lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-4273/6

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 18.06.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
1-15-4273/6
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
18.06.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4219
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-15-4273

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. juuni 2015. a Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-15-4273 (13249000078)

Kohtunik

Liivi Loide

Kohtuistungi sekretär

Viivi Kalme

Kriminaalasi

Kokkuleppemenetluses N.V ja P.I süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9; § 345 lg 1; § 344 lg 1 ja § 202 lg 2 p 2 järgi

Prokurör

Anneli Hinto

Süüdistatav

N.V Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood XXX, telefon xxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, emakeel-eesti keel, töökoht: Tatramäe OÜ, kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tõkendit ei ole kohaldatud, e-mail [email protected]

Süüdistatav

P.I Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, telefon xxxxxxx, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, emakeel-eesti keel, töökoht: Palmoko AS, kriminaalkorras karistamata, väärteokaristus arhiveeritud, tõkendit ei ole kohaldatud

RESOLUTSIOON

1.Süüdi tunnistada N.V KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu vangistust. Süüdi tunnistada N.V KarS § 345 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liita mõistetud karistused üksikkaristustest raskeima karistuse suurendamise teel ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest N.V-le mõista 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud vangistust. 1(10)

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda N.V eelvangistuses viibitud aeg 12.01.-14.01.2014. a, 11.03.-13.03.2014. a ja 23.04.-25.04.2014. a, s.o kokku 9 (üheksa) päeva vangistust karistusaja hulka. N.V-le mõistetud liitkaristuse kandmata osa on 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel karistuse kandmata osa täitmisele mitte pöörata, kui N.V 3 (kolm) aasta jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada hüvitama kuriteoga tekitatud kahju tasudes igakuiselt 18-ndaks kuupäevaks alates 18.06.2015. a vähemalt 200 eurot kuus tekitatud kahjude katteks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata N.V katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2.Süüdi tunnistada P.I KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada P.I KarS § 344 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. Süüdi tunnistada P.I KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liita mõistetud karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest P.I-le mõista 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 21.04.-23.04.2014. a, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka. P.I-le mõistetud liitkaristuse kandmata osa on 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel karistuse kandmata osa täitmisele mitte pöörata, kui P.I 2 (kaks) aasta jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2(10)

KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada P.I hüvitama kuriteoga tekitatud kahju tasudes igakuiselt 17-ndaks kuupäevaks alates 17.06.2015. a vähemalt 168,85 eurot kuus tekitatud kahjude katteks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata P.I katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

3.VÕS § 1043 alusel mõista välja N.V-lt kuriteoga tekitatud kahjude katteks: 1) 9670 (üheksa tuhat kuussada seitsekümmend) eurot xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kasuks, mis tuleb tasuda kannatanu a/a-le 12067528571 DNB (Norras asuv pank); 2) 443 (nelisada nelikümmend kolm) eurot OÜ Pärnasalu kasuks, mis tasuda kannatanu a/a-le EE802200221048408595; 3) 315 (kolmsada viisteist) eurot OÜ Jõgeva Kinnisvara kasuks , mis tasuda kannatanu a/a-le 17002907877 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal.
4.VÕS § 1043 alusel mõista välja solidaarselt N.V-lt ja P.I-lt kuriteoga tekitatud kahjude katteks: 1) 4000 (neli tuhat) eurot xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kasuks, mis tasuda kannatanu a/a-le 12067528571 DNB (Norras asuv pank); 2) 760 (seitsesada kuuskümmend) eurot OÜ Puhu Grup kasuks, mis tasuda kannatanu a/a-le 221014687450; 3) 2851 (kaks tuhat kaheksasada viiskümmend üks) eurot 05 senti Sallu J.S OÜ kasuks, mis tasuda kannatanu a/a-le EE342200221011906286; 4) 493 (nelisada üheksakümmend kolm) eurot 75 senti FIP.I kasuks, mis tasuda kannatanu a/a-le 1101340781.
5.Sisse nõuda N.V-lt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot; 2) kaitsetasu 181 (ükssada kaheksakümmend üks) eurot 44 senti advokaat Andres Veski poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest; 3) ekspertiisitasu 282 (kakssada kaheksakümmend kaks) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul kohustades N.V tasuma igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks alates 2015.a juulist 87,37 eurot kuus. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 NORDEA PANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99915700046509 . Maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6.Sisse nõuda P.I-lt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot; 2) kaitsetasu 183 (ükssada kaheksakümmend kolm) eurot 60 senti advokaat Katrin Jennseni poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest; 3) ekspertiisitasu 282 (kakssada kaheksakümmend kaks) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul kohustades P.I tasuma igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks alates 2015.a juulist 87,55 eurot kuus. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 NORDEA PANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99915700046499. 3(10)

Maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

7.Tartu Maakohtu 18.11.2014.a määrusega 1-14-9557 KarS § 83 lg 3 p 2 alusel arestitud xxxxxxxxxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxxxxkuuluv sõiduauto VOLVO V70 reg nr 748BJD (VIN kood YV1SW799942384826), tuleb kohtuotsuse täitmisel KrMS § 126 lg 6 sätestatud korras võõrandada ning võõrandamisest saadud raha tagastada N.V poolt tekitatud kahjude katteks kannatanutele proportsionaalselt hüvitamisele kuuluvale summale.
8.Asitõendid - xxxxxxxxxxxxx vastutavale hoiule antud pendelsaag tuleb kohtuotsuse täitmisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel vastutavast hoiust vabastada ja jätta xxxxxxxxxxxxxx - Riiul, mis asub Lõuna prefektuuri asitõendite hoiu ruumis (akt nr 4595 29.04.2014) tuleb kohtuotsuse täitmisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada seaduslikule omanikule xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx - Võltsitud sularaha arve, CD salvestis ( asitõendite fotod, kõneeristus) ja DNA karbid, mis on kriminaalasja materjalide juures, kohtuotsuse täitmisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

N.V süüdistatakse selles, et tema koos P.I-ga 2013. a septembri kuus võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxnnistul asuvast elamust metallist garaažiukse, 1 siseukse ja 2 aknaklaasi lõhkumise teel järgmised esemed: 1 jaotuskilbi väärtusega 300 eurot ja Makita akutrell koos lisaaku ja laadijaga kokku väärtusega 150 eurot. Kokku tekitati vargusega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx varaline kahju 450 eurot. Metallist garaažiukse, 1 siseukse ja 2 aknaklaasi lõhkumisega tekitati xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx varaline kahju 4000 eurot. Kokku tekitati vargusega ja sissetungimisega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx varaline kahju 4450 eurot. Peale selle tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul septembri algusest 2013. a kuni 16.10.2013. a võttis ära Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkinnistul asuvast garaažist ukse lõhkumise ja konteinerist lukkude lõhkumise teel järgmised esemed: 2 tk Makita akutrelli ja laadijaga kokku väärtusega 300 eurot, 4 tk riiulit ja 8 tk metallist riiulikandurit kokku väärtusega 100 eurot,1 tk graveerimisaparaadi Proxxon komplekt väärtusega 100 eurot, 1 tk keermelõikajate Kazeta komplekt väärtusega 100 eurot,1 tk suruõhupüstolite komplekt koos kompressoriga väärtusega 100 eurot,1 tk elektrisoojapuhur Heater 3,3 kw väärtusega 300 eurot,1 tk akutrell METABO SBZ18 väärtusega 150 eurot,1 tk ketaslõikur METABO väärtusega 150 eurot,1 tk naelapüss XK6019CE väärtusega 100 eurot,1 tk akutrelli laadija METABO, väärtuseta,1 tk Makita kruvipüss väärtusega 500 eurot,1 tk Dewait elektritrell väärtusega 200 eurot, 1 tk Makita nurklihvija väärtusega 100 eurot, 1 tk Metabo nurklihvija koos akuga väärtusega 100 eurot, 1 tk Metabo akutrell koos akuga väärtusega 150 eurot, 1 tk akukruvikeeraja Makita väärtuseta, 69 tk puurikomplekti kokku väärtusega 300 eurot, 2 tk plekiühendus- õmblus ja valtsimispinki kokku 7000 eurot, 1 tk valtspingi mootor ja 1 tk ajam väärtusega 500 eurot,1 tk suur ketaslõikur Makita väärtusega 250 eurot, 3 tk markeerimisvärvi aerosooli ja 3 tk määret ja 1 tk taskulamp (musta 4(10)

