1-15-4893/10 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

1-15-4893 Sergei Sorokin’ile on esitatud süüdistus karistusseadustiku (edaspidi: KarS) § 4231 järgi ehk sõiduki süstemaatilises juhtimises juhtimisõiguseta isiku poolt. Antud kuriteo objektiivse koosseisu tuvastamiseks peab kohus esmalt analüüsima, kas Sergei Sorokin juhtis talle süüdistuses (tl 34) etteheidetud ajal mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta ning seejärel, kas Sergei Sorokin süstemaatiliselt juhib mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Tunnistaja Leonid Nõmmemees on andnud ütlusi (tl 16 pöördel-17), mille kohaselt teostas ta 13.06.2015. a liiklusjärelevalvet koos patrullpolitseinik Jekaterina Petrojeva’ga. Kell 14:15 märkas tunnistaja Kivila 26 juures Laagna tee suunas liikumas heledat värvi mootorsõidukit Hyundai Getz reg. nr-ga XXX, mille juht käitus imelikult – tal olid prillid ees ja nähes politseibussi kiirendas ja vaatas teisele poole. Sõiduk peatati koheselt ja kontrollimisel selgus, et juhiks oli Sergei Sorokin, kelle andmete kontrollimisel selgus, et tal puudub kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus. Tunnistaja ütlusi kinnitab esmalt 13.06.2015. a aadressil Kivila 26 Tallinn koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 12), mille kohaselt juhtis Sergei Sorokin 13.06.2015. a sõidukit Hyndai Getz reg. nr-ga XXX ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et tal puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Otsuse kohaselt kõrvaldati Sergei Sorokin sõiduki juhtimiselt 13.06.2015. a kell 14:15. Nimetatud otsuse kättesaamist 13.06.2015. a on kinnitanud ka Sergei Sorokin oma allkirjaga. Samuti kinnitab tunnistaja ütlusi õiend, mille kohaselt puudub Sergei Sorokin’il juhtimisõigus alates 19.04.2010. a-st (tl 14). Õiendist nähtub ka asjaolu, et mootorsõiduk Hyundai Getz reg. nr-ga XXX on hõbedast värvi (tl 14) ehk tegemist on heledat värvi sõidukiga, mida tunnistaja enda sõnade kohaselt nägi ja mida juhtis Sergei Sorokin. Kahtlustatavana ülekuulamisel on Sergei Sorokin tunnistanud, et ta juhtis mootorsõidukit Hyndai Getz reg. nr-ga XXX ilma juhtimisõiguseta (tl 22). Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Sergei Sorokin juhtis 13.06.2015. a kella 14:15 ajal Kivila 26 juures Tallinnas mootorsõidukit Hyundai Getz reg. nr-ga XXX ilma juhtimisõiguseta. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-87-08 p-s 10 märkinud süstemaatilise varguse kohta järgmist: Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need varguse teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks. /.../ Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Kohus on seisukohal, et eelnevalt tsiteeritud seisukohad süstemaatiliste varguste osas on analoogia korras ülekantavad ka süstemaatiliselt juhtimisõiguseta juhtimisele, kuivõrd süstemaatilisust tuleb ühe seaduse kontekstis ehk antud juhul KarS-s tõlgendada ühtmoodi. Seega süstemaatiline juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine eeldab vähemalt kolme osateo ehk kolme juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise episoodi toimepanemist. Sealjuures ei ole oluline, kas isikut on kõikide osategude eest varasemalt süüdi mõistetud või mitte. Samuti ei oma tähendust asjaolu, et iga episood eraldivõetuna oleks kvalifitseeritav väärteona liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 201 lg 1 või lg 2 alusel. Teine oluline tingimus süstemaatilisuse tuvastamisel kolme osateo kõrval on nende tegude omavaheline seos ehk asjaolu, et vastav käitumine, s.t juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine, oleks kujunenud isikule omaseks käitumiseks ja/või elustiiliks. Lisaks eelnevale leiab kohus, et süstemaatilisust moodustavatest osategudest suurem osa ehk vähemalt kaks episoodi peavad olema toime pandud peale 01.01.2015. a (k.a). Seda põhjusel, et enne 01.01.2015. a oli 3 (8)

