lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-5347/116

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 02.06.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-5347/116
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.06.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4517
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-5347/99Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja23.02.2015

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-16-14253/4Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja11.10.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. juuni 2015, Tallinn

Kriminaalasja number

1-14-5347

Kohtukoosseis

Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Pavel Gontšarov ja Ivi Kesküla

Kohtuistungi sekretär

Elina Huobolainen

Kohtuistungi toimumise aeg 25. mai 2015, Tallinn, avalik kohtuistung ja koht Irina Leetberg Tõlk Kriminaalasi Arseni Jakovlevi (Jakovlev) süüdistuses KarS § 114 p 1, 5, § 184 lg 21, § 418 lg 2 p 2 ja § 418 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 23. veebruari 2015 otsus üldmenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav Arseni Jakovlev; kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov Ringkonnaprokurör Endla Ülviste

Prokurör Süüdistatav

Arseni Jakovlev, isikukood: 38308270226; kodakondsus: Eesti; haridus: XXXX XXXX; emakeel: vene keel, elukoht: XXXXX XXX XX-XX XXXXXXXX, asukoht: Viru Vangla; töökoht puudub, lahutatud, ülalpidamisel üks alaealine laps, varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, tõkend: vahistamine.

Kaitsja

vandeadvokaat Vladimir Sadekov

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 23. veebruari 2015 otsus Arseni Jakovlevi süüditunnistamises ja karistamises jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 2. juunil 2015 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud,

on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 23. veebruari 2015 otsusega üldmenetluses tunnistati Arseni Jakovlev süüdi KarS § 113 järgi ja karistati vangistusega 8 aastat; KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 10 aastat; KarS § 418 lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 1 aastat 6 kuud ning KarS § 4181 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõisteti liitkaristuseks 12 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusega Harju Maakohtu 04.07.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aastat 9 kuud 27 päeva vangistust ja kandmisele kuuluvaks karistuseks 15 aastat 9 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks 30.01.2014. Menetluskuludena mõisteti A. Jakovlevilt välja riigituludesse sundraha 975 eurot ja ekspertiisitasudena 17 778 eurot, kokku 18 753 eurot, mis tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuses märgitud graafiku alusel. Kohtuotsusega vabastati aresti alt DK-le kuuluv vara: sõiduautod Jaguar, VIN kood SAJAA13D4YKF13830, reg. nr XXXXXX ja Volkswagen Passat, VIN kood WVWZZZ3CZ6P079084, reg. nr XXXXXX ning tahvelarvuti Adus Padfone koos mobiiltelefoniga. Kars § 831 lg 1 alusel konfiskeeriti A. Jakovlevi vara: kinnipidamisel ära võetud 117 eurot ja 465 eurot, 3 raadiosaatjat KENWOOD seerianumbritega: 80861055, 80861061 ja 80861207 koos kordusjuhtija RADIO-TONE ja tugijaamaga ning sinna juurde kuuluvate lisadega: 4 laadijat ja ühed kõrvaklapid, 2 akut KENWOOD ja ühendusjuhe ühes arvutikotis (CTBRAND), televiisor PHILIPS mudel: 40PFL5606H/58 (seerianumber SN 1A1134 002380), Airsoft relv sihikuga, relva parempoolsel küljel korpuse peal märgistus FX1A046750, jalgrattad BOTTECCHIA FX520 (raaminumber BOY100416) ja CUBE Reaction (nr O2T30061783) ning sülearvutid DELL Latitude E6420, seerianumber VVF52A00, SAMSUNG NP300E5A, seerianumber HSYG91EC300136J ja HP Pavilion dv6500, seerianumber CNF7504SV0.
2.A. Jakovlevi süüdistati algselt selles, et tema 23.12.2013 kella 20.15 paiku aadressil Tallinn XXXXX XXX XX lähedases pargis tungis tahtliku tapmise eesmärgil uimastite ebaseadusliku käitlemise käigus temale raha võlgu jäänud RA-le kallale, pekstes teda pikema aja vältel teleskoopnuiaga pea ja keha piirkonda ja kasteediga pähe. Sealjuures kannatanu kaitses ennast löökide eest käte löökide ette asetamisega, keha asendi muutmisega löökide suuna suhtes, mille tõttu pidi ta pikema aja jooksul tundma tugevat füüsilist valu ja surmahirmu. Kannatanu toimetati saadud vigastuste tagajärjel 23.12.2013 kell 21.22 kiirabi poolt raskes üldseisundis (koomas) PERH Mustamäe haiglasse, kus ta 24.12.2013 kell 12.02 suri. Vastavalt surnu ekspertiisiaktile esinesid RAl järgmised tervisekahjustused: aju-kolju kinnine tömptrauma: parempoolne kõva-kelmealune verevalum, peaajupõrutus - koldelised ämblikvõrkkestaalused verevalumid paremal pool otsmikuoimusagara pinnal, põrutuskolle paremas oimusagaras, difuusne ämblikvõrkkesta alune verevalum kogu suuraju parema poolkera pinnal; verevalumid vasakul pool kõõlustanul otsmiku-oimu piirkonnas; põrutushaavaga ninaluude murrud, pindmised põrutushaavad vasakul pool kiirupiirkonnas juustega kaetud peanahal (2 haava) ja otsmikul (2 haava) ning põrutusrebimishaavad vasakul kõrvalestal, põrutus-rebimishaav suuesikus alahuule limaskestal vasakul; parema ülalõualuuurke eesseina sisserõhutusmurd; nahaalused vere-valumid; marrastused ja kriimustused näol: ala- ja ülajäsemete kinnine tömptrauma: põrutushaav vasaku ja parema sääre