värvi) kokku väärtusega 30 eurot, 2 tk tööriistade erinevat osa väärtuseta, 1 tk vineerist kast väärtusega 200 eurot, 1 tk sülearvuti Acer väärtusega 400 eurot, 1 tk puu lõhkumiskirves väärtusega 10 eurot, 1 tk mootorsaag Husqvarna (roosakas korpus) väärtusega 300 eurot, 1 tk mootorsaag Makita (roheline korpus) väärtusega 300 eurot, 1 tk tööriistade kohver rohelist värvi (näpitsad, padrunvõtmed, lehtvõtmed, akudrell) 500 eurot, 10 tk tööriistade kohvrit koos tööriistadega kokku väärtusega 500 eurot, 1 tk maamõõdu laserseade koos kolmjala ja mõõdulatiga väärtusega 2000 eurot, 2 tk suurt metalli puurpinki kokku 1000 eurot, 1 tk elektrooniline kontrollimisseade (kaamera) BOSCH 400 eurot, 2 tk tiigersaagi (üks akuga, üks elektriline) kokku 700 eurot. Kokku tekitati vargusega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxle varaline kahju 16840 eurot. Metallist garaažiukse lõhkumisega tekitati varaline kahju 3500 eurot ja konteineri 2 luku lõhkumisega tekitati varaline kahju 60 eurot, kokku tekitati xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx lõhkumisega varaline kahju 3560 eurot. Kokku tekitati vargusega ja sissetungimisega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx varaline kahju 20400 eurot. Peale selle tema 07.10.2013. a võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt võttis ära Jõgeva maakonnasxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistule pargitud OÜ Pärnasalule kuuluvast sõidukist 200 liitrit diiselkütet väärtusega 260 eurot, 200 liitrise metallvaadi väärtusega 50 eurot ja 50 liitrit hüdroõli koos kolme plastikkanistriga kokku väärtusega 115 eurot ning 3 tuubi määrdeainet kokku väärtusega 18 eurot. Kokku tekitati vargusega OÜ Pärnasalule varaline kahju 443 eurot. Peale selle tema koos P.I-ga , ööl vastu 16.10.2013. a võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt võttis ära xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas Sepasaare kinnistule pargitud OÜ Puhu Grupile kuuluvast metsaveokist Ponsse metallist tööriistakohvri koos selles olnud tööriistadega: silmusvõtmed nr 0-32, kruvikeerajad, näpitsad kokku väärtusega 500 eurot, kütuse tankimisvooliku väärtusega 150 eurot ja 250 liitrit diiselkütet väärtusega 320 eurot. Kokku tekitati vargusega OÜ Puhu Grupile varaline kahju 970 eurot. Peale selle tema koos P.I-ga ööl vastu 13.12.2013. a võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt võttis ära Jõgevamaalt Põltsamaa vallast Tõrenurme külast Laanemetsa maaüksusel seisnud OÜ Sallule kuuluvatest metsatöötlemismasinatelt järgmised esemed: metsamasinalt Forvarder Komatsu 830.3 2 tk käivitusakut, 2 tk kokku väärtusega 266,85 eurot, metsamasinalt Harvester Komatsu 941.1 2 tk käivitusakut, 1 tk aku väärtusega 189 eurot, 2 tk kokku väärtusega 378 eurot, metsamasinalt Harvester Komatsu 941.1esiosas olevast tööriistade panipaigast tööriista kast koos tööriistadega, väärtusega kokku 510,76 eurot, metsamasinalt Harvester Komatsu 941.1 akukastist arvuti HTU väärtusega 1956 eurot. Arvuti asendamisel on vajalik uue mooduli laadimine väärtusega 391 eurot. Seega arvuti HTU vargusega tekitati varaline kahju kokku 2347,20 eurot. Kokku tekitati vargusega OÜ Sallule varaline kahju 3502,81 eurot. Varguse käigus lõhuti metsamasinal Forvarder Komatsu 830.3 hüdropaagi luugi lukk, lõhkumisega tekitati OÜ Sallule varaline 48 eurot. Kokku tekitati vargusega OÜ Sallule varaline kahju 3550,81 eurot. Peale selle tema ööl vastu 20.12.2013. a võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt võttis ära Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Võisiku külas Külmoja bussipeatuse läheduses pargitud OÜ Jõgeva Kinnisvarale kuuluvast metsaväljaveo traktorilt Valmet 830,3 kaks käivitusakut, ühe aku väärtus 150 eurot, kokku väärtusega 300 eurot ning akude ühendusjuhtme väärtusega 15 eurot. Kokku tekitati vargusega OÜ Jõgeva Kinnisvarale varaline kahju 315 eurot. Peale selle tema isikute grupis koos P.I-ga võttis ära metsaveotraktori ukseluku lõhkumise teel ajavahemikul 11.01.2014. a kell 17.00 kuni 12.01.2014 kell 8.40 Uxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx katastriüksusel asunud xxxxxxxxxxxxxxxxxe kuulunud metsaveotraktori MTZ 892 registreerimisnumbriga 9799EK maksumusega 12000,00€ millel järel järelhaagis koos tõstukiga maksumusega 18000,00€; 6 kg tulekustuti maksumusega 40,00€; hüdroõlivoolikud 9tk erineva suurusega (tõstuki omad) maksumusega kokku 250,00€; mutrivõtmed erineva suurusega maksumusega kokku 200,00€; 5(10)

