
6.Ringkonnakohus märgib, et E. Leetuse määruskaebus ja selle lisa sisaldavad vähe asjakohaseid motiive ja põhjendusi, miks peaks ringkonnakohus maakohtu määruse tühistama. Asjasse mittepuutuvalt on E. Leetus välja toonud oma olemuresid, märkides, et 2012 aastal murti sisse tema elukohta XXX ja viidi minema kõik väärtuslik. Aastal 2014 toimus uus sissemurdmine majapidamisse ja elukoht hävis süütamise tagajärjel. Ringkonnakohus peab mõistetavaks E. Leetuse muret seoses sissemurdmistega ja oma elukoha hävimisega, kuid see asjaolu ei saa olla koheselt aluseks tema vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele.
7.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et E. Leetus on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja seksuaalkurjategijatele mõeldud programmi Uus Suund, ta töötab vangla tööhõives majandusabitöölisena, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta soovib käituda edaspidi seadusekuulekalt Samas tuleb KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et E. Leetuse vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud ja on ennatlik.
8.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et käesoleval ajal suudaks E. Leetus vabaduses käituda õiguskuulekalt. E. Leetust on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Vaatamata sellele on kuritegude dünaamika muutunud raskemaks ja käesoleval hetkel kannab E. Leetus karistust ka seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude toimepanemise eest. Arvestades E. Leetuse sättumust seksuaalkuritegude toimepanemisele, leiab ringkonnakohus, et isik on ohtlik avalikkusele ja risk ühiskonnas on olemas. Seetõttu puudub ka veendumus, et nimetatud riske oleks võimalik maandada kriminaalhooldusega.
9.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. E. Leetuse puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid kogumis, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 4 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Veel peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Vastupidiselt süüdimõistetule asub ringkonnakohus seisukohale, et käesoleval juhul riivaks E. Leetuse ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Süüdimõistetu on toime pannud alaealiste suhtes seksuaalkuriteo ning tingimisi enne tähtaega vabastamine ei rahuldaks ühiskonna arusaamu õiglusest.
10.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 3.juuni 2015 määrus muutmata ja E. Leetus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.