Kohtulahend

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

prokurörile,

Vangla

Lääne-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 11.05.2015.a Harju Maakohtule kinnipeetava G.E kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. G.E on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 11.11.2013.a otsusega KarS § 122 ja § 120 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1 ja KarS § 65 lg 2 alusel 3 aasta ja 19-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 16.03.2013.a ja lõpp on 04.04.2016.a. G.E kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kümnel korral. Vangistuse ajal on üheksa distsiplinaarkaristust. Vabanemisjärgselt asub elama ema juurde aadressile XXX, ema on nõus

võtma oma poega enda juurde elama. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. G.E kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetava lähedastest inimestest on ema, kes tunneb huvi oma poja G.E edasise elukäigu vastu. Ema on valmis osutama vajadusel nii moraalset kui ka elementaartasandil materiaalset tuge. Elukohakülastusel vestluse käigus ilmnes, et ema arvates poeg vabaneks vanglast nii või teisiti ja koju tuleks ikkagi, tegemist on tema pojaga ja pojal ei ole kuhugile mujale minna. Kinnipeetava emal oleks parem, kui poeg oleks kodus ja vajadusel aitaks teda. Kinnipeetava vabanemisjärgne elukoht on aadressil XXX, ema on nõus, et poeg asuks peale vanglast tingimisi enne tähtaega vabanemist elama nimetatud aadressile. Garanteeritud vabanemisjärgset töökohta kinnipeetaval ei ole. G.E taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta G.E tingimisi ennetähtaegset vabanemist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Uue kuriteo sooritamise tõenäosus kahe aasta jooksul 65%. Vägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus kahe aasta jooksul 59%. Seega G.E ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Isikul on 9 kehtivat distsiplinaarkaristust, viimased karistused on määratud 25.03.2015. Distsiplinaarkaristuste olemasolu annab tunnistust sellest, et ka vangistuses viibides vastandab ta ennast kehtivatele nõudmistele ning ei suuda käituda vastavalt nõuetele. Kui isik ei ole suutnud kinni pidada vanglas kehtivatest reeglitest, siis loota tema õiguskuulekale käitumisele vabaduses ei ole alust ning vanglas kehtestatud reeglite mittejärgimine võib raskendada kriminaalhoolduse teostamist. Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnipeetav tunnistab oma probleeme, on nõus minema alkoholismivastasele ravile. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kinnipeetava suhted emaga on hetkel head, ema on nõus, et poeg asuks elama tema juurde. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud G.E ja kaitsja arvamuse, leiab, et G.E võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G.E isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. G.E on küll kriminaalkorras korduvalt karistatud ning ta omab vangistuse ajal distsiplinaarkaristusi, kuid kohus arvestab, et mõistetud karistusest on kinnipeetav ära kandnud ligikaudu 2 aastat ja 3 kuud vangistust ning kohtuistungil avaldas kinnipeetav valmisolekut tegeleda oma alkoholiprobleemiga ning minna vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna esitatud materjalide kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkohol ning vägivallakuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et seekordne vanglas viibimine on pannud kinnipeetava

mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Pärast vabanemist on kinnipeetaval olemas ka kindel elukoht ning ema toetus ning seda vaatamata sellele, et kinnipeetav on kasutanud vägivalda ka oma ema suhtes. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt tunneb ema huvi oma poja G.E edasise elukäigu vastu ning ema on valmis osutama vajadusel G.E-le nii moraalset kui ka elementaartasandil materiaalset tuge. Samuti on kriminaalhooldaja välja toonud, et ema arvates poeg vabaneks vanglast nii või teisiti ja koju tuleks ikkagi, tegemist on tema pojaga ja pojal ei ole kuhugile mujale minna, kinnipeetava emal oleks parem, kui poeg oleks kodus ja vajadusel aitaks teda. Kohtu hinnangul on oluline, et vanglast vabanedes säiliks G.E üle järelevalve ning kohus arvestab, et tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel jääb kinnipeetav kriminaalhooldusele, mis distsiplineerib isikut ning aitab kaasa õigete hoiakute omaksvõtmisel ja nende säilitamisel, luues aluse õiguskuulekaks eluviisiks. Kuna kinnipeetav on avaldanud tõsist valmisolekut vabaduses alkoholist hoidumiseks, võib eeldada, et kinnipeetav suudab käituda normikohaselt ning teisi inimesi, sealhulgas oma ema, austavalt ning uusi süütegusid toime ei pane. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka G.E , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kriminaalhooldus aitab kaasa G.E edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et kinnipeetav oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust ning kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.