Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(10)

eespinnal keskmises kolmandikus, nahaalused verevalumid vasaku reie sisekülje keskmises kolmandikus, parema reie välisküljel ja tagapinnal keskmises kolmandikus, vasaku põlveliigese sirutuspinnal, parema õlavarre alumises kolmandikus sirutuspinnal, parema küünarvarre tagapinnal, parema labakäe seljal, vasaku labakäe seljal II-V kämblaluu alumise otsa kohal ning IV sõrmel, vasakus peopesas pöidlapäka ja V kämblaluu kohal, vasaku küünarvarre välisküljel ning tagapinnal; nahamarrastused paremal õla- ja mõlemal küünarvarrel ning paremal põlveliigesel. Pikema aja - ajavahemikul kell 20.15 - 20.50 - jooksul, tekitades kannatanule rohkeid vigastusi keha, pea ja jäsemete ulatuses olukorras, kus kannatanu pidi taluma rohket valu ja hirmu, pani A. Jakovlev toime tapmise piinaval ja julmal viisil. RA surma põhjuseks oli aju-kolju kinnine tömptrauma parempoolse kõvakelmealuse verevalumi, peaajupõrutuse ning näokolju murdudega, mille tüsistusena tekkis peaajuturse. Selline A. Jakovlevi tegevus on süüdistusaktis kvalifitseeritud mõrvana, teise inimese tapmisena piinaval ja julmal viisil, omakasu motiivil, s.o KarS § 114 p 1 ja 5 järgi. A. Jakovlevi süüdistati algselt ka selles, et tema isikuna, kes eelnevalt on toime pannud KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, omandas ajavahemikul 2012 kuni 30.01.2014 korduvalt ehaseaduslikult suure varalise kasu saamise eesmärgil tuvastamata kohas ja isikult suures koguses narkootilist ainet amfetamiini ja tuvastamata koguses narkootilist ainet kokaiini, mida, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos DK-ga, hoidsid nende ühises elukohas aadressil Tallinn XXXXX XXX XX-XX, korteri juurde kuuluvas keldriboksis ning vedasid sõidukites Volkswagen Touareg reg nr XXXXXX, Volkswagen Passat reg nr XXXXXX ja Jaguar XJ8 reg nr XXXXXX Tallinna linna ja Harju maakonna piires; samuti pakendas omandatud narkootilise aine oma elukohas aadressil Tallinn XXXXX XXX XX-XX edasimüügiks väiksematesse pakenditesse ja andis ajavahemikul 2012 kuni 30.01.2014 korduvalt Tallinnas, XXXXX XXX XX maja juures, XXXXX XXX XX-XX korteris ja teistel tuvastamata aadressidel edasi tuvastatud ja tuvastamata isikutele: nii andis ta 2013 aasta suvel Tallinnas, XXXXX XXX XX-XX korteris ebaseaduslikult IA-le edasimüügiks edasi 100 g narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit hinnaga 10 eurot gramm; 2013 sügisel (november-detsember) Tallinnas, XXXXX XXX XX maja välisukse juures ebaseaduslikult IA-le edasimüügiks edasi 50 g narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit hinnaga 5 eurot gramm; 2013 sügisel (november-detsember) Tallinnas, XXXXX XXX XX-XX korteris ebaseaduslikult IA-le edasimüügiks edasi 100 g narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit hinnaga 5 eurot gramm: 2013 sügisel (november-detsember) Tallinnas, XXXXX XXX XX-XX korteris ebaseaduslikult IA-le edasimüügiks edasi 50 g narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit hinnaga 5 eurot gramm; 2013 sügisel (november-detsember) Tallinnas, XXXXX XXX XX maja välisukse juures ebaseaduslikult IA-le edasimüügiks edasi 100 g narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit hinnaga 5 eurot gramm. Läbiotsimistel (30.01.2014, 12.02.2014) leiti ja võeti ära A. Jakovlevi ja DK poolt ühiselt hoitud uimasteid, aadressil Tallinn XXXXX XXX XX-XX korterist 65,48 g 42% amfetamiisulfaati sisaldavat pulbrit (milles amfetamiini puhtal kujul 20,2 g) ja 0,96 g 89% kokaiinhüdrokloriidi sisaldavat pulbrit (milles kokaiini puhtal kujul 0,76 g) ning korteri juurde kuuluvast keldriboksist kogukaaluga 7180,64 g 37-43%-st amfetamiin-sulfaati sisaldavat pulbrit (milles amfetamiini puhtal kujul 2153 g). Korterist leitud uimastite kogus, 20,2 g amfetamiini puhtal kujul võimaldab suure kogusena narkojoovet 155-le isikule, 0,76 g kokaiini puhtal kujul võimaldab suure kogusena narkojoovet 11-le isikule, korteri juurde kuuluvast keldrist leitud 2153 g amfetamiin puhtal kujul võimaldab suure kogusena narkojoovet 16560-le isikule ja võimalik suur varaline kasu jaemüügi puhul on 40060 eurot ja hulgimüügi puhul 10675 eurot. Selline tegevus oli kvalifitseeritud KarS § 184 lg 21 p 1 järgi ehk A. Jakovlevi süüdistati selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud KarS 12. ptk. esimeses jaos sätestatud kuriteo, pani

