1-15-4364/5 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „I.J , 1-15-4364, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel I.J-ile elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas I.J-i süüdistatakse selles, et tema 10. septembril 2014.a kella 09-10 paiku Harju maakonnas XXX vallas XXX külas XXX mõisa ehk oma elukoha juures lõi tahtlikult temale endale kuuluvale väikest kasvu segaverelisele koerale ehk lemmikloomale, kelle käitumisharjumusi ta hästi teadis, kirvega tugevajõuliselt selja piirkonda, väljendades sellega põhimõttelist ja erilist hoolimatust looma tervise ja heaolu vastu ning põhjustades sellega koerale füüsilist valu, välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi ning vigastusi – sügava haava parema niudeluu ristluu köbrul ja luumurru samas piirkonnas ehk pani tahtlikult toime looma julma kohtlemise ehk looma suhtes lubamatu teo julmal viisil ehk KarS § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest, sõlmisid 28.05.2015 Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ainar Koik, süüdistatav I.J ja tema kaitsja Jugans Grossmann käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe: I.J süüdi tunnistada KarS § 264 lg 1 p 3 alusel ja karistada vangistusega 5 (viis) kuud, mis tuleb jätta KarS § 73 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata katseajaga 2 (kaks) aastat – seda juhul kui I.J ei pane nimetatud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Lisakaristusena KarS § 522 alusel kohaldada I.J-i suhtes koera pidamise keeldu 3 (kolmeks) aastaks. Kohus, tutvunud kokkuleppe sisu ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkulepete kohta ning prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludesse puutuvalt märgib kohus, et käesoleva kriminaalasja raames on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasud ja teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kuigi kohtul puuduvad tõendid süüdistatava legaalsete sissetulekute kohta, pole kohtule esitatud ka tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Süüdistatav on täisealine ja töövõimeline isik, kellelt kohus eeldab tööle asumist. Seaduse kohaselt ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. I.J on aga eelnevalt kriminaalkorras karistatud ja ta on teadlik sellest, et iga järgmise kriminaalmenetlusega kaasnevad menetluskulud. Inkrimineeritud süütegude toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet. Kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega tuleb süüdistatavalt menetluskulud välja mõista täies ulatuses. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust kogumis, esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12 kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksmise tähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.