2(10)

eespinnal keskmises kolmandikus, nahaalused verevalumid vasaku reie sisekülje keskmises kolmandikus, parema reie välisküljel ja tagapinnal keskmises kolmandikus, vasaku põlveliigese sirutuspinnal, parema õlavarre alumises kolmandikus sirutuspinnal, parema küünarvarre tagapinnal, parema labakäe seljal, vasaku labakäe seljal II-V kämblaluu alumise otsa kohal ning IV sõrmel, vasakus peopesas pöidlapäka ja V kämblaluu kohal, vasaku küünarvarre välisküljel ning tagapinnal; nahamarrastused paremal õla- ja mõlemal küünarvarrel ning paremal põlveliigesel. Pikema aja - ajavahemikul kell 20.15 - 20.50 - jooksul, tekitades kannatanule rohkeid vigastusi keha, pea ja jäsemete ulatuses olukorras, kus kannatanu pidi taluma rohket valu ja hirmu, pani A. Jakovlev toime tapmise piinaval ja julmal viisil. RA surma põhjuseks oli aju-kolju kinnine tömptrauma parempoolse kõvakelmealuse verevalumi, peaajupõrutuse ning näokolju murdudega, mille tüsistusena tekkis peaajuturse. Selline A. Jakovlevi tegevus on süüdistusaktis kvalifitseeritud mõrvana, teise inimese tapmisena piinaval ja julmal viisil, omakasu motiivil, s.o KarS § 114 p 1 ja 5 järgi. A. Jakovlevi süüdistati algselt ka selles, et tema isikuna, kes eelnevalt on toime pannud KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, omandas ajavahemikul 2012 kuni 30.01.2014 korduvalt ehaseaduslikult suure varalise kasu saamise eesmärgil tuvastamata kohas ja isikult suures koguses narkootilist ainet amfetamiini ja tuvastamata koguses narkootilist ainet kokaiini, mida, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos DK-ga, hoidsid nende ühises elukohas aadressil Tallinn XXXXX XXX XX-XX, korteri juurde kuuluvas keldriboksis ning vedasid sõidukites Volkswagen Touareg reg nr XXXXXX, Volkswagen Passat reg nr XXXXXX ja Jaguar XJ8 reg nr XXXXXX Tallinna linna ja Harju maakonna piires; samuti pakendas omandatud narkootilise aine oma elukohas aadressil Tallinn XXXXX XXX XX-XX edasimüügiks väiksematesse pakenditesse ja andis ajavahemikul 2012 kuni 30.01.2014 korduvalt Tallinnas, XXXXX XXX XX maja juures, XXXXX XXX XX-XX korteris ja teistel tuvastamata aadressidel edasi tuvastatud ja tuvastamata isikutele: nii andis ta 2013 aasta suvel Tallinnas, XXXXX XXX XX-XX korteris ebaseaduslikult IA-le edasimüügiks edasi 100 g narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit hinnaga 10 eurot gramm; 2013 sügisel (november-detsember) Tallinnas, XXXXX XXX XX maja välisukse juures ebaseaduslikult IA-le edasimüügiks edasi 50 g narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit hinnaga 5 eurot gramm; 2013 sügisel (november-detsember) Tallinnas, XXXXX XXX XX-XX korteris ebaseaduslikult IA-le edasimüügiks edasi 100 g narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit hinnaga 5 eurot gramm: 2013 sügisel (november-detsember) Tallinnas, XXXXX XXX XX-XX korteris ebaseaduslikult IA-le edasimüügiks edasi 50 g narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit hinnaga 5 eurot gramm; 2013 sügisel (november-detsember) Tallinnas, XXXXX XXX XX maja välisukse juures ebaseaduslikult IA-le edasimüügiks edasi 100 g narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit hinnaga 5 eurot gramm. Läbiotsimistel (30.01.2014, 12.02.2014) leiti ja võeti ära A. Jakovlevi ja DK poolt ühiselt hoitud uimasteid, aadressil Tallinn XXXXX XXX XX-XX korterist 65,48 g 42% amfetamiisulfaati sisaldavat pulbrit (milles amfetamiini puhtal kujul 20,2 g) ja 0,96 g 89% kokaiinhüdrokloriidi sisaldavat pulbrit (milles kokaiini puhtal kujul 0,76 g) ning korteri juurde kuuluvast keldriboksist kogukaaluga 7180,64 g 37-43%-st amfetamiin-sulfaati sisaldavat pulbrit (milles amfetamiini puhtal kujul 2153 g). Korterist leitud uimastite kogus, 20,2 g amfetamiini puhtal kujul võimaldab suure kogusena narkojoovet 155-le isikule, 0,76 g kokaiini puhtal kujul võimaldab suure kogusena narkojoovet 11-le isikule, korteri juurde kuuluvast keldrist leitud 2153 g amfetamiin puhtal kujul võimaldab suure kogusena narkojoovet 16560-le isikule ja võimalik suur varaline kasu jaemüügi puhul on 40060 eurot ja hulgimüügi puhul 10675 eurot. Selline tegevus oli kvalifitseeritud KarS § 184 lg 21 p 1 järgi ehk A. Jakovlevi süüdistati selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud KarS 12. ptk. esimeses jaos sätestatud kuriteo, pani

