Andrei P.Z-i süüdistuses KarS § 424, § 199 lg 2 p-de 7, 8 järgi; K.P süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi; Nikolai P.Z-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 8, 9 järgi; Andrei Gantjohhini süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi; Sergei Gamzini süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 järgi; P.Z-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi üldmenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 16. aprilli 2015 otsus
Apellatsiooni esitajad
Süüdistatavate Andrei P.Z-i ja K.P kaitsjad advokaadid Marko Paabumets ja Kalju Kutsar
Prokurör
Ringkonnaprokurör Silva Rood
Süüdistatav
Andrei P.Z isikukood XXX; elukoht XXX; töötu; kriminaalkorras karistamata.
Kaitsja
Advokaat Marko Paabumets
Süüdistatav
K.P isikukood XXX; elukoht XXX; ei tööta; kriminaalkorras karistatud ühel korral.
Kaitsja
Advokaat Kalju Kutsar
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 16. aprilli 2015 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonid jätta rahuldamata.
3.
Välja maksta riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kasuks 192 eurot, sealhulgas käibemaks 32 eurot, advokaat Marko Paabumetsa poolt süüdistatavale Andrei P.Z-ile apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
4.Välja maksta riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga Valga osakonna kasuks 192 eurot, sealhulgas käibemaks 32 eurot, advokaat Kalju Kutsari poolt süüdistatavale K.P-le apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
5.Andrei P.Z-ilt ja K.P-lt mõista kummaltki riigituludesse välja 192 eurot riigi õigusabi eest.
6.Süüdistatavatelt väljamõistetud summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB a/a EE891010220034796011, Swedbank a/a EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 99914700030406 ja selgitus: „süüdistatava nimi, 1-14-4961, menetluskulud“.
7.Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu 17. juunil 2015 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 18. juunist 2015. Kassatsioon esitatakse kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates 18. juunist 2015. Maakohtu otsus
1.Tartu Maakohtu 16.04.2015 otsusega tunnistati Andrei P.Z süüdi KarS § 424, § 199 lg 2 p-de 7, 8 järgi ja talle mõisteti KarS § 64 alusel arvestades menetlusaja pikkust KrMS § 306 lg 1 p 16 alusel liitkaristuseks 7 kuud vangistust. KarS § 68 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja mõisteti A. P.Z-i lõplikuks karistuseks 6 kuud ja 24 päeva vangistust. Kohaldades KarS § 74 sätteid ei pööratud vangistust täitmisele ja määrati A. P.Z-i katseaja pikkuseks 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 50 lg 1 alusel võeti A. P.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks.
1.1.A. P.Z-ile karistust mõistes võttis maakohus arvesse, et karistust raskendavaid asjaolusid ei ole ja esineb KarS § 57 lg 1 p-s 3 nimetatud karistust kergendav asjaolu ehk puhtsüdamlik kahetsus. Mootorsõiduki juhtimine seisundis, kus inimese organismis on alkoholi üle lubatud piirmäära, on väga tõsine rikkumine. Sellises seisundis oleval juhil on halvenenud taju ja reaktsioonivõime ning seetõttu kujutab nimetatud tegu endast väga suurt ohtu nii sõidukijuhi enda kui ka kaasliiklejate elule ja tervisele. Samuti võib sellega kaasneda suur varaline kahju. A. P.Z-i süü suurust tõstab seejuures asjaolu, et ta
pani KarS § 424 järgse rikkumise toime kahel korral ning lühikese ajavahemiku jooksul. Samuti pani ta mõlemad rikkumised toime linnas, kus liiklustihedus on üldteadaolevalt suurem kui maanteel ja seega oli ka potentsiaalsete ohvrite arv ning võimaliku kahju ulatus suurem. Ehkki 27.02.2014 toimus rikkumine öisel ajal, mis printsiibis vähendas kolmandatele isikutele kahju tekkimise riski, on tunnistaja Valdur Villemsoni ütlustega tõendatud, et A. P.Z juhtis siis alkoholi tarvitanuna sõidukit, milles lisaks temale viibis kaasreisija. Isiku süü suurust omakorda vähendab asjaolu, et tema joobe suurus jäi mõlemal juhul kriminaalse joobe minimaalmäära lähedale. Karistusregistri andmete kohaselt on A. P.Z analoogse teo (LS § 224 lg 2) eest karistatud ka pärast seda, kui algatati kriminaalmenetlus käesolevate rikkumiste osas.
1.2.Kuna A. P.Z-i tegu ei olnud ühekordne ehk juhusüütegu, siis tuleb kohaldada ka KarS § 50 lg 1 p-s 1 sätestatud lisakaristust ning tal tuleb ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Selline karistus võimaldab täiendavalt kindlustada, et A. P.Z tulevikus selliseid rikkumisi enam toime ei pane.