1-15-4893 juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine nii esimest, teist, kolmandat kui ka kümnendat jne korda karistatav vaid väärteona. Harju Maakohtu 31.03.2015. a kohtuotsuse väljatrükist (tl 27-30) nähtub, et Sergei Sorokin’it karistati sel kuupäeval muuhulgas ka KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest (tl 27) seetõttu, et ta 23.01.2015. a kella 23:50 ajal Tallinnas Punasel tänaval, 30.01.2015. a kella 11:00 ajal Tallinnas Peterburi teel ja 14.02.2015. a kella 23:55 ajal Tallinnas Laagna teel juhtis mootorsõidukit Hyundai Getz omamata mootorsõiduki juhtimisõigust (tl 29). Esmalt nähtub nimetatud kohtuotsusest, et Sergei Sorokin on 2015. aastal varasemalt juba kolmel korral juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Seega koos käesolevas kriminaalasjas arutatava 13.06.2015. a episoodiga kokku juba neli korda, mistõttu on esimene tingimus ehk vähemalt kolme osateo/episoodi olemasolu täidetud. Kohus leiab, et täidetud on ka süstemaatilisuse teine tingimus ehk nimetatud tegude vahel on olemas seos. Kõik osateod on toime pandud väga lühikese ajavahemiku jooksul – esimesed kolm episoodi vaid ühe kuu jooksul ning käesolev episood viis kuud peale viimast. Sealjuures ei ole isegi eelmisel korral KarS § 4231 järgi 31.03.2015. a kokkuleppemenetluse korras süüdimõistmine ega karistusest tingimisi vabastamine suutnud hoida Sergei Sorokin’it eemal mootorsõiduki juhtimisest. Vaid kaks ja pool kuud peale viimast kohtuotsust on Sergei Sorokin taaskord juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Seega on Sergei Sorokin järjepidevalt eiranud õiguskorda ning ka hoolimata tingimisi vanglakaristusest jätkanud oma samalaadset käitumist. Lisaks on kohtul alust arvata, et nii 23.01.2015. a, 30.01.2015. a, 14.02.2015. a kui ka käesolev 13.06.2015. a episoodid on kõik toime pandud sama Hyundai Getz’i mootorsõidukiga, mis isegi mitte ei kuulu Sergei Sorokin’ile endale ega mille kasutamise õigust ei nähtu ka Maanteeameti õiendist (tl 14). Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et on tõendamist leidnud, et Sergei Sorokin juhtis 13.06.2015. a mootorsõidukit süstemaatiliselt ilma juhtimisõiguseta. Subjektiivne koosseis KarS §-s 4231 sätestatud kuriteo subjektiivne koosseis eeldab tahtlust. See tähendab, et kuriteokoosseis on täidetud ja isik tuleb selle eest vastutusele võtta, kui ta on teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Subjektiivse külje osas leiab kohus, et Sergei Sorokin pani talle etteheidetava teo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kahtlustatavana ülekuulamisel on Sergei Sorokin vaid tunnistanud teo toimepanemist ning avaldanud kahetsust, kuid keeldunud ütluste andmisest toimunu osas (tl 22). Kohtuistungil on Sergei Sorokin jäänud varasemate ütluste juurde, kuid avaldanud, et see mis juhtus, oli juhuslik (tl 36 pöördel, 38). Sealjuures on kaitsja märkinud, et on tõendatud fakt, et vastu tahtmist Sergei Sorokin rooli ei asunud (tl 38). Kohus leiab, et Sergei Sorokin istus teadlikult sõiduki rooli taha ning teadlikult sõitis mootorsõidukiga samal ajal teades, et tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus. Sergei Sorokin’il puudub juhtimisõigus koguni alates 19.04.2010. aastast (tl 14) seega juba üle viie aasta käesolevaks ajaks. Lisaks on Sergei Sorokin’i suhtes koostatud 31.03.2015. a kohtuotsus kokkuleppemenetluses muuhulgas KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (tl 27-30). Ehk sama kuriteo toimepanemises, milles teda süüdistatakse ka käesoleval juhul. Seega kõige hiljem 31.03.2015. a oli Sergei Sorokin teadlik, et tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti oli Sergei Sorokin teadlik sellest, milline tegevus/käitumine toob endaga kaasa süüdimõistmise KarS § 4231 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Sellest hoolimata juhtis ta aga 13.06.2015. a uuesti mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Veelgi enam – Sergei Sorokin juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta koguni eelmise kohtuotsusega määratud kolme aasta pikkusel katseajal. Sealjuures pidi Sergei Sorokin olema teadlik sellest, et kui ta paneb katseajal toime uue kuriteo (või kui ta ei täida määratud kontrollnõudeid), siis pööratakse talle tingimisi liitkaristusena mõistetud kolme aasta pikkune vangistus reaalselt täitmisele. 4 (8)