3(10)

toime suure varalise kasu saamise eesmärgil suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja edasiandmise ning isikute grupis valdamise ja veo. Samuti süüdistati A. Jakovlevi selles, et tema omandas enne 30.01.2014 ebaseaduslikult, selleks mitteõigustatud isikuna tuvastamata ajal, kohas ja isikult tsiviilkäibes keelatud automaattulirelva Kalašnikov AKM kaliiber 7,62 mm, number PT1072 ja tsiviilkäibes keelatud laskemoona - 15 trasseerkuuliga automaadipadrunit kaliibriga 7,62x39 mm, mida hoidis kuni 30.01.2014 aadressil Tallinn XXXXX XXX XX-XX korteris, mil andis need läbiotsimise käigus vabatahtlikult välja. Vastavalt tulirelva ekspertiisiaktile nr 14E-TB0009 (14.03.2014) on Kalašnikov AKM kaliiber 7,62 mm numbriga PT1072 laskekõlbulik tulirelv, 15 trasseerkuuliga automaadipadrunit kaliibriga 7,62x39 mm kuuluvad laskemoona hulka ja laskekõlbulikud. Eeltoodud tegevusega rikkus Arseni Jakovlev Relvaseaduse § 19 lg 1 p 5, lg 2, 3; § 32 lg 1, 2, 3; § 33 lg 1; § 34 lg 1, 2; § 35 lg 1; § 45 lg 1, 2; § 50 lg 1 sätteid. Vastavalt Relvaseaduse § 20 lg 1 p-le 5 loetakse tsiviilkäibes keelatud tulirelvaks automaattulirelva, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. Vastavalt Siseministri 27.04.2007 määruse „Eriohtlikkusega relvade ja laskemoona liikide loetelu“ § 2 lg 6 on trasseeriva kuuliga padrun eriohtlikkusega laskemoon. Seega pani A. Jakovlev toime tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku omamise ja hoidmise, s.o KarS § 4181 lg 1 ettenähtud koosseisutunnustega teo. Veel süüdistati A. Jakovlevi selles, et tema omandas enne 30.01.2014 ebaseaduslikult relvaseaduses ettenähtud luba omamata tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses laskemoona, neist: 261 automaadipadrunit kaliibriga 5,45x39 mm, 124 automaadipadrunit kaliibriga 7,62x39 mm, 1 püstolipadruni kaliibriga 7,62 mm Tokarev, kaks ääretulepadrunit kaliibriga 5,6 mm, hoides neid kuni 30.01.2014 aadressil Tallinn XXXXX XXX XX-XX korteris, mil andis need läbiotsimise käigus vabatahtlikult välja. Vastavalt tulirelva ekspertiisiaktile nr 14E-TB0009 (14.03.2014) kuuluvad ekspertiisiks esitatud 388 padrunit tulirelva laskemoona hulka ja on laskekõlbulikud. Eeltoodud tegevusega rikkus A. Jakovlev Relvaseaduse § 19 lg 1 p 5, lg 2, 3; § 32 lg 1, 2, 3; § 33 lg 1; § 34 lg 1, 2; § 35 lg 1; § 45 lg 1, 2 ja § 50 lg 1 sätteid. Seega pani A. Jakovlev toime suures koguses laskemoona ebaseadusliku omandamise ja hoidmise, s.o KarS § 418 lg 2 p 2 ettenähtud koosseisutunnustega teo.