2.Sama otsusega tunnistati K.P süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust, mida vähendati KarS § 306 lg 1 p 16 alusel 5 kuuni. KarS § 68 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistus ja mõisteti K.P-le 4 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati käesolevas kriminaalasjas mõistetavat karistust osaliselt Tartu Maakohtu 03.12.2013 otsusega mõistetud karistuse võrra ja mõisteti K.P-le liitkaristuseks 6 kuu pikkune vangistus. KarS § 65 lg 3 ja KarS § 74 sätteid kohaldades vabastati K.P liitkaristusest tingimisi ning määrati isiku katseaja pikkuseks 1 aasta.
2.1.Maakohus jättis rahuldamata kaitsjate taotlused menetluse lõpetamiseks mõistliku menetlusaja ületamise tõttu. Kriminaalasja menetlemise mõistliku aja piirid sõltuvad menetletava kuriteo raskusest, kriminaalasja keerukusest ja mahukusest aga ka muudest konkreetsetest asjaoludest ning sealhulgas ka menetluse senisest käigust.
2.2.Menetlust on pikendanud kriminaalasjade liitmine, kuid ühe isiku kriminaalasjad tulebki liita ühte menetlusse. Süüdistatavad anti kohtu alla 14.08.2014 määrusega ja kohtuliku arutamise ajaks määrati tulenevalt kaitsjate töögraafikust 01.12.2014. Selle määruse tegemisest katkes ka kuritegude aegumine. Kuna süüdistatav Sergei Gamzin ei tulnud kohtusse, tuli asja arutamine edasi lükata kuni 23.03.2015.
2.3.Kui kohus alustas 24.03.2015 kriminaalasja sisulist arutamist, oli menetlusosalistele teada, et kohtulik arutamine lõpeb 09.04.2015 kohtuvaidlustega. Ei olnud näha ette ühtegi asjaolu, mis võiks kohtumenetlust pikendada. Kaitsjad ei selgitanud kriminalmenetluse lõpetamise taotluses, miks nad soovivad mõistliku menetlusaja möödumise tõttu menetluse lõpetada just kohtumenetluse lõpufaasis. Seega ei pidanud maakohus taotlust põhjendatuks ja jättis selle rahuldamata.
2.4.Arvestades, et kriminaalasjad on liidetud, kriminaalmenetlus on kestnud erinevatel objektiivsetel põhjustel pikka aega ning kohtulahendini jõutakse kuriteo toimepanemisest viie aasta jooksul, pidas maakohus põhjendatuks karistuse mõistmisel kergendada süüdistatavate karistust KrMS § 306 lg 1 p1 6 alusel.
2.5.Kuna varguste menetlemine on toimunud alates 31.03.2010, tegemist ei olnud keeruliste ega mahukate kuritegudega ning süüdistatavad ei venitanud menetlust, oli kohus seisukohal, et mõistlik menetlustähtaeg on ületatud. Samas ei pidanud kohus võimalikuks menetlust lõpetada. Nimelt tuleb lisaks süüdistatava õigusele lahendada tema süüküsimus mõistliku aja jooksul arvestada ka kannatanu huvidega. Neid õigusi ja huve kaaludes asus kohus seisukohale, et süüdistatava õigused ja kannatanu huvid saavad üheaegselt kaitstud sellisel juhul, kui vähendatakse mõistetatavt karistust. Esitatud apellatsioonid
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. P.Z-i kaitsja advokaat M. Paabumets, kes palub tühistada 16.04.2015 otsus süüdistatavale mõistetud lisakaristuse osas ja teha uus otsus, millega võtta A. P.Z-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus ära viieks kuuks. Apellatsiooni kohaselt ei põhjendanud maakohus kuidagi lisakaristuse määra valikut, vaid viitas üksnes mõistetud lisakaristuse eesmärgile. Lisaks oleks esimese astme kohus pidanud lisakaristust mõistes arvestama karistust kergendavaid asjaolusid. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine üheks aastaks ei vasta antud juhul kuriteo raskusele, sest joove oli kriminaalse joobe minimaalmäära lähedal ning A. P.Z on kuritegude toimepanemist puhtsüdamlikult kahetsenud. Kaitsja leiab, et A. P.Z-ile mõistetud lisakaristus on liiga range ning lisakaristuse preventiivset eesmärki täidab ka mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine viieks kuuks.
4.Apellatsiooni esitas ka K.P kaitsja advokaat K. Kutsar, kes palub tühistada 16. aprilli 2015 otsus K.P süüdimõistmise ja karistamise osas ning lõpetada isiku suhtes kriminaalmenetlus KrMS § 2742 lg 1 ja § 2052 alusel.
