Kohtulahend

Tunnistada R.R KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 4 (neli) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.03.2015.a – 07.03.2015.a, s.o 2 (kaks) päeva. Ärakandmisele kuulub vangistus 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud karistust 17.12.2014.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 kuu ja 28 päeva võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 5 (viis) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva. KarS § 69 sätete alusel asendada mõistetud vangistus (176 päeva) üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tundi üldkasuliku tööd - seega 176 tundi üldkasuliku tööd. Üldkasuliku töö sooritamise ajaks määrata 18 (kaheksateist) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § § 69 lg 1, 2, 3, 4 ja § 73 lg 4 alusel allutada R.R üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ning määrata, et R.R üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima KarS § 75 lg 1 punktides 1–6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all: -

elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete jälgimise kohustus R.R algab, kohtulahendi jõustumisest.

1-15-4283 R.R suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vastavalt KrMS § 313 lg 1 p 7 kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend elukohast lahkumise keeld tühistamisele karistuse ärakandmisel.

Tsiviilhagi VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel välja mõista R.R-ilt XXX kasuks tsiviilhagi summas 210,18 eurot (kakssada kümme eurot ja kaheksateist eurosenti). Tsiviilhagi tasuda XXXarvelduskontole XXXXXXXXX Swedbank.

Asitõendid 1 CD plaat salvestusega, mis asub kriminaaltoimiku materjalide juures – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud R.R-ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 72,00 eurot (seitsekümmend kaks eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585 eurot (viissada kaheksakümmend viis eurot). Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 1 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 54,75 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või

1-15-4283 selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

ESITATUD SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

R.R süüdistatakse selles, et tema, viibides 06.03.2015.a kella 19:00 paiku taksos, mis asus Smuuli tee ja Peterburi tee ristmikul, lõi taksojuht XXX rusikaga näo paremasse ossa, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja mille tagajärjel tekkis kannatanul 06.03.2015.a isiku läbivaatuse protokolli kohaselt punetus näo paremasse osa ja parema kõrva juurde turse. Oma tahtliku tegevusega pani R.R toime kuriteo KarS § 121 lg 1 järgi, mis käsitleb teise inimese tervise kahjustamist, samuti isikule valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. 26.05.2015.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Natalia Duškina, R.R ja tema kaitsja Toomas Pilt käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele taotleb abiprokurör kohtus süüdistatavale R.R-ile KarS § 121 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistust 4 (neli) kuud. KarS § 68 lg 1 korras arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust (06.03.2015.a 07.03.2015.a, s.o 2 päeva). KarS § 65 lg 2 ja 64 lg 1 korras suurendada mõistetud karistus 17.12.2014.a Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 1 kuu 28 päeva - võrra, mõistes liitkaristuseks 5 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 2, 3, 4 ja § 73 lg 4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistuse ühele päevale vastab üks tund ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 176 tundi ÜKT-d, mille tegemise tähtajaks määrata 18 kuud. Määrata R.R üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on R.R kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused: Elama kohtu määratud alalises elukohas; Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

1-15-4283 Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

16.06.2015.a toimunud kohtuistungil R.R kinnitas, et jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Menetluskulude tasumist palus maksimaalselt ajatada. Abiprokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, palus seda kinnitada. Süüdistatava R.R-i kaitsja Toomas Pilt lisas, et menetlusnormide rikkumist kokkuleppe sõlmimise käigus ei tuvastanud ja toetas R.R taotlust menetluskulude ajatamiseks. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, olles veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud, kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalkohtumenetluse sätteid järgides. Seega tuleb R.R temale esitatud süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja määrata talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

TSIVIILHAGI

Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

1-15-4283 VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekitatud isiku poolse tegevuse või tegevusetuse tagajärjel, selline tegevus on õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kannatanule XXX on kahju põhjustanud R.R oma tegevusega. Kohus leiab, et kannatanu XXX poolt esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses ning milline on tekitatud süüdistatava õigusvastase käitumisega. Süüdistatav R.R ei vaielnud esitatud tsiviilhagile vastu. Sellest tulenevalt kuulub tsiviilhagi täies mahus R.R-ilt väljamõistmisele.

ASITÕENDID

Käesolevas kriminaalasjas on esitatud asitõendina 1 CD plaat salvestusega. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Antud seisukohast lähtuvalt 1 CD plaat videosalvestusega, mis asub kriminaaltoimiku materjalide juures tuleb jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 72,00 eurot (seitsekümmend kaks eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585 eurot (viissada kaheksakümmend viis eurot). Arvestades R.R-i varalist seisundit, tema resotsialiseerumisväljavaateid, kohus leiab, et menetluskulude tasumist tuleb maksimaalselt ajatada, väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 54,75 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev.

Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.