3.Maakohus leidis, et A. Jakovlevi süü KarS § 114 p 1, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ei ole tõendamist leidnud. Sellest süüdistusest prokurör kohtuistungil ka loobus. Kohus leidis, et kohtule esitatud ja kohtuistungil hinnatud tõenditega on tõendamist leidnud A. Jakovlevi süü KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kohtuistungil loobus prokurör ka A. Jakovlevi süüdistusest KarS § 184 lg 21 p 1 järgi. Kohus leidis kohtule esitatud tõendeid hinnates, et tõendamist on leidnud A. Jakovlevi süü KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süü tunnistamine narkoainete käitlemises ja relva ning padrunite omandamises ei tähenda kohtu hinnangul automaatselt puhtsüdamlikku kahetsust. Mõistes KarS § 113 järgi karistuse sanktsiooni keskmisest allapoole jäävas määras, lähtus kohus karistusmäära valikul sellest, et A. Jakovlevi ei ole varem isikuvastase kuriteo eest karistatud ning et ta pani kuriteo toime kaudse tahtlusega. Kohus arvestas ka seda, et RA-l oli soov osta narkootilisi aineid, tema verest leiti narkootikumide jälgi ehk kannatanu lävis sellise seltskonnaga, kus tema elu ja tervis võisid olla ohus tasumata võlgade või millegi muu tõttu seoses narkoainete käitlemisega ning A. Jakovlevi käitumist peale kuriteo toimepanemist. Mõistes KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest sanktsiooni keskmäärast kõrgema karistuse, lähtus kohus nii A. Jakovlevi süü suurusest, kuivõrd tema valdusest leitud narkootilise aine kogus võimaldab narkojoovet rohkem kui 16 000 inimesele kui sellest, et varasemad leebemad karistused 4(10)

toimepandud narkokuritegude eest ei ole avaldanud talle eripreventiivset mõju. Et A. Jakovlevi ei ole varem tulirelva ja laskemoonaga seotud kuritegude eest karistatud ja tema süü ei ole suur, pidas kohus võimalikuks karistada teda KarS § 418 lg 2 p 2 ja KarS § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest sanktsioonide keskmisest mõnevõrra allapoole jäävate karistustega.

4.Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonides vaidlustavad süüdistatav ja tema kaitsja maakohtu otsuse osaliselt, s.o A. Jakovlevi KarS § 113 järgi süüditunnistamise ning mõistetud karistusmäära osas. Apellandid paluvad A. Jakovlev süüdistuses KarS § 113 järgi õigeks mõista ja vähendada talle maakohtu poolt mõistetud karistust.
4.1.Süüdistatav A. Jakovlev palub enda apellatsioonis analüüsida tunnistajate VZ ja IA ütlustest kohtu poolt tehtud järeldusi. IA ütlused ei lange kokku VZ ütlustega, mistõttu IA ütlused ei ole tõepärased. Esitab omapoolse hinnangu kohtu poolt uuritud tõenditele ja nendest tehtud järeldustele. Nähtuvalt videosalvestisest ei ole tunnistaja IA isik, kes kakluse ajal seisab kõrval, vaid just tunnistaja alustas kaklust. Temal puudus igasugune motiiv RA tappa. RA tappis IA, kel oli selleks motiiv. Arvestades süü tunnistamist, kahetsust ja koostööd, taotleb KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistuse kergendamist 6-7 aastani.
4.2.Kaitsja leiab enda apellatsioonis, et kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud kriminaalmenetlusõiguse norme. Kohus on valesti tuvastanud asjaolud ja andnud tõenditele ebaõige hinnangu, samas on otsus kohtu poolt tuvastatud asjaolude pinnalt ebaloogiline ja ei ole järjepidev. Kohus võttis ekslikult aluseks tunnistaja IA ütlused, ignoreerides teisi tõendeid. Kaitsja arvates puuduvad asjas otsesed tõendid, mis viitaksid sellele, et RA tappis A. Jakovlev. Et A. Jakovlevi osalus baseerub vaid kaudsetel tõenditel, peab kohus erilise hoolega kontrollima ka alternatiivseid versioone. Tunnistaja IA võib olla seotud RA tapmisega, kuna tunnistajal oli ajend ja alus valeütluste andmiseks eesmärgiga esitada sündmused temale kasulikus valguses. Lugedes IA ütlused osaliselt skeptitsismi tekitavateks, on kohus, kõrvutades neid teiste tõenditega, kokkuvõttes pidanud neid siiski eluliselt usutavateks ja usaldusväärseteks. Tunnistaja IA ütlused langevad teiste tõenditega kokku vaid osaliselt ja seda osades, mis ei oma tähtsust süüdi oleva isiku määramiseks. Kaitsja leiab, et ükskõik, kes pani toime RA tapmise, ei ole tapmise tahtlus tuvastatud. Vaatamata tapmise riistale ja peksmise intensiivsusele, ei ole võimalik täpselt väita, et kasteediga peksja möönas RA surma saabumist, mistõttu tuleb tegu kvalifitseerida KarS § 118 lg 1 p 7 järgi. Kaitsja leiab sedagi, et A. Jakovlevile inkrimineeritud kuritegude eest mõistetud karistused on liiga ranged. Süüdistatav tunnistas enda süüd narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises, tegi uurimisega koostööd, mistõttu esineb kaitsja arvates alus mõista A. Jakovlevile KarS § 184 lg 2 p 2 järgi karistus alla sanktsiooni keskmäära, s.o 8-9 aastat vangistust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas jätta muutmata, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata.
6.Esitatud apellatsioonides taotlevad nii kaitsja kui süüdistatav maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ning A. Jakovlevi õigeksmõistmist süüdistuses KarS § 113 järgi. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus maakohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt

5(10)

kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium 26. septembri 2005 otsuses nr 3-1-1-77-05 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Maakohus on kohtukolleegiumi arvates olnud tõendite hindamisel ning oma siseveendumuse kujunemise kajastamisel piisavalt põhjalik. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu kohtuotsuse tühistamiseks. Toetudes Riigikohtu seisukohale, et kaebust läbi vaatav kohus ei pea andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohus on oma otsuses ammendavalt ja põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. detsembri 2013 otsus nr 3-1-1-113-13; 29. aprilli 2011 otsus nr 3-1-1-23-11 ja 19. detsembri 2011 otsus nr 3-1-1-92-11), märgib kohtukolleegium A. Jakovlevi KarS § 113 järgi süüdimõistmise osas järgmist. Apellandid heidavad maakohtule ette tõendite ebaõiget hindamist ja sellest tulenevalt eksliku kohtuotsuse tegemist. Kohtu seisukoht, et RA tappis A. Jakovlev, põhineb üksnes tunnistaja IA ütlustele, millised on kohus apellantide arvates lugenud alusetult usaldusväärseteks ja eluliselt usutavateks. RA tapmise pani toime tunnistaja IA, kellel oli selleks motiiv, kuid kelle ütlused, vastupidiselt süüdistatava ütlustele, ei riimu asjas kogutud ja kohtuistungil hinnatud teiste tõenditega. Kohtukolleegium ei nõustu apellantidega selles, et süüdistatava ütlused riimuvad teiste tõenditega ning et just A. Jakovlevi ütlused on seetõttu tõesed. Süüdistatava ütlus on üheks tõendiliigiks KrMS § 63 lg-s 1 toodud loetelus. KrMS § 61 lg-te 1 ja 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil, seega ka süüdistatava ütlusel, ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Seega ei tähenda süüdistatava poolt oma süü eitamine automaatselt seda, et ta tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kohus hindab süüdistatava ütlusi kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt ning teeb seejärel süüdi- või õigeksmõistva kohtuotsuse. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu otsustes nr 3-1-1-19-05 ja nr 3-1-1-77-05 väljendatud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega.

7.Kohtukolleegium ei saa nõustuda apellantidega selles, et kohus, mõistes A. Jakovlevi KarS § 113 järgi süüdi, on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Maakohus on asja tehiolud kohtuistungil objektiivselt tuvastanud, tuginedes seejuures kontrollitud tõendite kogumile, s.h asitõendi vaatlusprotokollile (kd II, lk 98-112). Apellantide taotlusel vaadati XXXX XXXXXXXXXXX turvakaamera CAM12 videosalvestust ka apellatsioonikohtu istungil. Kohtuistungil analüüsitud asitõendi vaatlusprotokollist (turvakaamera salvestisest) on visuaalselt tuvastatav, et 23.12.2013 ajavahemikus kell 20:08:40 liiguvad XXXXXX XXX XX majahoovi viiva tee suunas 2 meesterahvast, kellest tumedat värvi riietes ja heledat tooni mütsiga on IA (asitõendi vaatlusprotokollis Mees 1) ja tumedat värvi riietega ja ilma mütsita on A. Jakovlev (asitõendi vaatlusprotokollis Mees 3); et kell 20:08:46 liigub IA maja küljele viiva tee suunas ning kell 20:08:48-20:08:51 liigub A. Jakovlev XXXXXX XXX XX maja hoovi ja kell 20:09:31-20:09:33 liigub maja hoovi suunas IA; et kell 20:16:42-20:16:44 jookseb RA (Mees 2) XXXXXX XXX XX maja hoovi suunas ja teda ajab taga A. Jakovlev, kellel on paremas käes nui ning kell 20:16:46 järgneb neile IA; et kell 20:16:58-20:17:00 jookseb RA XXXXXX XXX XX maja hoovist maja küljele viiva tee suunas ning kell 20:17:00-20:17:02 järgnevad temale jooksuga

