Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja 17.06.2015, Rakvere kohtumaja koht Videokohtuistungi toimumise aeg 01.06.2015. Kohtuasja number
1-14-4757
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Sergei Averini elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
Sergei Averin, isikukood 38207070337, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 06.05.2013 ja lõpp 19.03.2017
Jätta Sergei Averin elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Sergei Averinile ja prokurörile.
Asjaolud Viru Vangla esitas 24.04.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Averini elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 11.06.2014 otsusega tunnistati Sergei Averin süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning karistuseks mõisteti talle 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuulus 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg1 alusel loeti mõistetav karistus kaetuks eelmise, Harju Maakohtu 23.01.2014 otsusega mõistetud karistuse 3 aastat 10 kuud 13 päeva vangistusega ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 10 kuud 13 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 06.05.2013.
Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud viiel korral, vanglas kannab karistust kolmandat korda. Narkokuriteo eest karistatud esmakordselt. Soodusteguriks on narkosõltuvus ja mõjutatavus, kuriteod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks. Individuaalse täitmiskava raames on osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, kus kinnipeetav oli väga aktiivne osaleja grupis, informeeritud, palju lugenud narkootikumide ja sõltuvusainetest loobumise kohta. Isiku sõnul on ta järeldused ning tunnistab, et tema sõltuvusainete kuritarvitamise tõttu on kannatajaks tema perekond. Pere hea olu nimel on teinud enda jaoks otsuse täielikult loobuda narkootikumide tarvitamisest. Teoorias on kõik tema jaoks selge ja mõistetav, kuid on kõhklev osas: kui kaob eesmärk, võib kaduda enesekindlus. Samuti on kinnipeetav osalenud AN tugigrupis, kus käsitleti probleemide äratundmisvõimet ja probleemide lahendamisoskuse arendamist. Isik tõi välja asjaolud, mis on olnud tema riskiolukorrad. Tunnistab, et on tegutsenud hetkevajaduste ajel ja läinud korduvalt varguste teele majandusprobleemide lahendamiseks. Läbimõtlematu tegutsemine, olles süstiv narkomaan, on isiku sõnul lasknud elul liikuda minnalaskmise teed. Kaotas enda sõnul kõik, alustades suhetest ja lõpetades tervisliku seisundiga. On enda sõnul teinud otsuse loobuda narkootikumidest, kuritegelikust käitumisest. Tõi välja lahendused, lähedaste toetuse, mis aitavad elus samm- sammult paremini toime tulla. Lisaks on kinnipeetav osalenud sõltuvusainete tarvitamist käsitleva tugigrupi tegevustes, kus oli avatud nõustamiste algusest alates, oli motiveeritud nõustamistel osalema. Nõustamise käigus paranes teadlikus narkomaaniast kui haigusest. Talle antud ülesandeid täitis meelsasti. Väärtushinnangute muutmises saavutasime nõustamise lõpuks ka teatud läbimurde. Paranes enesekriitika ja suhtumine enda korda saadetud õigusrikkumistesse. Kui nõustamise alguses oli tunda palju end õigustavat hoiakut siis nõustamiste lõpuks oli see käitumisjoon kadunud. Sergei suhtumine kahjuks oma HIV staatusesse jäi "leigeks". Ta ei suhtunud väga tõsiselt HIV-iga kaasnevate terviseriskidega tegelemisesse kuid siiski teadlikus oli nõustamise lõpuks suurem kui esimeste nõustamiste ajal. Grupitöö läbiviija hinnangul vajab Sergei Averin narkovõõrutus ravi ja rehabilitatsiooni. Samuti sotsiaalsete toimetuleku oskuste parandamiseks suunatud nõustamisi ja tugiteenuseid. MTÜ Teekond pakub talle ka peale vanglast vabanemist taasühiskonnastamise programmis osalemise võimalust. Alates 15.12.2014 on kinnipeetav hõivatud vangla tootmistöödel komplekteerijana. Kinnipeetaval on 17 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetava vanemad võimaldavad talle elukoha vanematele kuuluvas aiamajas, kus on vastavad tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks. Vanemad elavad ka ise samal aadressil. Väidetavalt tegi enne vangistust juhutöid ehitustel, oli töötuna registreeritud, tulu teenis ka kuritegelikul teel (narkootikumide