4.1.K.P suhtes toimunud menetlus ei olnud oma olemuselt keeruline ega mahukas. Süüdistatav ei hoidunud menetlusest kõrvale, ta andis vahetult pärast kinnipidamist toimepandud tegude kohta ütlusi ja tunnistas oma süüd. Kaitsjale jääb seetõttu arusaamatuks, miks ei olnud kohtueelset menetlust võimalik varem lõpule viia. Lisaks tuleb arvestada, et K.P karistati Tartu Maakohtu 3. detsembri 2013 otsusega, mis liideti selles kriminaalasjas mõistetud karistusele. Määratud katseaeg oleks lõppenud 3. juunil 2015. Ei saa pidada mõistlikuks, et K.P tuleb asuda kandma karistust enam kui 5 aastat tagasi toime pandud kuriteo eest.
4.2.K.P poolt toimepandud kuriteod ei ole rasked ja avalik menetlushuvi ei saa aastaid tagasi toimepandud varguste osas olla märkimisväärne, mistõttu tuleks menetlus tema suhtes lõpetada. Maakohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks kaitsja argumente kriminaalasja lõpetamise osas üldse kaalunud. Maakohus on mõistliku menetlusaja küsimuses piirdunud vaid mõistetud vangistuse vähendamisega ning jätnud põhjendamata, kas karistuse sümboolset vähendamist saab pidada mõistliku menetlusaja ületamisel piisavaks.
4.3.KrMS § 339 lg 1 p 7 kohaselt on põhjenduste puudumine kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Käesoleval juhul on maakohus jätnud põhjendamata, kas karistuse vähendamine hüvitab mõistliku menetlusaja rikkumise ning jätnud kaalumata menetluse lõpetamise võimaluse. KrMS § 341 lg 2 kohaselt tuleb kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus. Juhul, kui ringkonnakohus peab apellatsioonis esitatud argumente põhjendatuks ning saadab kriminaalasja uueks arutamiseks maakohtule, lükkab see aga edasi lahendi jõustumise. Lisaks sellele kaasneksid menetluse jätkumisega täiendavad kulutused süüdistatavale. Eeltoodut arvestades on apellant seisukohal, et ringkonnakohtul tuleks võtta seisukoht mõistliku menetlusaja ületamise osas ning K.P suhtes kriminaalmenetlus lõpetada.
5.Ringkonnakohtu 26.05.2015 määrusega anti apellatsioonimenetluse pooltele võimalus esitada oma kirjalikke seisukohti apellatsioonide kohta kuni 03.06.2015, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6.Ringkonnakohus, olles tutvunud esimese astme kohtu otsuse, apellatsioonide ja kohtutoimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Maakohus on andnud õigusliku hinnangu kõigile apellatsioonides välja toodud probleemidele ning pelgalt kohtu järeldustega mittenõustumine ei too kaasa otsuse tühistamist. Apellatsioonikohus peab maakohtu seisukohti seaduslikeks ning ammendavateks, mistõttu vastab kaebustele vaid järgmist.
7.A. P.Z-ilt võeti KarS § 50 lg 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. KarS § 50 lg 1 p 1 näeb ette juhtimisõiguse äravõtmise kuni kolmeks aastaks ning seega määrati A. P.Z-ile
karistus oluliselt alla keskmise määra. Maakohus põhjendas seda otsustust arusaadavalt ning ringkonnakohus peab kaitsja etteheiteid kohtulahendi osas alusetuks. Maakohus käsitles A. P.Z-ile KarS § 424 järgi mõistetud karistust väga põhjalikult, sealjuures arvestas süü suurust, karistust kergendavat asjaolu ja preventiivseid eesmärke. Kohus vaatles mõistetatavat vangistust ja juhtimisõiguse äravõtmist koos, kuna karistused määratakse sama süüteo eest. Otsuses (lk 26-27) on selgitatud nii karistuse määra valikut kui ka kõiki muid karistuse mõistmise aluseks olnud asjaolusid. Arvestades A. P.Z-i kuritegude korduvust, kuritegude toimepanemise asjaolusid (asulasisene tee, kaasreisija) ja hilisemat väärteokaristust samalaadse teo eest, peab ka ringkonnakohus põhjendatuks võtta süüdistatavalt ära juhtimisõigus üheks aastaks. Juhtimisõiguse äravõtmine peab tagama nii karistuse preventiivseid eesmärke kui ka ühiskonna turvalisust. A. P.Z-i korduvaid rikkumisi arvestades on lisakaristuse kohaldamise kohaseks määraks üks aasta.
8.Maakohus käsitles (otsuse lk 13-14 ja 27-30) äärmiselt põhjalikult ka mõistliku menetlusaja küsimust ning asus põhjendatult seisukohale, et praegusel juhul piisab mõistliku menetlusaja rikkumise hüvitamiseks süüdistatavate karistuse vähendamisest.
