Kohtulahend

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud tähtaja jooksul. Kui rahaline kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS §-de 175 lg 1 p-de 4, 9; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 2 alusel mõista L.H-lt välja menetluskulu järgmiselt:  sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot;  määratud kaitsja tasu 24 (kakskümmend neli) eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7, 12 alusel määrata, et L.H on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulu makseinfo Menetluskulud 609,00 EUR Maksetähtaeg 20.06.2016 Viitenumber 99915700041562 Selgitus Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-15-3750 Saaja Maksu- ja Tolliamet SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Selgitus: Palume makse tegemisel kindlasti märkida summa juurde kuuluv viitenumber. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud tähtaja jooksul. Kui rahaline kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu O.V süüdistatakse selles, et tema olles saanud oma valdusesse KE-tec OÜ-le kuuluva sõiduauto Merzedes-Benz reg nr XXXX väärtusega 2000 (kaks tuhat) eurot, müüs selle ajavahemikul detsember 2013 kuni 09.aprill 2014 Tartus Roosi 91 Alpriis OÜ territooriumil L.H-le 350 euro eest. Sellega pani O.V toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, so KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanu KE-tec OÜ on esitanud O.V ja L.H vastu tsiviilhagi summas 120 (ükssada kakskümmend) eurot ja mille O.V on õigeks võtnud ja mille hüvitamiseks kannatanule ta on oma nõusoleku andnud (tl 63).

Karistuse liik ja määr: KarS § 201 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Lähtudes KarS §-st 73 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui O.V ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. L.H süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on toime pannud varguse ajavahemikul 26.08.2012 kella 22.00-st kuni 27.08.2012 kella 05.30-ni võttis Tartumaal Haaslava vallas Koke külas Männiku Piim OÜ territooriumilt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Volari Betoonitööd OÜ-le kuuluva haagissuvila Cabby reg nr XXXX väärtusega 2500 (kaks tuhat viissada) eurot koos haagissuvilas asunud Volari Betoonitööd OÜ-le kuuluvate esemetega: mikrolaineahi Midea väärtusega 46 (nelikümmend kuus) eurot; kummikaabel (32 V, pikkus 100 m) väärtusega 63 (kuuskümmend kolm) eurot; kaks komplekti turvasandaale (suurus 46-45) väärtusega a’52 (viiskümmend kaks) eurot, koguväärtusega 104 (ükssada neli) eurot; kaks paari tööpükse BJÖ NICHE väärtusega a’45 (nelikümmend viis) eurot, koguväärtusega 90 (üheksakümmend) eurot; kaks komplekti tööjakke BJÖ NICHE väärtusega a’45 (nelikümmend viis) eurot, koguväärtusega 90 (üheksakümmend) eurot; kaks komplekti vihmaülikonna pükse väärtusega a’26 (kakskümmend kuus) eurot, koguväärtusega 52 (viiskümmend kaks) eurot, kaks komplekti vihmaülikonna keepe (tumerohelist värvi) väärtusega a’32 (kolmkümmend kaks) eurot, koguväärtusega 64 (kuuskümmend neli) eurot, 2 tk neoonkollast värvi T-särki seljal kiri „Volari Betoonitööd“ väärtusega a’12 (kaksteist) eurot, koguväärtusega 24 (kakskümmend neli) eurot; rihtlatt pikkusega 3m väärtusega 27 (kakskümmend seitse) eurot ja 2 tk. pikendusjuhet 16A väärtusega a’30 (kolmkümmend) eurot, koguväärtusega 60 (kuuskümmend) eurot. Sellega pani L.H toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on toime pannud varguse, so KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse L.H selles, et tema isikuna, kes on toime pannud varguse ajavahemikul 2013. aasta sügisest kuni 09.04.2014 teades, et sõiduk ei kuulu O.V-le, kihutas O.V Tartus Roosi 91 Alpriis OÜ territooriumil müüma temale KE-tec OÜ-le kuuluvat sõiduautot Merzedes-Benz reg nr XXXX väärtusega 2000 (kaks tuhat) eurot, s.o. omastama vara tema kasuks, millise tegevuse tulemusena O.V müüs talle ajavahemikul detsember 2013 kuni 09.aprill 2014 Tartus, Roosi 91 Alpriis OÜ territooriumil O.V valduses oleva KE-tec OÜ-le kuuluva eelnimetatud sõiduauto 350 euro eest. Sellega pani L.H isikuna, kes on toime pannud omastamise toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramisele kihutamise, so KarS §-de 22 lg 2 – 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanu Volari Betoonitööd OÜ on esitanud L.H vastu tsiviilhagi summas 109 (ükssada üheksa) eurot ja mille L.H on õigeks võtnud ja mille hüvitamiseks kannatanule ta on oma nõusoleku andnud (tl 29); Kannatanu KE-tec OÜ on esitanud L.H vastu tsiviilhagi summas 120 (ükssada kakskümmend) eurot ja mille L.H on õigeks võtnud ja mille hüvitamiseks kannatanule ta on oma nõusoleku andnud (tl 63). Karistuse liik ja määr: KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS §-de 22 lg 2 – 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 kohaselt moodustada liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista L.H-le karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 5 (viis) päeva (st 17.- 19. märts 2013 ja 15.-16.aprill 2014), mille vältel L.H oli kahtlustatavana kinni peetud, mistõttu karistuseks jääb 8 (kaheksa) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Lähtudes KarS §-st 73 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui L.H ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavatele arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatavad ei soovinud. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatavate, nende kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatavad on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse nii O.V kui ka L.H süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. III Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas Kuivõrd KrMS seadustik ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kohtul lähtuda Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 137 lg 1 näeb ette, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Solidaarvõlgnike suhte võlausaldajaga (kriminaalmenetluses kannatanuga) määratleb VÕS § 65 lg 1 - kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kohus on seisukohal, et süüdistatavad on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud kannatanuteletsiviilhagejale varalist kahju. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad tsiviilhagid rahuldamisele. O.V ja L.H võtsid kohtuistungil TsMS § 440 lg-te 1,2 kohaselt hagi õigeks. TsMS § 444 lg 4 alusel on kohtul sellisel juhul õigus tsiviilhagisse puutuv kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ära jätta. IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleb süüdimõistetutelt välja mõista menetluskuluna sundraha 585 eurot, so KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmisel 1,5 palga alammäära ulatuses.Kohus peab põhjendatuks välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel ka kaitsjatasu. KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud anda O.V-le võimaluse tasuda menetluskulu vabatahtlikult 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ja L.H-le 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.