müümine, varastatud vara müümine). Vajadusel toetasid töötavatest pensionäridest vanemad. Toimetulekut mõjutab pikaajaline narkosõltuvus ja sellele omane kulutamisharjumus. Teataval määral piiravad töötamist terviseprobleemid. Isikul on vabanemisel garanteeritud töökoht xxxx, mis vähendab uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetaval on rahalisi nõudeid ligikaudu 3377 euro ulatuses. Varemalt elas isik koos pensioniealiste vanematega ja endise elukaaslasega. Narkokuriteo pani toime koos elukaaslasega, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud nagu elukaaslase õdegi. Käesolevaks hetkeks suhted katkenud. Isikul on ka vanem vend G A, kes on samuti vanglakaristust kandnud narkokuriteo eest. Lähedastega suhted pigem formaalsed, on enda sõnul alati tundnud end tõrjutuna, teisejärgulisena. Varasemalt olnud veel üks kooselu. Kooselu ajal sündis poeg. Lapse ema ja poeg elavad xxxx. Kuna isikul on xxxx sissesõidu keeld, ei ole ta lapsega aastaid kohtunud, kuid suheldakse regulaarselt. Lapse emaga hindab suhteid toetavateks ja mõistvateks. Suhtlusringi moodustasid narkomaanid, kuid väidetavalt enam nendega ei suhtle. Narkosõltuvuse tõttu võib olla hõlpsasti manipuleeritav ja riskivalmis. Isik
on toime pannud korduvalt samalaadseid kuri- ja väärtegusid, mis näitab tema hoolimatust ja riskeerivat elustiili. Alkoholi tarvitamisega seonduvaid probleeme eitab. Kahel korral alkoholiseaduse alusel karistatud, viimati 2006. aastal. Isikul diagnoositud narkosõltuvus. Vanglasse tulles oli metadooni ravil, käesolevaks hetkeks lõpetanud ravi. Soovib tegeleda narkosõltuvusest vabanemisega. Alates 21.02.2015 paikneb sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Kinnipeetavale on pakutud võimalust peale vangistust osaleda ambulatoorses sõltuvusravis, millega isik ka nõus oli. Isikul on meditsiiniosakonna andmetel süstivale narkomaanile omased haigused. Võib olla kergesti ärrituv, ärev, pinges ja konfliktne. Peale metadoon-asendusravi lõppemist on isik muutunud rahulikumaks. Isikut on alates 2000. aastast 18-l korral (3 korda kriminaalkorras ja 15 korda väärteokorras) karistatud varguste eest, mis näitab majandusprobleemeide lahendamist varastamisega. Kriminaalhoolduse ajal on pannud toime uue kuriteo. Isik soovib loobuda kriminaalsest käitumisest. Vabanedes on nõus kriminaalhooldusega. Vestlustel on olnud analüüsiv ja argumenteeriv, kohati ennastõigustav. Meelsasti asetab vastutuskeskme endast väljapoole. Otsest agressiivsust täheldatud ei ole, kuid võib olla tundlik ja kergesti ärrituv. Oht seisneb varalise kahju tekitamises ja narkootiliste ainete edasi müümises ja levitamises. Oht on kõige suurem kui isik tarbib edasi narkootikume ja tal pole rahalisi vahendeid, et neid soetada. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 83%. Eeltoodust tulenevalt ei toeta vangla Sergei Averini tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla. Juhul, kui kohus peab võimalikuks Sergei Averini tingimisi ennetähtaega vabastada elektroonilise valve alla, siis oleks vangla hinnangul otstarbekas määrata Sergei Averinile KarS § 75 lg 2 p-des 21, 4, 5, 7, 9 sätestatud lisakohustuste täitmine. Elektroonilise valve kohaldamise tähtajaks tehakse ettepanek 4 kuud. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtu edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega ega toeta samuti nagu vangla kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud viiel korral, reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Vangistuses on isikule määratud 17 distsiplinaarkaristust. Sage distsiplinaarrikkumiste toimepanemine näitab tema negatiivset suhtumist õiguskorda. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks ühiskonna heaolu tema vabastamise korral ohustatud. Kriminaalhooldusega seotud piirangud ega käitumiskontrolli kohaldamine ei oleks piisavad vahendid kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele. Tuleb märkida, et kuna KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühimana kui kuus kuud, katseajaks allutatakse süüdlane KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümneks kuuks, kujuneks isiku katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes üsna pikaks, s.o üle ühe aasta ja üheksa kuu, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Lähtudes ärakandmata karistusaja pikkusest (karistusaja lõpp on 19.03.2017) leiab prokurör, et pikaajaline katseaeg ja kriminaalhooldus ei