1-15-4893 Eeltoodust nähtub üheselt, et Sergei Sorokin suhtub ükskõikselt õiguskorda ning olenemata asjaolust, et teda ootaks uue kuriteo toimepanemisel üle kolme aasta pikkune vangistus, juhtis ta taaskord mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Nimetatud põhjustel on kohus seisukohal, et Sergei Sorokin pani mootorsõiduki juhtimise süstemaatiliselt ilma juhtimisõiguseta toime otsese tahtlusega, mistõttu on KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis täidetud. Õigusvastasus ja süü Sergei Sorokin’i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Sergei Sorokin oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja toimikust ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning Sergei Sorokin on sündinud 1976. aastal (tl 14, 23). Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on Sergei Sorokin’i tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et Sergei Sorokin on pannud toime talle etteheidetava kuriteo KarS § 4231 mõttes ehk mootorsõiduki juhtimise süstemaatiliselt ilma juhtimisõiguseta. Karistus KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus on seisukohal, et Sergei Sorokin’i suhtes ei ole võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust ehk rahalist karistust eelkõige eripreventsioonist lähtuvalt. Esmalt põhjusel, et Sergei Sorokin’it karistati kõigest kaks ja pool kuud enne käesoleva episoodi toimepanemist 31.03.2015. a Harju Maakohtu otsusega muuhulgas samuti KarS § 4231 järgi kahe kuu pikkuse vangistusega ning lõplik liitkaristus jäeti kolme aasta pikkuse käitumiskontrolliga katseajaga täitmisele pööramata (tl 27-30). Sama otsusega karistati Sergei Sorokin’it ka teise liiklusalase kuriteo eest, nimelt KarS § 424 järgi ehk mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis (narkojoobes) üheksa kuu pikkuse vangistusega. Seega mõisteti Sergei Sorokin’ile mõlema kuriteo eest karistusena vangistus ehk valiti raskeim karistusliik. Kohtupraktika kohaselt mõistetakse üldjuhul iga järgneva samasuguse kuriteo toimepanemise eest isikule rangem karistus kui oli eelmine. Kohtu hinnanul ei ole võimalik isiku suhtes kohaldada kergemat karistusliiki ega kergemat karistust olukorras, kus ta paneb uue samasuguse teo toime kolme aasta pikkuse käitumiskontrolliga määratud katseajal ja seda kõigest mõni kuu peale katseaja algust. Kohtu hinnangul suurendaks vastupidine käitumine veelgi isikus tekkinud karistamatuse tunnet. Lisaks eelnevale nähtub Sergei Sorokin’i karistusregistri väljavõttest (tl 23 pöördel-24 pöördel), et tal on kokku viis kehtivat väärteokaristust, milledest nelja puhul on talle karistuseks määratud 2014. – 2015. aastal rahatrahvid, kuid mis kõik on eranditult tasumata. Sealjuures on tasumata rahatrahvid vahemikus 36-120 eurot ehk oluliselt väiksemad võrreldes ükskõik millise rahalise karistusega, kuivõrd KarS § 44 lg-te 1 ja 2 kohaselt on minimaalseks rahalise karistuse suuruseks 300 eurot. Kohtuistungil avaldas Sergei Sorokin, et tal on viimased kuu aega ametlik töökoht, kuid ta on samas kohas töötanud mitteametlikult juba kaks aastat ning ta teenib 600-700 eurot kuus (tl 37). Seega võrreldes omavahel karistusregistri andmeid ja Sergei Sorokin’i poolt avaldatud infot tema sissetulekute kohta, leiab kohus, et kui isik ei ole seni suutnud tasuda 36-120 euro suuruseid rahatrahve ajal, mil tal oli olemas sama töökoht, mis ka käesoleval ajal, siis ole ta võimeline kandma ka rahalist karistust. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Sergei Sorokin’i puhul on kergema karistusliigi ehk rahalise karistuse kohaldamine välistatud ning tema suhtes tuleb kohaldada raskemat karistusliiki ehk vangistust. Sergei Sorokin’i süü suuruse hindamisel arvestab kohus esmalt asjaolu, et ta pani kuriteo toime otsese tahtlusega, mis on tahtluse liikidest raskuselt keskmine vorm. Seega see asjaolu viitab isiku keskmisele süü suurusele. Sergei Sorokin’i süüd suurendavaks loeb kohus asjaolu, et ta pani uue KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime kõigest kaks ja pool kuud peale samasuguse kuriteo toimepanemise eest määratud katseajal. Kohtu hinnangul näitab selline 5 (8)

1-15-4893 käitumine Sergei Sorokin’i ükskõikset suhtumist õiguskorda ning kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusesse ja sellega mõistetud karistusse, millega ta ise vabatahtlikult nõustus. Sergei Sorokin’i puhul esineb karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes puhtsüdamlik kahetsus, kuivõrd ta on avaldanud kahetsust toimepandud juhtimisõiguseta juhtimise osas nii kahtlustatavana ülekuulamisel kui ka kohtuistungil (tl 22, 37 pöördel). Kohtul ei ole alust kahelda Sergei Sorokin’i poolt avaldatud kahetsuse siiruses. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes Sergei Sorokin’i teos ei esine. Arvestades eeltoodud süüd mõjutavaid asjaolusid, ühe karistust kergendava asjaolu esinemist ning raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et Sergei Sorokin’i süü on keskmise suurusega, mistõttu võiks talle karistuseks mõista vangistuse sanktsiooni keskmises määras. Kohus võtab karistuse määra mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmise ehk 1/2 KarS §-s 4231 sätestatud vangistuse sanktsiooni määrast, milleks on ca 6 kuud vangistust. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Sergei Sorokin’il on karistusregistri väljavõttest nähtuvalt (tl 23-24 pöördel) kolm kehtivat kriminaalkaristust ning viis kehtivat väärteokaristust. Sealjuures on viimane kriminaalkaristus Sergei Sorokin’ile mõistetud 31.03.2015. a Harju Maakohtu poolt samuti muuhulgas ka KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Lisaks mõisteti Sergei Sorokin nimetatud kohtuotsusega süüdi ka KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis (narkojoobes), mille puhul on samuti tegemist liiklusalase kuriteoga. Lisaks on Sergei Sorokin’il ka üks kehtiv väärteokaristus LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ehk mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta (tl 24). Olukorras, kus isik hoolimata varasemast karistusest jätkab uute samalaadsete kuritegude toimepanemist, saab tema eripreventiivne mõjutamine olla võimalik vaid siis, kui iga järgmise seadusest üleastumise korral karistatakse teda karmimalt võrreldes eelnevate karistustega. Arvestades, et Sergei Sorokin’it on viimati mootorsõiduki juhtimise eest süstemaatiliselt ilma juhtimisõiguseta karistatud kahe kuu pikkuse vangistusega (tl 27), siis ei saa käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus olla leebem selleks, et mõistetav karistus võiks üldse mingit eripreventiivset mõju Sergei Sorokin’i puhul omada. Seega peab käesoleval juhul mõistetav karistus olema vangistus pikkusega üle kahe kuu. Kuivõrd Sergei Sorokin pani uue samasuguse teo toime kõigest kaks ja pool kuud peale viimase kohtuotsuse kuulutamist, millega talle määrati kokkuvõtteks kolme aasta pikkuse katseajaga tingimisi vangistus, siis peab käesoleva episoodi eest mõistatav karistus olema pikem kui kaks kuud. Samas leiab kohus, et kuigi Sergei Sorokin’i süü on keskmise suurusega, siis eripreventsiooni tõttu ei ole vajalik teda karistada sanktsiooni keskmise määra pikkuse karistusega, vaid piisab ka karistusest, mis jääb kahe ja kuue kuu pikkuse vangistuse vahele. Seda eelkõige põhjusel, et eelmisel korral ei karistatud Sergei Sorokin’it reaalselt ärakandmisele kuuluva karistusega. Kuid sel korral mõistab kohus Sergei Sorokin’ile vanglakaristuse, mis tuleb reaalselt ka ära kanda. Seetõttu on isiku jaoks faktiliselt rangem juba sama pikk, s.t kahe kuu pikkune vangistus. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates ei pea kohus antud juhul vajalikuks karistada Sergei Sorokin’it suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks talle piisavat eripreventiivset mõju. Kohtu hinnangul täidab käesoleval hetkel üldpreventiivseid eesmärke juba asjaolu, et süstemaatiline juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on alates 01.01.2015. a karistatav kriminaalkorras kuriteona. Võttes arvesse Sergei Sorokin’i süü suurust, samuti üld- ja eripreventiivseid eesmärke, mõistab kohus Sergei Sorokin’ile KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. 6 (8)

1-15-4893 Kuivõrd Sergei Sorokin pani käesoleva kuriteo toime talle Harju Maakohtu 31.03.2015. a kohtuotsusega KarS § 74 alusel määratud katseajal (tl 27-27 pöördel), siis tuleb KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 alusel mõista Sergei Sorokin’ile liitkaristus, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (2 kuud vangistust) Harju Maakohtu 31.03.2015. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 aastat 11 kuud ja 25 päeva vangistust) võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka lugeda eelvangistuses viibitud aeg. Sergei Sorokin on kinni peetud alates 13.06.2015. a kella 14:15-st (tl 8). Kuivõrd kohus mõistab Sergei Sorokin’ile karistuseks reaalse vangistuse ning isik on ka otsuse tegemise ajal kinni peetud, siis karistuse kandmise algust tuleb lugeda alates 13.06.2015. a, mil Sergei Sorokin peeti kahtlustatavana kinni. Järgnevalt selgitab kohus, miks Sergei Sorokin’i puhul ei ole võimalik kohaldada üldkasuliku töö tegemist KarS § 69 mõttes ega uuesti karistusest tingimis vabastamist KarS § 74 alusel. KarS § 69 lg 1 lause 1 sätestab, et kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või KarS §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Kuivõrd sätte sõnastuse kohaselt on võimalik üldkasulikku tööd kohaldada kuni kahe aasta pikkuse vangistuse puhul ning käesoleval juhul mõistab kohus Sergei Sorokin’ile liitkaristuseks üle kolme aasta pikkuse vangistuse, siis on üldkasliku töö kohaldamine välistatud (millega nõustus ka kaitsja kohtuistungil – tl 38). KarS § 74 lg 5 sätestab, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud korras. Kuivõrd käesolev kuritegu on toime pandud tahtlikult, siis on KarS § 75 lg-s 5 sätestatud võimalus isikut uuesti tingimisi käitumiskontrolliga vabastada, kuid sellisel juhul tuleb lisaks käitumiskontrollile kohaldada isiku suhtes ka elektroonilist valvet. KarS § 75 lg 2 p 9 sätestab, et elektroonilise valve kohaldamiseks peab olema süüdistatav andnud eelnevalt nõusoleku. Isegi kui tõlgendada süüdistatava poolt kohtuistungil viimases sõnas öeldut: Olen nõus ka elektroonilise valvega (tl 38) eelnevalt antud nõusolekuna KarS § 75 lg 2 p 9 tähenduses, ei ole käesoleval juhul kõik formaalsed eeldused uue käitumiskontrolliga katseaja koos elektroonilise valvega kohaldamiseks täidetud. Nimelt peab elektroonilise valve kohaldamiseks kriminaalhooldaja olema eelnevalt kontrollinud isiku elukoha sobivus elektroonilise valve kohaldamiseks (vt KrMS § 1371 lg-t 6). Seda antud juhul aga tehtud ei ole. Lisaks sellele saab kohus lühimenetluses tugineda vaid toimiku materjalidele ning täiendavaid tõendeid või dokumente, mis oleksid vajalikud otsuse tegemisel, ei ole võimalik kohtumenetluses toimikusse enam lisada. Samuti oleks uue katseaja määramine välistatud tulenevalt KarS § 74 lg-st 3 ja valitsevast kohtupraktikast. Nimelt on Riigikohtu kriminaalkolleegium korduvalt väljendanud põhimõtet, mille kohaselt peab katseaeg