puidutõstmise haaratsi maksumusega 30,00€; ohukolmnurga maksumusega 8,00€; määrdepritsi koos voolikuga maksumusega 45,00€; puuvarrega kirve maksumusega 5,00€; registreerimisnumbri 1tk maksumusega 10,00€ ; alumiiniumist numbrialuse koos valgustiga maksumusega 25,00€ ja 15 liitrit diiselkütust kokku maksumusega 18,75€. Lõhutud on metsaveotraktori ukselukk maksumusega 50,00€ ja süütelukk maksumusega 20,00€. Kokku kannatanule tekitatuid kahju 30701,75€. Seega N.V pannes toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse teda selles, et tema 26.03.2014. a kriminaalasja nr 13249000078 eeluurimise käigus teostatud läbiotsimisel, oma elukohas Jõgeva maakond Põltsamaa vald Umbusi küla Nõmme-Kuke talu, esitas Lõuna prefektuuri politseiametnikele läbiotsimisel äravõetava metallist riiuli ostmise tõendamiseks teadvalt P.I poolt võltsitud OÜ Gastro Team sularaha arve nr 320671930, eesmärgiga tõendada kriminaalasjas nr 13249000078 ajavahemikul

septembri algusest kuni 16.10.2013 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talust varastatud riiuli õiguspärast omandamist ning vabaneda vastutusest toimepandud varguse eest. Seega N.V pannes toime teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õiguse ja vabaneda kohustusest, pani toime KarS § 345 lg 1 järgi. P.I süüdistatakse selles, et tema koos N.V-ga 2013. a septembri kuus võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Pilu külas Pillo kinnistul asuvast elamust metallist garaažiukse, 1 siseukse ja 2 aknaklaasi lõhkumise teel järgmised esemed: 1 jaotuskilbi väärtusega 300 eurot ja Makita akutrell koos lisaaku ja laadijaga kokku väärtusega 150 eurot. Kokku tekitati vargusega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx varaline kahju 450 eurot. Metallist garaažiukse, 1 siseukse ja 2 aknaklaasi lõhkumisega tekitati xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx varaline kahju 4000 eurot. Kokku tekitati vargusega ja sissetungimisega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx varaline kahju 4450 eurot. Peale selle tema koos N.V-ga , isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja süüteo tulemusena saadus vara hoidmise ja turustamise, ööl vastu 16.10.2013. a võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära süstemaatiliselt Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Pilu külas Sepasaare kinnistule pargitud OÜ Puhu Grupile kuuluvast metsaveokist Ponsse metallist tööriistakohvri koos selles olnud tööriistadega: silmusvõtmed nr 0-32, kruvikeerajad, näpitsad kokku väärtusega 500 eurot, kütuse tankimisvooliku väärtusega 150 eurot ja 250 liitrit diiselkütet väärtusega 320 eurot. Kokku tekitati vargusega OÜ Puhu Grupile varaline kahju 970 eurot. Peale selle tema koos N.V-ga ööl vastu 13.12.2013. a võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära süstemaatiliselt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa maaüksusel seisnud OÜ Sallule kuuluvatest metsa töötlemismasinatelt järgmised esemed: metsamasinalt Forvarder Komatsu 830.3 2 tk käivitusakut, 2 tk kokku väärtusega 266,85 eurot; metsamasinalt Harvester Komatsu 941.1 2 tk käivitusakut, 1 tk aku väärtusega 189 eurot, 2 tk kokku väärtusega 378 eurot; metsamasinalt Harvester Komatsu 941.1esiosas olevast tööriistade panipaigast tööriista kast koos tööriistadega, väärtusega kokku 510,76 eurot; metsamasinalt Harvester Komatsu 941.1 akukastist arvuti HTU väärtusega 1956 eurot. Arvuti asendamisel on vajalik uue mooduli laadimine väärtusega 391 eurot. Seega arvuti HTU vargusega tekitati varaline kahju kokku 2347,20 eurot. Kokku tekitati vargusega OÜ Sallule varaline kahju 3502,81 eurot. Varguse käigus lõhuti metsamasinal Forvarder Komatsu 830.3 hüdropaagi luugi lukk, lõhkumisega tekitati OÜ Sallule varaline 48 eurot. Kokku tekitati vargusega OÜ Sallule varaline kahju 3550,81 eurot. Peale selle tema 2013 aasta detsembri kuus võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära süstemaatiliselt Vxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas asuvast 6(10)