ole süüdimõistetu puhul põhjendatud. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarbimisega (diagnoositud sõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Väärib märkimist, et iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul 83%, mis on suur risk. Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud (sotsiaalprogrammide läbimine, tootmistöödel töötamine, vabanemisjärgse kindla elukoha ja garanteeritud töökoha olemasolu jm) ei ole piisavad, õigustamaks kinnipeetava käesoleval ajal tingimisi vangistusest vabastamist. Prokurör märgib, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning mida raskem on toimepandud kuritegu ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema kinnipeetava vabastamist õigustavad asjaolud. Seetõttu tuleb kinnipeetaval jätkata karistuse vangistuses kandmist ning oma edasise käitumisega näidata, et ta on suuteline jätkama vabaduses seaduskuulekat elu. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Sergei Averini ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Maakohtu istung 01.06.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et distsiplinaarkaristused on tal sellepärast, et ta tahab olla üksi ja puhata teistest ning kartser oli võimalus olla üksinda. Ei tea, miks protsendirisk nii suur on, kuna käib tööl ja on läbinud kõik programmid. Tahab endale paremat elu, kuna tal on naine ja laps. Ei taha rohkem paha teha. Vanemad on juba vanad, seega peab nende juures olema. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukohaga ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi isikul on vabaduses olemas kindel alaline elukoht ja garanteeritud töökoht, on kohtu hinnangul isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, vangistuses viibib isik kolmandat korda. Karistust kannab kinnipeetav muuhulgas raske esimese astme ühiskonnavastase narkokuriteo toimepanemise eest. Varasemalt karistatud varavastaste kuritegude eest. Kokku on isikut karistatud 18-l korral varguste toimepanemise eest (15-l korral väärteokorras). Soodusteguriks on narkosõltuvus. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus. Alates 21.02.2015 paikneb kinnipeetav sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Tulenevalt narkosõltuvusest võib isik olla hõlpsasti manipuleeritav ja riskivalmis. Samuti on kinnipeetava tutvusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid, sh tema endine elukaaslane ja vanem vend, kes on samuti kandnud karistust vanglas narkokuriteo eest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane
käitumine. Sergei Averinil on vangistuse jooksul olnud 17 distsiplinaarkaristust. Seega ei ole see tingimus käesoleval juhul täidetud. Kinnipeetava puhul on tegemist isikuga, kes ei suuda ka vangistuses viibides õiguskuulekalt käituda, kuna ta ei ole ka vanglas olles suutnud alluda korraldustele ning kehtestatud nõudeid järgida. Kinnipeetav omab tasumata rahalisi nõudeid ligikaudu 3377 euro ulatuses. Kuna vangla iseloomustusest nähtuvalt oli isik enne vangistust töötuna registreeritud, teenides tulu kuritegelikul teel (narkootikumide müümise ja varastatud vara müümisega) ning vabanedes puudub isikul garanteeritud töökoht, puudub kohtul kindlus igapäevase toimetuleku ning võlgnevuste tasumise võimalikkuse kohta. Eeltoodu alusel puudub kohtul kindlus selles, et kinnipeetav uuesti sõltuvusainete tarvitama asumisel rahaliste vahendite puudumisel majanduslikuks toimetulekuks või sõltuvusainete soetamiseks, uusi varavastaseid või rahvatervisevastaseid narkokuritegusid toime ei pane. Varasemalt pani kriminaalhooldusel olles toime uue kuriteo. Vangla hindab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust väga kõrgeks – 83%, mistõttu tema ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel oleks ennatlik. Kohus leiab, et isiku kontrollnõuetele allutamine ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Sergei Averini puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Sergei Averini vabastamisega enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.