Tartu Maakohus
Otsuse kuulutamise aeg ja koht
3. juuni 2015. a, Võru kohtumaja
Kriminaalasja nr
1-15-3880 (15286000146)
Kohtunik
Marju Persidskaja
Kohtuistungi sekretär
Merle Vaaks
Kriminaalasi
E.A süüdistuses KarS kokkuleppemenetluses
Prokurör
Riita Serikova
Süüdistatav
E.A , isikukood: XXX , Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; keskharidus; elukoht: xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxx; töökoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; kriminaalkorras karistatud: - 21.02.2013 Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 alusel neljakuulise vangistusega tingimisi kolmeaastase katseajaga, lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud neljaks kuuks. Tõkend - elukohast lahkumise keeld - kohaldatud 05.05.2015.
§
järgi
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada E.A KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada E.A-le mõistetud 8 (kaheksa) kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 21.02.2013. a kohtuotsuse nr 1-13-1711 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 3 (kolme) kuu vangistuse võrra ning mõista E.A-le liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud vangistust.
KarS § 73 lg 4 ja KarS § 69 lg 1 alusel asendada E.A-le karistuseks mõistetud 11 kuu pikkune vangistus 330 (kolmesaja kolmekümne) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata E.A üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest, vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. KarS § 69 lg 4 alusel on E.A kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: − elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxx; − ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; − alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata E.A Tartu Vangla kriminaalosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena E.A-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksaks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 19.juunil 2015.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada E.A suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista E.A-lt välja menetluskulu järgmiselt: • sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot; • kaitsjatasu 24 (kakskümmend neli) eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et E.A on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 609 (kuussada üheksa) eurot tasuda vabatahtlikult 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest tasudes igakuiselt vähemalt 101,50 (ükssada üks eurot ja 50 senti) eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.
2 (4)
Menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99915700041106 ning selgituse “E.A, otsus nr 1-15-3880, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
Süüdistus E.A süüdistatakse selles, et tema, 05.04.2015 kella 11.25 ajal juhtis Võru linnas Pikal tänaval mootorsõidukit Audi A6 Avant registreerimismärgiga xxxxxxx, olles joobeseisundis, s.o isikuna, kelle verest leiti vähemalt 2,58 mg/g etanooli ega tulnud joobeseisundi ning valesti valitud sõidukiiruse tõttu toime sõiduki juhtimisega, mistõttu sõiduk paiskus teelt välja järjestikku vastu kahte tänavavalgustusposti, millega pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör E.A-le kohtus karistuseks kaheksa kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 21.02.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa – kolme kuu võrra, mõista süüdistatavale liitkaristuseks 11 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada vangistus 330 (kolmesaja kolmekümne) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha ühe aasta ja kuue kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata E.A üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg 1 alusel järgmised kontrollnõuded: - elada kohtu määratavas alalises elukohas; - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3 (4)
alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1 alusel võtta lisakaristusena E.A-lt mootorsõiduki juhtimise õigus ära kaheksaks kuuks. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav E.A aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav E.A, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid.Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse E.A süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas E.A menetluskuluks on määratud kaitsjatele kohtueelses menetluses makstud tasu 24 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. E.A on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist kuueks kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades E.A sissetulekut käib E.A-le ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades E.A varalist seisundit ning resotsialiseerumis väljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel E.A-le võimalus menetluskulud kokku (24 ja 585) 609 eurot tasuda kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / 4 (4)
Marju Persidskaja kohtunik
5 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.