3(10)

toime suure varalise kasu saamise eesmärgil suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja edasiandmise ning isikute grupis valdamise ja veo. Samuti süüdistati A. Jakovlevi selles, et tema omandas enne 30.01.2014 ebaseaduslikult, selleks mitteõigustatud isikuna tuvastamata ajal, kohas ja isikult tsiviilkäibes keelatud automaattulirelva Kalašnikov AKM kaliiber 7,62 mm, number PT1072 ja tsiviilkäibes keelatud laskemoona - 15 trasseerkuuliga automaadipadrunit kaliibriga 7,62x39 mm, mida hoidis kuni 30.01.2014 aadressil Tallinn XXXXX XXX XX-XX korteris, mil andis need läbiotsimise käigus vabatahtlikult välja. Vastavalt tulirelva ekspertiisiaktile nr 14E-TB0009 (14.03.2014) on Kalašnikov AKM kaliiber 7,62 mm numbriga PT1072 laskekõlbulik tulirelv, 15 trasseerkuuliga automaadipadrunit kaliibriga 7,62x39 mm kuuluvad laskemoona hulka ja laskekõlbulikud. Eeltoodud tegevusega rikkus Arseni Jakovlev Relvaseaduse § 19 lg 1 p 5, lg 2, 3; § 32 lg 1, 2, 3; § 33 lg 1; § 34 lg 1, 2; § 35 lg 1; § 45 lg 1, 2; § 50 lg 1 sätteid. Vastavalt Relvaseaduse § 20 lg 1 p-le 5 loetakse tsiviilkäibes keelatud tulirelvaks automaattulirelva, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. Vastavalt Siseministri 27.04.2007 määruse „Eriohtlikkusega relvade ja laskemoona liikide loetelu“ § 2 lg 6 on trasseeriva kuuliga padrun eriohtlikkusega laskemoon. Seega pani A. Jakovlev toime tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku omamise ja hoidmise, s.o KarS § 4181 lg 1 ettenähtud koosseisutunnustega teo. Veel süüdistati A. Jakovlevi selles, et tema omandas enne 30.01.2014 ebaseaduslikult relvaseaduses ettenähtud luba omamata tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses laskemoona, neist: 261 automaadipadrunit kaliibriga 5,45x39 mm, 124 automaadipadrunit kaliibriga 7,62x39 mm, 1 püstolipadruni kaliibriga 7,62 mm Tokarev, kaks ääretulepadrunit kaliibriga 5,6 mm, hoides neid kuni 30.01.2014 aadressil Tallinn XXXXX XXX XX-XX korteris, mil andis need läbiotsimise käigus vabatahtlikult välja. Vastavalt tulirelva ekspertiisiaktile nr 14E-TB0009 (14.03.2014) kuuluvad ekspertiisiks esitatud 388 padrunit tulirelva laskemoona hulka ja on laskekõlbulikud. Eeltoodud tegevusega rikkus A. Jakovlev Relvaseaduse § 19 lg 1 p 5, lg 2, 3; § 32 lg 1, 2, 3; § 33 lg 1; § 34 lg 1, 2; § 35 lg 1; § 45 lg 1, 2 ja § 50 lg 1 sätteid. Seega pani A. Jakovlev toime suures koguses laskemoona ebaseadusliku omandamise ja hoidmise, s.o KarS § 418 lg 2 p 2 ettenähtud koosseisutunnustega teo.

