Kohtulahend

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

D.O süüdistatakse selles, et tema, viibides 02.12.2013.a Tallinnas, Paldiski mnt 102e asuvas Rocca al Mare Olympic Casinos, rikkus ühiselt ja kooskõlastatult tegutsedes koos XXX(XXX) avalikus kohas käitumise üldnõudeid, pekstes käte ja jalgadega XXX pea- ja kehapiirkonda. Nimelt kella 01.38 paiku lõi XXXXXX ühe korra rusikaga selga ja seejärel ühe korra rusikaga näopiirkonda, misjärel lõi ning D.O XXX vähemalt 3 korda rusikaga peapiirkonda, millest XXX kaotas tasakaalu ning kukkus paremale küljele. Seejärel lõi XXX paremale küljele lamama jäänud kannatanut selja tagant vähemalt 17 korda parema jalaga pea- ja seljapiirkonda. Samal ajal lõi D.O maas lamava kannatanu ees seistes viimast vähemalt 18 korda jalaga pea- ja rindkerepiirkonda. Peksmine põhjustas XXX tugevat füüsilist valu ning tervisekahjustused, nimelt hematoomid mõlema silma ümber, marrastused otsmikule, hematoomi vasaku põse piirkonnas, hematoomi nina piirkonnas, hematoomid ja marrastused vasakule käsivarrele ja küünarliigese piirkonda ning hematoomi parema käsivarre seljale, rindkere põrutuse, verevalumi vasaku rinna piirkonnas. Nimetatud D.O ja XXXtegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ja alates 01.07.2014.a käsitletav korrakaitseseaduse § 55 p 1 nõuete rikkumisena, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Nimetatud tegevusega häirisid D.O ja XXXka peksmist pealt näinud kasiinotöötajate XXX ja XXX rahu ja turvatunnet. Seega pani D.O toime rahu ja avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt, s.o KarS § 263 p 1, 4 (alates 01.01.2015.a KarS § 263 lg 1 p 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 263 p 1, 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava D.O karistamist rahalise karistusega 200 päevamäära (päevamäär 3,2 eurot), s.o 640.00 (kuussada nelikümmend) eurot. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja jõudsid KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes kokkuleppele. D.O nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega, kaitsja ja prokurör taotlesid kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgituse sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb D.O temale esitatud süüdistuses KarS § 263 p 1, 4 (alates 01.01.2015.a KarS § 263 lg 1 p 1) järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab D.O süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et D.O esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega tuleb D.O-lt välja mõista sundraha 585.00 eurot. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 6 kuu jooksul, kuna arvestades

menetluskulude suurust ning rahalise karistuse tasumise kohustust, võib ühekorraga menetluskulude tasumine olla raskendatud. Asitõendid 1 CD-plaat (asub kinnises ümbrikus kohtutoimikus), tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.