töökojast lukustamata ukse avamise teel punast värvi plastikust tööriistakohvri koos 3⁄4 tolli mõõdus padrunivõtmete komplektiga väärtusega 150 eurot ning Metabo ketaslõikuri väärtusega 150 eurot. Kokku tekitati vargusega xxxxxxxxxxxxxxxxxe varaline kahju 315 eurot. Peale selle tema isikute grupis koos N.V-ga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil metsaveotraktori ukseluku lõhkumise teel ajavahemikul 11.01.2014. a kell 17.00 kuni 12.01.2014. a kell 8.40 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx katastriüksusel asunud xxxxxxxxxxxxxxxxxx kuulunud metsaveotraktori MTZ 892 registreerimisnumbriga 9799EK maksumusega 12000,00€ millel järel järelhaagis koos tõstukiga maksumusega 18000,00€; 6 kg tulekustuti maksumusega 40,00€; hüdroõlivoolikud 9tk erineva suurusega (tõstuki omad) maksumusega kokku 250,00€; mutrivõtmed erineva suurusega maksumusega kokku 200,00€; puidutõstmise haaratsi maksumusega 30,00€; ohukolmnurga maksumusega 8,00€; määrdepritsi koos voolikuga maksumusega 45,00€; puuvarrega kirve maksumusega 5,00€; registreerimisnumbri 1tk maksumusega 10,00€ ; alumiiniumist numbrialuse koos valgustiga maksumusega 25,00€ ja 15 liitrit diiselkütust kokku maksumusega 18,75€. Lõhutud on metsaveotraktori ukselukk maksumusega 50,00€ ja süütelukk maksumusega 20,00€. Kokku xxxxxxxxxxxxxxxxxx tekitatuid kahju 30701,75€. Seega P.I pannes toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt, mis oli toime pandud sissetungimisega, süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle P.I süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul septembri algusest 2013 kuni 26.03.2014. a võltsis OÜ Gastro Team sularaha arve nr 320671930 kirjutades arvele müüja xxxxxxxxxxxallkirja. Arve võltsis eesmärgiga, et tõendada N.V elukohas oleva metallist riiuli ostmist, eesmärgiga aidata N.V vabaneda vastutusest kriminaalasjas nr 13249000078 ajavahemikul 2013. a septembri algusest kuni 16.10.2013. a Jõgeva maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talust toimepandud riiuli varguse eest. Seega P.I pannes toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustusest, võltsimise, pani toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle P.I süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul septembri algusest 2013 kuni 23.04.2014 hoidis oma elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx garaažis teadvalt N.V poolt süüteo toimepanemise tulemusena, so ajavahemikul septembri algusest 2013. a kuni 16.10.2013. a xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluvast garaažist ja konteinerist, varastatud esemeid, milliseid turustas seni tuvastamata isikutele internetis kuulutuste portaalide kaudu. Seega P.I pannes toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara hoidmise ja turustamise isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatav N.V-le kohtus karistuseks 2 aastat 1 kuud vangistust. KarS § 345 lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus raskeima karistuse suurendamise teel kokku 2 aastat 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 12.01.-14.01.2014. a s.o 3 päeva (II kd tl 171), 11.03.-13.03.2014. a s.o 3 päeva (II kd tl 80) ja 23.04. -25.04.2014. a s.o 3 päeva ( II kd tl 88), kokku 9 päeva vangistust, lugeda kantud karistusaja hulka. Kandmata karistus on 2 aastat 1 kuu ja 21 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdlane 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohas- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talu; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja 7(10)

kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel vähemalt osaliselt heastama kuriteoga tekitatud kahju tasudes igakuiselt 18-ndaks kuupäevaks alates 18.06.2015. a vähemalt 200 eurot tekitatud kahjude katteks. KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatav P.I-le kohtus karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 344 lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 202 lg 2 p 2 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg1 alusel moodustada liitkaristus raskeima karistuse suurendamise teel kokku 1 aasta 11 kuud vangistust. KarS § 68 lg1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 21.04.23.04.2014. a s.o 3 päeva (II kd tl 121) lugeda kantud karistusaja hulka. Kandmata karistus on 1 aasta 10 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdlane 2 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohas- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel on P.I kohustus heastama kuriteoga tekitatud kahjust igakuiselt 17-ndaks kuupäevaks alates 17.06.2015. a kannatanutele vähemalt 168.85 eurot. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: 1) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe tekitatud varaline kahju 4450 eurot. Tsiviilhagi esitatud summas 4000 eurot, mis kuulub solidaarselt välja mõistmisele N.V-lt ja P.I-lt (I kd lk 33-35) a/a 12067528571 DNB (Norras asuv pank); 2) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tekitatud varaline kahju 20400 eurot. Tsiviilhagi esitatud summas 9770 eurot. Pärast asitõendi- riiuli tagastamist omanikule jääb summaks 9670 eurot, mis kuulub välja mõistmisele N.V-lt (I kd lk 33-35) a/a 12067528571 DNB (Norras asuv pank); 3) OÜ Pärnasalule tekitatud varaline kahju 443 eurot, millises summas esitatud tsiviilhagi N.V vastu (I kd tl 8-9) a/a EE802200221048408595; 4) OÜ Puhu Grupile tekitatud varaline kahju 970 eurot. Tsiviilhagi esitatud summas 760 eurot, mis kuulub solidaarselt välja mõistmisele N.V-lt ja P.I-lt (I kd tl 95) a/a 221014687450; 5) Sallu J.S OÜ-le tekitatud varaline kahju summas 3550,81 eurot. Tsiviilhagi esitatud summas 2851.05 eurot, mis kuulub solidaarselt välja mõistmisele N.V-lt ja P.I-lt (I kd tl 79-80) a/a EE342200221011906286; 6) OÜ Jõgeva Kinnisvarale tekitatud varaline kahju 315 eurot, millises ulatuses esitatud tsiviilhagi N.V vastu (I kd tl 115-117) a/a17002907877 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal; 7) FIP.I tekitatud varaline kahju summas 30701,75 eurot. Tsiviilhagi esitatud summas 493,75 eurot, mis kuulub solidaarselt välja mõistmisele N.V-lt ja P.I-lt (II kd tl 160-161) a/a 1101340781. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

8(10)

Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkulepete juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatavad tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Kokkuleppe sõlmimisel on süüdistatavad kõik esitatud tsiviilhagid omaks võtnud. Kuivõrd KrMS seadustik ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kohtul lähtuda Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus on seisukohal, et süüdistatavad on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud kannatanuteletsiviilhagejatele varalist kahju. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad tsiviilhagid rahuldamisele. Süüdistatavad võtsid kohtuistungil TsMS § 440 lg-te 1, 2 kohaselt hagi õigeks. TsMS § 444 lg 4 alusel on kohtul sellisel juhul õigus tsiviilhagisse puutuv kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ära jätta. Tartu Maakohtu 18.11.2014.a määrusega 1-14-9557 on KarS § 83 lg 3 p 2 alusel arestitud xxxxxxxxxxxxe (isikukood xxxxxxxxxx) kuuluv sõiduauto VOLVO V70 reg nr 748BJD (VIN kood YV1SW799942384826). xxxxxxxxxxxon andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ja kinnitanud, et on teadlik talle kuuluva sõiduauto konfiskeerimise võimalusest. Kuigi sõiduk oli arestitud konfiskeerimise tagamiseks, oli esialgne taotlus arestimisel ka tsiviilhagi tagamiseks arestida. Kohus on sellest keeldunud, kuna puudus kolmanda isiku nõusolek tema vara võõrandamiseks. Käesolevalt on see puudus kõrvaldatud ning kohus leiab, et arestitud sõiduauto tuleb kohtuotsuse täitmisel KrMS § 126 lg 6 sätestatud korras võõrandada ning võõrandamisest saadud raha tagastada N.V poolt tekitatud kahjude katteks kannatanutele proportsionaalselt hüvitamisele kuuluvale summale. Kriminaalasjas on asitõendid: xxxxxxxxxxxx vastutavale hoiule antud pendelsaag (I kd lk 37-38; II kd lk 14), riiul, milline asub Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis (I kd lk 193-195), võltsitud sularaha arve (I kd tl 156, 196-197), CD salvestisega ( asitõendite fotod, kõneeristus) (I kd tl 192; II kd tl 21), DNA karbid (II kd lk151). Asitõendite suhtes tuleb kohtuotsuse täitmisel rakendada KrMS § 126 lg 3 sätteid. Pendelsaag vabastada hoiukohustusest ja KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel jätta xxxxxxxxxxxx kui heausksele omandajale. Riiul tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada selle seaduslikule omanikulexxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxile. Võltsitud sularaha arve, CD salvestisega (asitõendite fotod, kõneeristus) ja DNA karbid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdimõistva otsusega süüdimõistetutelt sisse nõuda menetluskulud, milleks käesolevas asjas on sundraha, kaitsetasu ja ekspertiisitasu. Tulenevalt KrMS § 180 lg 2 leiab kohus, et käekirjaekspertiisi kulu summas 564 eurot tuleb süüdimõistetute vahel jagada pooleks ja nõuda sisse võrdsetes osades. P.I taotles menetluskulude vähendamist põhjendades seda asjaoluga, et lisaks on vajalik hüvitada kuriteoga tekitatud kahjud, mis on küllaltki suured. Lisaks taotlesid mõlemad süüdistatavad sisse nõutavate menetluskulude tasumise määramist aastaks. Prokurör menetluskulude vähendamise taotlust ei toetanud, küll aga leidis, et on põhjendatud nende tasumise ajatamine aastale. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib 9(10)

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et P.I taotlus menetluskulude vähendamiseks põhjendusel, et lisaks on vajalik hüvitada tekitatud kahjusid küllaltki suures ulatuses, ei ole aluseks menetluskulude vähendamisel KrMS § 180 lg 3 mõttes. Lisaks nähtub kohtuistungil avaldatust, et arvestades süüdimõistetu sissetulekute (ca 850 eurot neto), samuti igakuist kohustust kahjusid hüvitada, ei ole kogu menetluskulu sisse nõudmine isikule liialt koormav ega tohiks kahjustada tema resotsialiseerumist ja tema enda ning temaga kooselavate isikute igapäevast toimetulekut. Eelnevast tulenevalt jätab kohus P.I-lt sissenõutavad menetluskulud vähendamata. Küll aga leiab kohus, et arvestades süüdimõistetute igakuiste sissetulekute suurust, määratavat menetluskulu ja asjaolu, et igakuiselt on vaja hüvitada ka tekitatud kahjusid, oleks kogu menetluskulu ühe maksena süüdimõistetutele ilmselt ülejõu käiv ja võiks panna nad põhjendamatult raskesse olukorda. Eelnevast tulenevalt peab kohus võimalikuks kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid ja määrata kulud hüvitamisele ositi ühe aasta jooksul. Kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.