8.1.KrMS § 2742 lg 1 kohaselt lõpetatakse kriminaalmenetlus selle sätte alusel üksnes juhul, kui süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada. KrMS § 2742 lg 1 ja § 2052 järgi peab kriminaalmenetluse lõpetamisel menetluse mõistliku aja möödumise tõttu arvestama muu hulgas kuriteo raskust ja muid asjaolusid. Kriminaalmenetlus tuleb mõistliku menetlusaja möödumise pärast lõpetada, kui kriminaalmenetluse jätkamine riivaks süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga. Otsustamaks, millise abinõuga konkreetsel juhul mõistliku menetlusaja ületamisele reageerida, tuleb kohtul kaaluda ühelt poolt seda, millisel määral on rikutud süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul, ja teiselt poolt avalikku menetlushuvi konkreetses asjas, sh kuriteo raskust. Üldjuhul tuleb KrMS § 2742 lg 1 kohaldamine kõrgema astme kohtus kõne alla vaid juhul, kui kohus tuvastab vajaduse saata kriminaalasi uueks arutamiseks madalama astme kohtule. Seda seetõttu, et kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 2742 lg 1 alusel ei ole suunatud niivõrd juba toimunud õiguste rikkumise heastamisele, kuivõrd edasise rikkumise ärahoidmisele (vt RKKKo nr 3-1-1-14-14, p 660).)
8.2.Maakohus ei pidanud menetluse lõpetamist vajalikuks, kuna kaitsjate poolt menetluse lõpetamise taotluse esitamise ajaks oli teada, et lähiajal jõutakse menetluses lahendini. Kohus ei pidanud pärast pika menetluse läbiviimist mõistlikuks lõpetada menetlust kohtumenetluse lõppfaasis. Samuti arvestati, et muuhulgas on menetlust venitanud kaitsjate töögraafikud ja süüdistatava S. Gamzini mitteilmumine istungile. Kriminaalasjas jõuti lahendini viie aasta jooksul ning sellel hetkel ei aktualiseerunud kuritegude aegumine. Ringkonnakohus leiab, et esimese astme kohus võttis arvesse kõiki tähtsust omavaid aspekte ning jõudis motiveeritud järelduseni menetluse lõpetamata jätmise kohta. Kohtuniku motiivid on selged ning apellatsioonikohus ei saa selles osas maakohtule midagi ette heita. Seega oli maakohtu otsustus seaduslik.
8.3.Nagu nähtub ka Riigikohtu seisukohast, ei lõpeta kõrgema astme kohus üldjuhul kriminaalmenetlust. Praegusel juhul ei saadeta kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks, mistõttu ei omaks kriminaalmenetluse lõpetamine praeguses etapis olulist mõju. Lõpetamine ei heasta juba tekkinud rikkumist, vaid on suunatud edasise rikkumise ärahoidmisele. Lisaks ei pea ringkonnakohus rikkumist niivõrd intensiivseks, et selle heastamine karistuse kergendamisega ei oleks võimalik. Kuigi süüdistatavatele ei heideta ette väga raskeid kuritegusid, ei saa eitada avaliku menetlushuvi olemasolu. Kuritegudega on lisaks ühiskonna õiglustundele rikutud ka konkreetsete kannatanute rahu, mistõttu tuleb menetluse lõpetamisel kaaluda ka nende isikute huvisid. K.P süüdistatakse mitmes varguse episoodis ja isiku teod on kvalifitseeritud KarS § 199 kolme erineva punkti alusel, sh kuriteo toimepanemine grupis. Samuti on 20.03.2010 toimepandud kuriteoga tekitatud kannatanule üpris suur kahju. Eelnevat arvesse võttes ei riiva menetluse jätkamine süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga
9.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 16.04.2015 otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
10.Ringkonnakohtule esitasid tasutaotlused A. P.Z-i kaitsja advokaat M. Paabumets ja K.P kaitsja advokaat K. Kutsar. Mõlemad kaitsjad taotlevad apellatsioonimenetluses osutatud õigusabiteenuse eest tasu 192 eurot, sh käibemaks 32 eurot. Tasutaotluste kohaselt kulus kummalgi kaitsjal kohtuotsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks kokku 4 tundi. Kolleegium peab taotletud kaitsjatasusid põhjendatuks. Seega tuleb taotlused selles suuruses RÕS § 21 lg 3, § 22 lg 6 ja § 23 lg 1 alusel rahuldada. KrMS § 185 lg 2 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Tulenevalt eelnevast jäävad A. P.Z ja K.P tekkinud menetluskulud kummalgi summas 192 eurot isikute enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Mati Kartau
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.