toimepandud narkokuritegude eest ei ole avaldanud talle eripreventiivset mõju. Et A. Jakovlevi ei ole varem tulirelva ja laskemoonaga seotud kuritegude eest karistatud ja tema süü ei ole suur, pidas kohus võimalikuks karistada teda KarS § 418 lg 2 p 2 ja KarS § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest sanktsioonide keskmisest mõnevõrra allapoole jäävate karistustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5(10)

kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium 26. septembri 2005 otsuses nr 3-1-1-77-05 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Maakohus on kohtukolleegiumi arvates olnud tõendite hindamisel ning oma siseveendumuse kujunemise kajastamisel piisavalt põhjalik. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu kohtuotsuse tühistamiseks. Toetudes Riigikohtu seisukohale, et kaebust läbi vaatav kohus ei pea andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohus on oma otsuses ammendavalt ja põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. detsembri 2013 otsus nr 3-1-1-113-13; 29. aprilli 2011 otsus nr 3-1-1-23-11 ja 19. detsembri 2011 otsus nr 3-1-1-92-11), märgib kohtukolleegium A. Jakovlevi KarS § 113 järgi süüdimõistmise osas järgmist. Apellandid heidavad maakohtule ette tõendite ebaõiget hindamist ja sellest tulenevalt eksliku kohtuotsuse tegemist. Kohtu seisukoht, et RA tappis A. Jakovlev, põhineb üksnes tunnistaja IA ütlustele, millised on kohus apellantide arvates lugenud alusetult usaldusväärseteks ja eluliselt usutavateks. RA tapmise pani toime tunnistaja IA, kellel oli selleks motiiv, kuid kelle ütlused, vastupidiselt süüdistatava ütlustele, ei riimu asjas kogutud ja kohtuistungil hinnatud teiste tõenditega. Kohtukolleegium ei nõustu apellantidega selles, et süüdistatava ütlused riimuvad teiste tõenditega ning et just A. Jakovlevi ütlused on seetõttu tõesed. Süüdistatava ütlus on üheks tõendiliigiks KrMS § 63 lg-s 1 toodud loetelus. KrMS § 61 lg-te 1 ja 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil, seega ka süüdistatava ütlusel, ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Seega ei tähenda süüdistatava poolt oma süü eitamine automaatselt seda, et ta tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kohus hindab süüdistatava ütlusi kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt ning teeb seejärel süüdi- või õigeksmõistva kohtuotsuse. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu otsustes nr 3-1-1-19-05 ja nr 3-1-1-77-05 väljendatud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega.

6(10)

