Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-08-1268
Kohtukoosseis
Kohtunik Peet Teidearu
Kohtuistungi sekretär
Heli Nurmoja
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Jüri Vissak
Kriminaalasi
Süüdimõistetu Silver Pilleri tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
Silver Piller isikukood: 38804092718; elukoht (vabanemisel XXXX; töökoht (vabanemisel): puudub
Kaitsja
Vandeadvokaat Aare Kaldma riigi õigusabi korras
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-test 3, 32, 33 kohtunik määras:
Vastavalt KrMS § 417 lg-le 2 ja §-le 423 on menetluskulude tasumiseks aega üks kuu alates kohtulahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 27.03.2008. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-1268 tunnistati Silver Pilleri süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 113 järgi ja karistati teda 10 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti Silver Pillerile Tartu Maakohtu 20.11.2007. a otsusega kriminaalasjas nr 107-8416 mõistetud karistus, s.o 5 kuud 27 päeva vangistust kaetuks raskeima karistusega ja kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 10 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg 7 kuud 5 päeva karistusaja hulka ning mõisteti Silver Pilleri kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 aastat 4 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 27.03.2008. a. Tartu Maakohtu otsus jõustus muutmata kujul Riigikohtu 01.09.2008. a määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 27.03.2008. a ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 20.08.2017. a. Ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes Silver Pilleril 20.04.2014. a. Tartu Maakohtu 12.05.2014. a määrusega jäeti Silver Piller temale Tartu Maakohtu 27.03.2008. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-1268 liitkaristusena mõistetud 9 aasta 4 kuu ja 25 päeva pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 10.06.2014. a. 10.06.2015. a esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule järjekordselt materjalid süüdimõistetu Silver Pilleri tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks. Materjalidest nähtuvalt Tartu Vangla ei toeta Silver Pilleri vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega, kuna kinnipeetava ohutase on endiselt kõrge. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et päritoluperekonnast on Silver Pilleril elus isa V.P. vend A. ning õde P.. Ema suri Silver Pilleri varases lapseeas, surnud on ka vend K. ning õde K.. Isa sõnul on Silver Pilleril säilinud suhted nii tema enda kui ka õe-vennaga. Isa on enda sõnul poega vangistuse ajal toetanud. Vanglast vabanedes soovib Silver Piller asuda elama aadressil XXXX, kus elab ka tema isa. A.K., kel on kõrvalkinnistul talu, on valmis andma Silver Pillerile võimaluse teha seal üksikuid abitöid nagu heina niitmine, trimmerdamine, lammaste kasvatamine jms, kuid täistöökohta tal Silver Pillerile pakkuda ei ole. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör ei toeta Silver Pilleri tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ta leiab, et Silver Pilleri korduvad varasemad karistamised, probleemid alkoholi tarbimisega ning joobeseisundiga kaasnev agressiivsus, samuti käitumine vangistuse kandmise ajal viitavad sellele, et Silver Piller võib tulevikus panna toime uued seaduserikkumised. Ennetähtaegsele vabastamisele räägivad vastu ka Silver Pilleri poolt toime pandud kuriteo asjaolud.
