Kohtulahend

26.06.2014 seletuses ta kirjutab käisin tunde tegemas, kuid hilinesin tööle ja läksin kõrge temperatuuri tõttu koju. 12.09.2014 seletuses I.T kirjutab, et läksin 29.08.2014 tunde tegema, kuid SA Sillamäe haiglas öeldi, et tööd praegu väljas tegemiseks ei ole. Olin suunatud (kriminaalhooldusametniku poolt) tööle AS MEKE-2 Sillamäe, kuid seal mind tööle ei võetud (telefonivestluses ÜKT juhandaja E Z selgus, et hooldusalune oli sellel päeval väga närviline ja kasutas tema suhtes ebatsensuurseid sõnu). 10.10.2014 seletuses I.T kirjutab, et haigus on põhjustatud sellest, et mul on immunsussüsteem nõrk. Tunnen ennast väga halvasti ja arvatavasti lähen haiglasse. 18.11.2014 seletuses I.T kirjutab, et ei saanud tulla registreerima 10.11.2014, sest kukkusin ja sain peapõrutuse. Käis kohal ka kiirabi ja olin paar päeva ravil Puru haiglas. 15.12.2014 seletuses kirjutab hooldusalune, et ei saanud 4 päeva käia tunde tegemas kuna oli kõrge temperatuur, arst on asjaga kursis ja toon järgmine kord tõendi. 06.03.2015 seletuses kirjutab ta, et olin haige ja tõendit haiguse kohta ei ole arst veel väljastanud. Mul on bronhiit. Pöördusin arsti poole 10.02.2015. Olen haige olnud alates 10.01.2015 seetõttu ei ole saanud ka ÜKT sooritada. Ei saanud samal põhjusel tulla õigeaegselt registreerima. 06.04.2015 seletuses kirjutab, et olen bronhiidis ja praegu ÜKT sooritada ei saa. Laman enamuses ajast kodus diivanil ja vaevalt liigun. 15.04.2015 lähen uuesti arsti juurde. Esimesel kohtumisel 03.06.2014 oli tutvustatud I.T-le kriminaalhoolduse põhimõtteid ja töökorraldust ning selgitatud ÜKT eesmärki ja tingimusi. Samuti oli talle selgitatud üldkasuliku töö tegija õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga ning hooldusaluse poolt allkirjastatud. Talle oli tutvustatud ja tema poolt allkirjastatud ÜKT esmane ajakava. I.T-le oli selgitatud üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda ning millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed. Üldkasuliku töö tegemise ajakavad on koostatud: 10.06.2014 üldkasuliku töö 16 tunni sooritamiseks SA Sillamäe Haiglas ajavahemikus 10.06.201417.06.2014. I.T sooritas seal 16 tundi. 18.06.2014 üldkasuliku töö 64 tunni sooritamiseks SA Sillamäe Haiglas ajavahemikus 19.06.201417.06.2014. I.T sooritas seal 20 tundi. Töölt puudutud päevade kohta esitatud arstitõend. 29.08.2014 üldkasuliku töö 40 tunni sooritamiseks AS MEKE-2 Sillamäe ajavahemikus 29.08.2014-25.09.2014. ÜKT juhendaja E Z helistas 09.09.2014 ja teavitas, et ei soovi I.T tööle võtta kuna hooldusalune on käitumiselt väga närviline ja kasutas tema suhtes ebatsensuurseid sõnu. 12.09.2014 üldkasuliku töö 12 tunni sooritamiseks Sillamäe Kutsekoolis ajavahemikus 23.09.201425.09.2014. I.T tunde tegema ei asunud. Puudumiste kohta esitas ametnikule OÜ Sillamäe Kajaka Arstiabikeskuse poolt välja antud tõendi. 18.11.2014 üldkasuliku töö 27 tunni sooritamiseks MTÜ Noorte Omaalgatuse Toetamise Organisatsioonis (Sillamäe Noortekeskuses) ajavahemikus 24.11.2014-12.12.2014. I.T sooritas seal 15 tundi. Puudus töölt 03.12.2014-10.12.2014, lubas tuua kriminaalhooldusametnikule tõendi, kuid ei ole toonud. Koostatud esimene kirjalik Hoiatus. 07.01.2015 üldkasuliku töö 18 tunni sooritamiseks MTÜ Noorte Omaalgatuse Toetamise Organisatsioonis (Sillamäe Noortekeskuses) ajavahemikus 19.01.2015-28.01.2015. I.T ei sooritanud seal ühtegi tundi üldkasulikku tööd. I.T lubas tuua puudumiste kohta arstitõendi, kuid senini seda esitanud ei ole. 06.05.2015 registreerimiseks lubas jälle kriminaalhooldusametnikule tõendi tuua. KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 5 või 6, § 76 lõike 5 või 6 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. I.T on sooritanud üldkasulikust tööst 51 tundi, sooritamata on 429 tundi.

KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. I.T selgitas kohtus, et tal ei ole tõsiseid rikkumisi ja palun pikendada katseaeg. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. ÜKT I.T suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei sooritanudnõuud mahus üldkasliku töö tunde ning ei käinud korrektselt registreerimisel. Juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte (vt RKKKo 3-1-3-24-97, p 1). Praktika kohaselt saab käitumiskontrolliga määratud kontrollnõuete ja kohustuste rikkumine olla karistuse täitmisele pööramise alusel üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdimõistetu üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Kohus nõustub, et I.T rikkus kontrollnõudeid ja kohustusi ning ei soorita ÜKT-d tahtlikult. Kontrollnõuete ja üldkasuliku töö mittetäitmise põhjused ei ole põhjendatud. ÜKT I.T suhtes on ebaõnnestunud. Sel juhul on kohtul piisavalt alust arvata, et ÜKT tegemise tahtaja pikendamine ei ole põhjendatud ning on olemas alused vangistuse täitmisele pööramiseks. Seega I.T karistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole täitnud eesmärki. Vaatamata sellele, et alates 01.01.2015 kehtiva karistusseadustiku (KarS) redaktsiooni kohaselt karistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega arvestab kohus I.T karistuse täitmisele pööramisel enne 01.01.2015 kehtinud KarS redaktsiooni, mille kohaselt vastas ühele päevale vangistusele 2 tundi üldkasulikku tööd, kuna temale mõistetud vangistus on asendatud enne 01.01215 jõustunud kohtulahendiga. Järelikult tuleb ka KarS § 69 lg 6 alusel vangistuse täitmisele pööramisel võtta kantud karistuse kestuse arvestamisel aluseks sama vangistuspäevade ja töötundide suhe, millest lähtudes on jõustunud kohtulahendis vangistus üldkasuliku tööga asendatud

(RKKK 3-1-1-18-15).

KarS § 69 lg 6 alusel tuleb täitmisele pöörata I.T-le mõistetud ärakandmata karistusvangistus 7 kuud 5 päeva. Juhindudes KarS § 69 lg 6, KrMS § 432 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Ando Pajo taotlus I.T-le Viru Maakohtu 23.04.2014 kohtuotsusega mõistetud kandamata karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada, pöörata karistuse ärakandmata osa, 7 (seitse) kuud 5 (viis) päeva vangistust, täitmisele, saata süüdimõistetu karistust kandma. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus I.T-le kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks I.T vanglasse saabumise aeg. Kui I.T ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Määrus saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates sellest teada saamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.