esimesena IA ja tema järel A. Jakovlev, kellel on paremas käes nui. Salvestiselt (samuti asitõendi vaatlusprotokolli fotodelt) on visuaalselt tuvastatav, et tunnistaja IA kannab mütsi ja kindaid. Puudub vaidlus selles, et A. Jakovlevilt võeti läbiotsimise käigus 30.01.2014 ära kaks teleskoopnuia, millest ühte kasutati kannatanu RA peksmisel ning millelt leiti A. Jakovlevi bioloogilist materjali (kd II, tl 88-96) ning et kummaltki teleskoopnuialt ei ole tuvastatud IA-ga seostatavat DNA profiili. Lisaks on sündmuskohalt leitud kasteedilt kaheksandast proovist saadud täisprofiil kokkulangev RA DNA profiiliga ning kuuendas proovis ei saa välistada RA-lt ega A. Jakovlevilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist (kd II, tl 76-87). Et kannatanut peksti korduvalt nii nuiaga kui kasteediga elutähtsate organite piirkonda, millega tekitati kannatanule eluohtlikke tervisekahjustusi, on tõendatud surnu ekspertiisiaktiga (kd II, tl 34-61). Kuivõrd kasteedilt ega nuialt ei leitud tunnistaja IA bioloogilist materjali, on maakohus tõendeid kogumis hinnates leidnud õigesti, et RA peksis nuia ja kasteediga just süüdistatav. Lisaks kinnitavad kohtu sellekohast järeldust täiendavad ekspertiisid, mille kohaselt hüpotees, et kasteedilt võetud proovis X140017 leiduv bioloogiline materjal pärineb RA-lt ja A. Jakovlevilt, on 8,6·1014 korda tõenäolisem kui hüpotees, et samas proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb RA-lt ja ühelt tundmatult (hüpoteetiliselt) isikult (kd I, tl 106-111) ning hüpotees, et teleskoopnuialt võetud proovis A140670 leiduv bioloogiline materjal pärineb RA-lt ja A. Jakovlevilt, on 1,8·1016 korda tõenäolisem kui hüpotees, et samas proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb A.Jakovlevilt ja tundmatult (hüpoteetiliselt) isikult (kd I, tl 101-105). Seega ei tulene apellantide väide, et kannatanu peksjaks oli tunnistaja IA, kohtukolleegiumi arvates ühestki tõendist. Kaitsja väide, et IA-l oli ajend ja alus valeütluste andmiseks, eesmärgiga esitada sündmused temale kasulikus valguses on kohtukolleegiumi arvates ainetud. Tunnistaja VZ kohtuistungil avaldatud ütlused (kd I, tl 21-29) ei lükka ümber apellantide kaitseversiooni RA ründaja isikust. Kohtukolleegium sarnaselt maakohtule leiab, et tunnistaja VZ poolt esitatud kirjeldus sündmuse olustikust kattub tegelikkusega ja riietuse kirjelduse järgi lõi kannatanut süüdistatava riietuse kirjeldusele vastav mees, mispeale püüdis kannatanu ära joosta. Tunnistaja kirjelduse kohaselt seisis aga IA (riietuse) kirjeldusele vastav mees kannatanu löömise ajal eemal. Maakohus on kohtuotsuse lehekülgedel 22-23 põhjendanud, miks kohus peab tunnistaja IA ütlusi usaldusväärseteks ja riimuvateks asjas kogutud tõenditega. Kohtukolleegiumil puudub alus nende usaldusväärsuses kahelda. Tunnistaja ütluste kohaselt soovis RA osta A. Jakovlevilt narkootikume tema kaudu, kuna ta oli A. Jakovlevile võlgu. Et kannatanu tuli ostma narkootikume, on tõendatud tunnistaja JT ütlustega. Kohtuotsuse lehekülgedel 24-27 on maakohus põhjendanud, miks tuleb A. Jakovlevi ütlused lugeda ebausaldusväärseteks. Kohtukolleegium leiab, et apellantide vastupidised väited ei põhine asjas kogutud tõenditele. Ekspertiisiaktides toodud järeldustega on absoluutselt välistatud RA peksmine nuia ja kasteediga tunnistaja IA poolt. On eluliselt usutav, et kui IA varasema konflikti tõttu A. Jakovlevi kartis, ei sekkunud ta A. Jakovlevi ja RA vahelisse konflikti ja oli eemal, samas nähes, kuidas A. Jakovlev kannatanut nuiaga keha piirkonda peksis. Et IA poolt nimetatud G pood (XXXXXXXXXX XXX XX) asub sündmuskohast vaid mõnesaja meetri kaugusel, oli IA-l piisavalt aega pärast turvakaamera vaateväljast kadumist kell 20:17:00-21:00:00 käia poes õlut ostmas ja jõuda poole tunni pärast sündmuskohale tagasi. IA ütluste usaldusväärsust kinnitab ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (kd II, tl 113-114), millest nähtub, et sel ajal kui A. Jakovlev RA peksis, viibis IA eemal ja vastas ajavahemikul 20:36-20:58 kokku 6-l korral tunnistaja TA telefonikõnedele. Kui IA oleks RA-t peksnud nagu seda väidab jätkuvalt süüdistatav, ei oleks IA-l olnud sellist võimalust oma abikaasa telefonikõnedele vastata. A. Jakovlevi ütlused selles, et 23.12.2013 õhtul peale kella 22 kohtus ta AI-ga, on ümber lükatud tunnistaja ütlustega, mille kohaselt ta ei ole öelnud, et oleks samal õhtul A. Jakovleviga ja/või IA-ga kohtunud, rääkimata IA tunnistusest RA kasteediga löömise kohta.