Süüdimõistetu Silver Piller kinnitas kohtus, et tal on vanglas viibimise ajal olnud aega mõtelda oma tegude üle järele. Ta on läbinud ka kõik programmid, mis vangla on talle ette näinud. Ta ei soovi välja saades enam alkoholi tarbida ning tahab elada seaduskuulekat elu. Kuna tema isa on juba vanaduspensionär, siis oleks ka temale tuge vaja. Kaitsja oli seisukohal, et kinnipeetav tuleks ennetähtaegselt vabastada. Kaitsja ei näe uute kuritegude toimepanemise ohtu. Silver Piller on vangistuses läbinud kõikvõimalikud programmid. Süüdimõistetu isa kinnitas, et saab vabanemisel pakkuda Silver Pillerile nii eluruumi kui ka tööd. Seega on loodud kõik eeldused, et isik saab vabaduses toimida tavapärase ühiskonnaliikmena. Kohtuniku seisukoht Silver Piller kannab käesoleval ajal karistust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Silver Piller on temale mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku ära kandnud, kusjuures ärakantud karistusaeg ületab tuntavalt 4 kuud. Möödunud on ka VangS § 76 lg-s 3 sätestatud tähtaeg, s.o üks aasta tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Silver Pillerit on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Reaalset vangistust kannab ta teist korda. Varem on tema suhtes kohaldatud ka leebemat mõjutusvahendit (vangistus jäeti katseajaga täitmisele pööramata). See ei avaldanud aga loodetud mõju ning Silver Piller pani toime uued kuriteod. Kuna praegu kannab ta karistust ka tapmise eest, siis tuleb nentida, et tema kuriteod on aja jooksul läinud raskemaks. Silver Piller väitis, et ta on vangistuses viibimise ajal mõtelnud oma tegude üle järele. Ta kinnitas, et välja saades ei soovi ta enam alkoholi tarbida ning tahab elada seaduskuulekat elu. Kohtunik on seisukohal, et Silver Pilleri käitumine vanglas ei kinnita tema soovi muutuda õiguskuulekaks. Tõsi, kinnipeetav on vangistuse ajal osalenud mitmes taasühiskonnastavas tegevuses. Näiteks on ta osalenud sotsiaalprogrammides „Agressiivsuse asendamise treening“ ja „Eluviisitreening“. Perioodil 28.11.2013. a – 19.02.2014. a osales ta individuaalselt sotsiaalprogrammis „Õige Hetk“. Samuti on vanglas töötanud majandustöödel ja omandanud põhihariduse. Samas on Silver Piller vangistuse jooksul korduvalt rikkunud vangla sisekorra eeskirju. Viimased kolm distsiplinaarkaristust on talle määratud tegude eest, mis on toime pandud pärast Tartu Maakohtu 12.05.2014. a määruse tegemist, millega Silver Piller jäeti vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Seejuures oli kahe rikkumise puhul tegu vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumisega. Kõnekas on ka fakt, et Silver Piller alustas vanglas puidupingitöölise õppekava läbimist, kuid katkestas, kuna tal tekkisid probleemid õpetajate ning kaasõpilastega. Silver Pilleri käitumine kinnipidamisasutuses, eelkõige viimased distsiplinaarrikkumised viitavad asjaolule, et karistus ise ega ka läbitud sotsiaalprogrammid ei ole Silver Pillerile piisavat mõju avaldanud. Ta ei suuda enda käitumist kontrollida ja motiveerida end kuulekusele isegi selleks, et täita üht ennetähtaegse vabastamise eeldust, st õiguskuulekust kinnipidamisasutuses. Tema väärtushinnangud on kujunenud kuritegelikul foonil. Lisaks on tal
XXXX. Järelikult ei toimu seniste väärtushinnangute ning käitumise muutmine kergelt ja on endiselt suur risk, et Silver Piller jätkab vabaduses õigusrikkumiste toimepanekut. Seda riski võimendab asjaolu, et Silver Pilleril puudub vabaduses toimiv tugivõrgustik, st inimesed, kes saaksid teda toetada ja aidata. Lähedasi pereväliseid suhteid Silver Piller ei oma. Päritoluperekonnast on Silver Pilleril elus isa, vend ning õde. Suhted on säilinud eelkõige isaga, kelle juurde soovib Silver Piller pärast vabanemist ka elama asuda. Samas on tegu eaka pensionäriga, kes on varem alkoholi tarvitamisega liialdanud. Arvestades seda, et Silver Piller on tunnistanud, et ta on alkoholisõltlane, samuti seda, et joobeseisund tõstab tema agressiivsuse taset, siis ei pruugi kooselu isaga tema ohtlikkust vähendada, vaid hoopis tõsta, kuna nad võivad üheskoos hakata jälle alkoholi tarbima. Kinnipeetaval ei ole kokkuleppeid ka kindla töökoha osas. Mingil määral on nõus teda talutööga kindlustama A.K.. Samas täistöökohta tal Silver Pillerile pakkuda ei ole. Arvestades kinnipeetava madalat haridustaset ning pea olematut töötegemise kogemust, on tema väljavaade leida endale äraelamist võimaldav töökoht halb. Samas on ka majanduslik toimetulematus Silver Pilleri puhul, keda on karistatud ka varavastaste kuritegude eest, üheks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Eelnevat kogumis hinnates asub kohtunik seisukohale, et Silver Pilleri katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna kohtunikul puudub piisav veendumus, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist. Menetluskulud Süüdimõistetu kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks summas 72 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p-de 25-26 kohaselt. Lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 1 tulevad riigi õigusabi osutamisega seotud kulud, s.o 72 eurot hüvitada süüdimõistetul.
Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.