olema mõistetud vangistusest pikem (vt nt RKKKo nr 3-1-1-96-11, p 7.4; RKKKo nr 3-1-1-28-08, p 10; RKKKo nr 3-1-1-59-07, p 13; RKKKo nr 3-1-1-99-06, p 20). See põhimõte on omaks võetud ka kohtupraktikas. KarS § 74 lg 3 kohaselt saab maksimaalne katseaja pikkus olla kolm aastat vangistust. Kuivõrd käesoleval juhul ületab Sergei Sorokin'il’ mõistetud karistus kolme aastat ja üht kuud, siis ei ole võimalik KarS § 75 lg-s 5 sätestatut kohaldada. Nendel põhjustel ei ole isegi formaalsed eeldused KarS § 75 lg-s 5 nimetatud võimaluse (uus käitumiskontrolliga katseaeg, kuid koos elektroonilise valvega) kohaldamiseks täidetud, mistõttu on uue käitumiskontrolliga katseaja määramine Sergei Sorokin’ile välistatud. Tõkend 7 (8)

1-15-4893 Sergei Sorokin’il on kokku kolm kehtivat kriminaalkaristust ning viis kehtivat väärteokaristust (tl 23-24 pöördel). Sealjuures on Sergei Sorokin viibinud ka kolm aastat ja kümme kuud vanglas karistust kandmas (tl 23 pöördel, 31, 32). Seega on tegemist isikuga, kes on pikka aega (2009. a – 2013. a) vanglas viibinud. Samas anti talle viimase, s.t 31.03.2015. a kohtuotsusega võimalus näidata, et ta suudab asuda õiguskuulekale teele ning talle mõisteti liitkaristusena kolme aasta pikkune vangistus (tl 27-30), mis jäeti tingimisi käitumiskontrolliga katseajaga täitmisele pööramata. Sealjuures mõistetud viimase otsusega Sergei Sorokin süüdi ka KarS § 424 ja § 4231 järgi ehk nii samasuguse kuriteo kui ka teise liikluskuriteo toimepanemises. Antud võimalusest hoolimata jätkas Sergei Sorokin samalaadset kuritegelikku käitumist juba kõigest kaks ja pool kuud peale viimase kohtuotsuse kuulutamist. Arvestades ka asjaolu, et Sergei Sorokin’i suhtes on vähem kui aasta tagasi koostatud kohtuotsus ka väärteokorras juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest (tl 24) leiab kohus, et Sergei Sorokin’i puhul on väga suur oht, et ta jätkab uute kuritegude toimepanemist ning seda ohtu ei suutnud ära hoida isegi mitte rohkem kui kolme aasta pikkuse reaalse vangistuse ähvardus. Sergei Sorokin ja tema kaitsja pakkusid kohtuistungil välja erinevaid võimalusi, mis ei tooks endaga kaasa reaalse vangistuse kohaldamist (tl 37, 38). Seetõttu nähtus kohtuistungil selgelt, et Sergei Sorokin ei soovi reaalset vanglakaristust kanda. Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et vaid reaalne vangistus on Sergei Sorokin’i puhul võimalik, siis kohtu hinnangul jättes isiku vabadusse, on oht, et ta ei ilmu ise vabatahtlikult karistuse kandmisele. Seega nii õiguskorra kaitsmise huve kui ka kohtuotsuse täimise tagamist silmas pidades peab kohus antud juhul vajalikuks vahistada isik kohtusaalist KrMS § 130 lg 41 alusel. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks esmalt KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes määratud kaitsjale (vandeadvokaat Leelo Viil’ile) määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ehk antud juhul kokku 144 eurot (tl 20, 39-40). Kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KarS § 4 lg 3 kohaselt on käesoleval juhul KarS § 4231 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013. a määrusega nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt kehtestati kuupalga alammääraks alates 01.01.2015. a 390 eurot. Seega tuleks KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel Sergei Sorokin’il tasuda ka sundraha summas 585 eurot. Kuid arvestades, et kohus arutas Sergei Sorokin’i kriminaalasja (lühimenetluses) kiirmenetluse korras, siis KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendab kohus sundraha poole võrra, mistõttu kuulub tasumisele sundraha summas 292,50 eurot. Seega kokku peab Sergei Sorokin hüvitama menetluskulud summas 436,50 eurot. KrMS §-d 423 ja 417 lg 2 kohaselt tuleb menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Velmar Brett Eeluurimiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/