6(10)

esimesena IA ja tema järel A. Jakovlev, kellel on paremas käes nui. Salvestiselt (samuti asitõendi vaatlusprotokolli fotodelt) on visuaalselt tuvastatav, et tunnistaja IA kannab mütsi ja kindaid. Puudub vaidlus selles, et A. Jakovlevilt võeti läbiotsimise käigus 30.01.2014 ära kaks teleskoopnuia, millest ühte kasutati kannatanu RA peksmisel ning millelt leiti A. Jakovlevi bioloogilist materjali (kd II, tl 88-96) ning et kummaltki teleskoopnuialt ei ole tuvastatud IA-ga seostatavat DNA profiili. Lisaks on sündmuskohalt leitud kasteedilt kaheksandast proovist saadud täisprofiil kokkulangev RA DNA profiiliga ning kuuendas proovis ei saa välistada RA-lt ega A. Jakovlevilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist (kd II, tl 76-87). Et kannatanut peksti korduvalt nii nuiaga kui kasteediga elutähtsate organite piirkonda, millega tekitati kannatanule eluohtlikke tervisekahjustusi, on tõendatud surnu ekspertiisiaktiga (kd II, tl 34-61). Kuivõrd kasteedilt ega nuialt ei leitud tunnistaja IA bioloogilist materjali, on maakohus tõendeid kogumis hinnates leidnud õigesti, et RA peksis nuia ja kasteediga just süüdistatav. Lisaks kinnitavad kohtu sellekohast järeldust täiendavad ekspertiisid, mille kohaselt hüpotees, et kasteedilt võetud proovis X140017 leiduv bioloogiline materjal pärineb RA-lt ja A. Jakovlevilt, on 8,6·1014 korda tõenäolisem kui hüpotees, et samas proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb RA-lt ja ühelt tundmatult (hüpoteetiliselt) isikult (kd I, tl 106-111) ning hüpotees, et teleskoopnuialt võetud proovis A140670 leiduv bioloogiline materjal pärineb RA-lt ja A. Jakovlevilt, on 1,8·1016 korda tõenäolisem kui hüpotees, et samas proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb A.Jakovlevilt ja tundmatult (hüpoteetiliselt) isikult (kd I, tl 101-105). Seega ei tulene apellantide väide, et kannatanu peksjaks oli tunnistaja IA, kohtukolleegiumi arvates ühestki tõendist. Kaitsja väide, et IA-l oli ajend ja alus valeütluste andmiseks, eesmärgiga esitada sündmused temale kasulikus valguses on kohtukolleegiumi arvates ainetud. Tunnistaja VZ kohtuistungil avaldatud ütlused (kd I, tl 21-29) ei lükka ümber apellantide kaitseversiooni RA ründaja isikust. Kohtukolleegium sarnaselt maakohtule leiab, et tunnistaja VZ poolt esitatud kirjeldus sündmuse olustikust kattub tegelikkusega ja riietuse kirjelduse järgi lõi kannatanut süüdistatava riietuse kirjeldusele vastav mees, mispeale püüdis kannatanu ära joosta. Tunnistaja kirjelduse kohaselt seisis aga IA (riietuse) kirjeldusele vastav mees kannatanu löömise ajal eemal. Maakohus on kohtuotsuse lehekülgedel 22-23 põhjendanud, miks kohus peab tunnistaja IA ütlusi usaldusväärseteks ja riimuvateks asjas kogutud tõenditega. Kohtukolleegiumil puudub alus nende usaldusväärsuses kahelda. Tunnistaja ütluste kohaselt soovis RA osta A. Jakovlevilt narkootikume tema kaudu, kuna ta oli A. Jakovlevile võlgu. Et kannatanu tuli ostma narkootikume, on tõendatud tunnistaja JT ütlustega. Kohtuotsuse lehekülgedel 24-27 on maakohus põhjendanud, miks tuleb A. Jakovlevi ütlused lugeda ebausaldusväärseteks. Kohtukolleegium leiab, et apellantide vastupidised väited ei põhine asjas kogutud tõenditele. Ekspertiisiaktides toodud järeldustega on absoluutselt välistatud RA peksmine nuia ja kasteediga tunnistaja IA poolt. On eluliselt usutav, et kui IA varasema konflikti tõttu A. Jakovlevi kartis, ei sekkunud ta A. Jakovlevi ja RA vahelisse konflikti ja oli eemal, samas nähes, kuidas A. Jakovlev kannatanut nuiaga keha piirkonda peksis. Et IA poolt nimetatud G pood (XXXXXXXXXX XXX XX) asub sündmuskohast vaid mõnesaja meetri kaugusel, oli IA-l piisavalt aega pärast turvakaamera vaateväljast kadumist kell 20:17:00-21:00:00 käia poes õlut ostmas ja jõuda poole tunni pärast sündmuskohale tagasi. IA ütluste usaldusväärsust kinnitab ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (kd II, tl 113-114), millest nähtub, et sel ajal kui A. Jakovlev RA peksis, viibis IA eemal ja vastas ajavahemikul 20:36-20:58 kokku 6-l korral tunnistaja TA telefonikõnedele. Kui IA oleks RA-t peksnud nagu seda väidab jätkuvalt süüdistatav, ei oleks IA-l olnud sellist võimalust oma abikaasa telefonikõnedele vastata. A. Jakovlevi ütlused selles, et 23.12.2013 õhtul peale kella 22 kohtus ta AI-ga, on ümber lükatud tunnistaja ütlustega, mille kohaselt ta ei ole öelnud, et oleks samal õhtul A. Jakovleviga ja/või IA-ga kohtunud, rääkimata IA tunnistusest RA kasteediga löömise kohta.