7(10)

8(10)

kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (RKKKo 3-11-91-07 p 6.5, 6.6) ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega. Maakohus, mõistes A. Jakovlevile narkokuriteo eest sanktsiooni keskmäärast raskema, kuid prokuröri poolt taotletud määrast kergema karistuse, põhjendas karistusmäära valikut eelkõige A. Jakovlevi süü suurusega. Kohtukolleegium selle põhjendusega nõustub. A. Jakovlevi poolt toime pandud narkootikumidega seotud süütegu ei ole väikese raskusastmega. Riigikohus on hiljutises lahendis (RKKKo nr 3-1-1-10-15) leidnud, et olukorras, kus süüdistatava käideldud narkootilisest ainest oleks piisanud narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1 075 200 inimesele, on narkootilise aine kogus süü suuruse hindamisel keskne tegur. Sedavõrd suures koguses narkootilise aine käitlemisega ohustatakse ulatuslikult KarS §-ga 184 kaitstavat õigushüve, milleks on rahvatervis. Süü suurus, vajadus piirata narkootiliste ainete levikut ja ka karistuse üldpreventiivne mõju õigustaksid siis süüdlase karistamist vangistusega sanktsiooni ülemmääras. Käesolevas asjas läbi viidud ekspertiisiga (III kd, tl 1-4) on tõendatud, et läbiotsimisel A. Jakovlevi keldriboksist leitud spordikotis asuvates kilekottides oli kokku 7180,64 g amfetamiinsulfaati, milles amfetamiini puhtal kujul kokku 2153 g. Korterist leitud uimastite kogus, 20,2 g amfetamiini puhtal kujul võimaldab suure kogusena narkojoovet 155-le isikule, 0,76 g kokaiini puhtal kujul võimaldab suure kogusena narkojoovet 11-le isikule, korteri juurde kuuluvast keldrist leitud 2153 g amfetamiin puhtal kujul võimaldab suure kogusena narkojoovet 16 560-le isikule ja võimalik suur varaline kasu jaemüügi puhul on 40 060 eurot ja hulgimüügi puhul 10 675 eurot. Kuigi viidatud Riigikohtu lahendis ja käesolevas asjas on isikute arv, kellele A. Jakovlevi poolt käideldud narkootilisest ainest oleks piisanud narkojoobe tekitamiseks, erinev, on eelkõige ka käesolevas asjas kohtukolleegiumi arvates just narkootilise aine kogus A. Jakovlevi süü suuruse hindamisel keskseks teguriks. Käesolev narkokuritegu on toime pandud ajal, kui A. Jakovlev oli vabastatud eelmise narkokuriteo eest mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi, s.o katseajal (I kd, tl 151-158), mis iseloomustab teda kui isikut, kellele varasemalt mõistetud leebemad karistused ei ole avaldanud eripreventiivset mõju. Kuigi süüdistatav tunnistab ennast narkootiliste ainete amfetamiini ja kokaiini käitlemises süüdi osaliselt, eitades samas nende ainete edasiandmist süüdistuses märgitud ajal IA-le, ei saa osalist süü omaksvõttu käsitleda karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Märkida tuleb sedagi, et süüdistatava koostöö menetlejaga seisnes üksnes tema korteri esikukapist välja antud ca 60 g amfetamiini sisaldava pulbriga, samas läbiotsimise käigus leiti keldrist kokku 7180,64 g amfetamiinsulfaati ilma temapoolse abita. Seega ei tuvastanud kohtukolleegium selliseid asjaolusid, mis annaksid alust A. Jakovlevile KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistuse leebemaks muutmiseks. Maakohus ei ole karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning on jälgitavalt põhjendanud karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid. Mõistetud karistusmäär jääb siiski sanktsiooni keskmäära lähedale ning arvestades narkootilise aine koguseid, on pigem leebe kui liialt karm karistus.

/allkirjastatud digitaalselt/

9(10)

Urmas Reinola

Ivi Kesküla

Pavel Gontšarov

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.