Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja
11.06.2015 Tallinn
koht Kriminaalasja number
1-15-4352 (14230105889)
Kohtukoosseis
Kohtunik Janika Kallin
Kohtuistungi sekretär
Liis Landsmann
Kriminaalasi
B.S-i (B.S) süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 (alates 01.01.2015 kehtiva KarS redaktsiooni § 121 lg 2 p 2) järgi kokkuleppemenetluses. Alice Simm
Prokurör Süüdistatav
B.S Isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel – eesti keel; kesk-eriharidus; töökoht: ei tööta, töövõimetuspensionär; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata. Tõkendit ei kohaldatud.
Kaitsja
Indrek Kukk
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 239 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 kohus o t s u s t a s:
hematoom. Seega pani B.S toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so valu ja tervisekahjustusi põhjustanud kehalise väärkohtlemise (alates 01.01.2015 kehtiva seaduse järgi vastab KarS § 121 lg 2 p 2 so teise inimese tervise kahjustamise eest, kui see on toimepandud lähisuhtes). Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: 1) KarS § 121 (KarS § 121 lg 2 p 2) sätestatud kuriteo toimepanemise eest 4(neli) kuu pikkuse vangistusega; 2) Mõistetava karistuse tingimisi kohaldamata jätmist vastavalt KarS § 74 lõikele 1 ning süüdistatatava suhtes 1 aasta pikkuse katseaja kohaldamist vastavalt KarS § 74 lõikele 3; 3) Süüdistatavale järgmiste KarS § 75 lg 1 punktides 1-6 nimetatud kohustuste määramist: - elada kohtu määratud alalises elukohas; - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4) KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada B.S-i (B.S) käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
määrata Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokuröri abi jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et B.S-i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb B.S-ile mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,34 eurot tunnis ja 390 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 585,00 eurot. B.S pani toime II astme kuriteo, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 585,00 eurot.
KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 kohaselt loetakse menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu ja määratud kaitsjale makstud tasu. Kriminaalasjas viidi läbi B.S-i kohtupsühhiaatriline ekspertiis, mille maksumus oli 350,63 eurot. B.S-ile oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi kokku 230,00 euro riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks B.S-ilt välja mõista ekspertiisitasu 350,63 eurot ja kaitsjatasu 230,00 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi, kohus võib menetluskulud jätta osaliselt riigi kanda. B.S-i näol on tegemist töövõimetuspensionäriga, kelle igakuine töövõimetuspension on 230,00 eurot. Eksperdi arvamuse kohaselt on isikul kerge vaimne alaareng, mis seab kohtu hinnangul teatud piirid töökoha leidmisele. Kohtu arvates võib menetluskulu osaliselt jätta riigi kanda, so sundraha ja ekspertiisitasu osas. B.S ei ole võimeline menetluskulu tasuma, isiku töövõimetuspension ei ole sellise suurusega, mis võimaldaks tal menetluskulu täielikult maksta. Kohus leiab, et B.S võib väljamõistmisele kuuluva menetluskulu tasuda 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest.
Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.