7(10)

8.Hinnates kõiki kriminaalasjas tuvastatud asjaolusid loogilise tervikuna, ei saa seega jääda kahtlust, et RA tapmise võis toime panna tunnistaja IA. Tunnistaja IA poolmantlilt ja teksapükstelt leitud RA bioloogilise materjali (kd II, tl 148-156) olemasolu on seletatav aga sellega, et tunnistaja ütluste kohaselt hoidis pikali vajuvat RA-t enda süles ja toetas tema keha. Seetõttu ei saa kohtukolleegium nõustuda apellantide seisukohaga, et A. Jakovlevi süüditunnistamine KarS § 113 järgi tuleb tühistada, sest süüdistatav ei ole ennast RA tapmises süüdi tunnistanud. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et käesoleval juhul saab juba ainuüksi välise teopildi hindamise tulemusel asuda vastuvaidlematule seisukohale, et A. Jakovlev pani RA nuiaga ja kasteediga löömise toime samaaegselt esinenud tapmistahtlusega. Eeltoodud põhjendustel ei nõustu kohtukolleegium apellantide seisukohaga, et maakohus on tunnistanud A. Jakovlevi alusetult süüdi RA tahtlikus tapmises. Lüües kannatanule kasteediga näkku ja pähe, tegutses A. Jakovlev vähemalt kaudse tahtlusega kannatanu tappa, sealjuures mööndes, et tema sellise tegevuse tagajärjel võib saabuda mistahes tagajärg, s.h kannatanu surm. Kohtupraktika on jaatanud kaudset tahtlust tapmiseks välise teopildi alusel ennekõike olukorras, kus süüteokoosseisus kirjeldatud tagajärg (surm) on (kolmandate isikute päästvate toimingute puudumisel, nt arstiabi) peaaegu lahutamatus ajalises ning ka ruumilises seoses elule ohtlikuna hinnatava teo toimepanemisega (teo ja tagajärje vaheline äärmiselt tihe ajalis-ruumiline seos). Ennekõike nimetatud asjaolu annab kinnitust, et vägivalda rakendati sedavõrd intensiivselt ja ulatuslikult ning samal ajal ka keskmisele isikule arusaadavalt selgelt, et selles võib ühtlasi näha tagajärje (surma) saabumise möönmist KarS § 16 lg 4 mõttes. Ehk teisisõnu - vägivalla rakendamisele järgneva kausaalahela kulg (sündmuste edasine käik surma saabumise näol) peab keskmise elukogemusega inimesele olema arusaadav ja sisuliselt ka ettenähtav ning prognoositav. Konflikti ajendil ja välja elades negatiivseid emotsioone, lüües kannatanut kasteediga tugeva jõuga näkku ja pähe, s.o elutähtsa organi piirkonda, pidi A. Jakovlev pidama võimalikuks, et tema tegevus võib põhjustada kannatanu surma ning möönis seda. Kohus on kõiki tõendeid, s.h ka tunnistaja VZ ütlusi, kogumis hinnates leidnud põhjendatult, et RA suhtes kasutas vägivalda A. Jakovlev, lüües muuhulgas kannatanut korduvalt kasteediga pea piirkonda, tekitades sellega tervisekahjustuse, mille tagajärjel RA suri 24.12.2013 kell 12.02 haiglas.
9.Apellatsioonides heidetakse maakohtule ette sedagi, et kohus on mõistnud A. Jakovlevile KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdistuse raskusastmele liiga range karistuse. Kohtukolleegium apellantide seisukohaga nõustuda ei saa. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Käesolevas süüdistusasjas kohtukolleegiumi hinnangul selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (RKKKo nr 3-1-1-77-11, p 11 nr 3-1-1-52-13, p 19). Keskmine karistusmäär KarS § 184 lg 2 p 2 järgi toimepandud kuriteo eest on 9 aastat vangistust. Samas tuleneb kohtupraktikast, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Kohus on

8(10)

kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (RKKKo 3-11-91-07 p 6.5, 6.6) ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega. Maakohus, mõistes A. Jakovlevile narkokuriteo eest sanktsiooni keskmäärast raskema, kuid prokuröri poolt taotletud määrast kergema karistuse, põhjendas karistusmäära valikut eelkõige A. Jakovlevi süü suurusega. Kohtukolleegium selle põhjendusega nõustub. A. Jakovlevi poolt toime pandud narkootikumidega seotud süütegu ei ole väikese raskusastmega. Riigikohus on hiljutises lahendis (RKKKo nr 3-1-1-10-15) leidnud, et olukorras, kus süüdistatava käideldud narkootilisest ainest oleks piisanud narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1 075 200 inimesele, on narkootilise aine kogus süü suuruse hindamisel keskne tegur. Sedavõrd suures koguses narkootilise aine käitlemisega ohustatakse ulatuslikult KarS §-ga 184 kaitstavat õigushüve, milleks on rahvatervis. Süü suurus, vajadus piirata narkootiliste ainete levikut ja ka karistuse üldpreventiivne mõju õigustaksid siis süüdlase karistamist vangistusega sanktsiooni ülemmääras. Käesolevas asjas läbi viidud ekspertiisiga (III kd, tl 1-4) on tõendatud, et läbiotsimisel A. Jakovlevi keldriboksist leitud spordikotis asuvates kilekottides oli kokku 7180,64 g amfetamiinsulfaati, milles amfetamiini puhtal kujul kokku 2153 g. Korterist leitud uimastite kogus, 20,2 g amfetamiini puhtal kujul võimaldab suure kogusena narkojoovet 155-le isikule, 0,76 g kokaiini puhtal kujul võimaldab suure kogusena narkojoovet 11-le isikule, korteri juurde kuuluvast keldrist leitud 2153 g amfetamiin puhtal kujul võimaldab suure kogusena narkojoovet 16 560-le isikule ja võimalik suur varaline kasu jaemüügi puhul on 40 060 eurot ja hulgimüügi puhul 10 675 eurot. Kuigi viidatud Riigikohtu lahendis ja käesolevas asjas on isikute arv, kellele A. Jakovlevi poolt käideldud narkootilisest ainest oleks piisanud narkojoobe tekitamiseks, erinev, on eelkõige ka käesolevas asjas kohtukolleegiumi arvates just narkootilise aine kogus A. Jakovlevi süü suuruse hindamisel keskseks teguriks. Käesolev narkokuritegu on toime pandud ajal, kui A. Jakovlev oli vabastatud eelmise narkokuriteo eest mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi, s.o katseajal (I kd, tl 151-158), mis iseloomustab teda kui isikut, kellele varasemalt mõistetud leebemad karistused ei ole avaldanud eripreventiivset mõju. Kuigi süüdistatav tunnistab ennast narkootiliste ainete amfetamiini ja kokaiini käitlemises süüdi osaliselt, eitades samas nende ainete edasiandmist süüdistuses märgitud ajal IA-le, ei saa osalist süü omaksvõttu käsitleda karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Märkida tuleb sedagi, et süüdistatava koostöö menetlejaga seisnes üksnes tema korteri esikukapist välja antud ca 60 g amfetamiini sisaldava pulbriga, samas läbiotsimise käigus leiti keldrist kokku 7180,64 g amfetamiinsulfaati ilma temapoolse abita. Seega ei tuvastanud kohtukolleegium selliseid asjaolusid, mis annaksid alust A. Jakovlevile KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistuse leebemaks muutmiseks. Maakohus ei ole karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning on jälgitavalt põhjendanud karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid. Mõistetud karistusmäär jääb siiski sanktsiooni keskmäära lähedale ning arvestades narkootilise aine koguseid, on pigem leebe kui liialt karm karistus.

10.Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium, et vaidlustatud otsus A. Jakovlevi süüditunnistamises ja karistamises on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonide põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 23. veebruari 2015 otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

9(10)

Urmas Reinola

Ivi Kesküla

Pavel Gontšarov

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.