Kohtulahend

Kui kohtumenetluse pool ei loobunud apellatsioonist, siis tuleb apellatsioon esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates motiveeritud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistus M.M süüdistatakse selles, et tema 23. augustil 2014 kella 16.40 ajal juhtis Võru maakonnas Vastseliina vallas Plaani-Pari-Kündja tee 9. kilomeetril mootorsõidukit Renault Megane registreerimismärgiga xxxxxx olles alkoholijoobes, so isikuna, kelle veres oli etanoolisisaldus vähemalt 2,09 mg/g kohta, mis LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt on alkoholijoove ning millise teoga pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse M.M selles, et ta samal ajal ja samas kohas sama sõidukit juhtides, ei tulnud joobeseisundi ja ebaõigesti valitud sõidukiiruse tõttu toime auto juhtimisega tee paremkurvis, mille tagajärjel kaldus sõiduk vasakule poole teelt välja kraavi ja rullus katusele. Sõidukis kaassõitjana viibinud M. A. sai avarii tagajärjel tervisekahjustusi - III ja VII kaelalüli murru, verevalumi vasaku õlavarre kaugmises osas, põrutus-rebimishaavad vasaku hüppeliigese piirkonnas ning mõlema oimuluu sarnaluumise jätke ja vasaku silmakoopa välise seina murru, vasakut silmalaugu haarava ulatusliku põrutus-rebimishaava pehmekoe verevalumiga vasakul pool pea piirkonnas – kusjuures pea-ja näovigastused moonutasid tema näo vasaku poole rikkudes näo välisilme ja sümmeetria mitmete õmblusarmidega, põhjustades ravimatu näovigastuse, s.o raske tervisekahjustuse. Teine kaassõitja K. H. sai avarii tagajärjel seljapõrutuse. Ülalkirjeldatud teoga rikkus M.M Liiklusseaduse § 50 lg 3 p 1 nõudeid, mis sätestavad, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks ning peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid; samuti rikkus LS § 69 lg 1 nõudeid, mis sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Seega põhjustas M.M liiklusnõuete rikkumisega raske tervisekahjustuse ettevaatamatusest, s.o pani toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Menetlusosaliste seisukohad Prokurör asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Prokurör taotles karistada M.M KarS § 424 ja § 422 lg 1 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada M.M-ile mõistetud karistust 1/3 võrra, so 6 kuu vangistuse võrra ja mõista M.M-ile lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Süüdistatav M.M tunnistas ennast esitatud süüdistuses täielikult süüdi ning kahetses toimepandut. Kuna ülalpidamisel on kuus last ja kahel lapsel on puue, siis soovis kergemat karistust ning oli nõus tegema üldkasulikku tööd.

Kaitsja oli seisukohal, et süüdistus on põhjendatud. Kuna M.M on kuus last ja kaks on puudega, siis taotles kaitsja asendada vangistuse üldkasuliku tööga ning määrata M.M-ile katseajaks ka lisakohustusi KarS § 75 lg 2 p 2, 5, 8 alusel: mitte tarvitada alkoholi, alluma ravile ja osalema ka sotisaalprogrammides. Need kohustused ehk paneksid piiri sellele, et M.M suudab alkoholile ei öelda ja enam mitte kuritegusid toime panna. III Kohtu seisukoht tõendite osas Kohus, tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et tõendid on saadud kriminaalmenetlusseadust järgides. Seega on tõendid lubatavad ning kohus võtab need aluseks otsuse tegemisel. Kohus on seisukohal, et kohtus uuritud tõenditega kogumis on tõendatud M.M süü KarS § 424 ja KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Kohus uuris järgmisi kriminaalasjas olevaid tõendeid: -

-

-

23.08.2014.a sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega (tl 2-8), millest nähtuvalt asub sündmuskoht Võru maakonnas Vastseliina vallas Plaani-Kündja tee 9. km. Plaani poole mineva sõiduraja tee äärest mõõdetud, millest 163 m kaugusel asub sõiduauto Renault Megane Cape reg.nr xxxxxx, mis on paiskunud katusele. Liiklusõnnetuses osales 1 sõiduk, vigastada sai 2 inimest. Esimese osalejana märgitud M.M , isikukood XXX. Liiklusõnnetuse esmase kirjeldusena märgitud ebaõigelt valitud sõidukiiruse tõttu kaldus paremkurvis vasakule teelt välja ja rullus üle katuse. Vigastatutena märgitud M.M ja M. A. . 28.08.2014.a indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 11), millest nähtuvalt 28.08.2014.a kell 17.54 tuvastati M.M alkoholijoove 1,25 mg/l kohta. Joobeseisundi tuvastamiseks kasutati alkomeetrit Lion 500 nr 38520. 28.08.2014.a joobeseisundi tuvastamise saatekiri 491T (tl 12-14), millest nähtuvalt leiti M.M verest etanooli 2,16+/-0,07 mg/g kohta. Proovimaterjal võeti 23.08.2014.a kell 18.55. kannatanu M. A. 16.10.2014.a ütlused (tl 16-18), mille kohaselt ei mäleta kuigi palju, mis 23.08.2014.a toimus. Külastas Võrumaal Vastseliinast edasi Pari külas tuttavat, oli kellegi sünnipäev. Sõitis sinna koos M.M-iga, kes juhtis sõiduautot Renault Megane. Koos nendega oli veel autos K. H. . Peol tarvitasid alkoholi ja Janekil tekkis mingi tüli. Siis otsustasid tagasi koju sõita. Ei oska hinnata, kui purjus Janek oli. K. H. oli ka purjus. Teised on rääkinud, et istus autos tagumisel istmel, ise seda ei mäleta, kus istus. Ei mäleta, kas turvavöö oli kinnitatud, kuid on üsna kindel, et see oli lahti. Tee oli kurviline ja siis ärkas juba üles Tartu haiglas. Avariist ei mäleta midagi. Haiglas olid silmad nii kinni paistetanud, et ei näinud midagi, vasak käsi oli valus, käe juures, peas ja jala peal oli haav, millele tehti 9 õmblust. Kõiki haavu õmmeldi. Kaelal oli mingi murd või mõra. Pärast haiglast kojusaamist oli kodusel ravil. Tööle minna ei saa, sest jalahaav pole paranenud. Janeki suhtes pretensioone ei ole, on andestanud Janekile selle teo. kannatanu K. H. 07.11.2014.a ütlused (tl 24-25), mille kohaselt sõitis 23.08.2014.a tuttava poole Vastseliina valda Pari külla koos M.M ja M. A. . M.M oli siis täiesti kaine ja juhtis sõiduautot Renault. Kohale jõudes hakkasid kõik valget viina jooma. Joomise käigus tekkis tüli ja siis otsustasid tagasi koju sõita. Janek polnud siis enam kaine. Ei mäleta, kus autos istus. Ei tea, miks ja kuidas avarii toimus. Autost välja ei kukkunud ilmselt sellepärast, et turvavöö oli kinnitatud, aga kindel selles pole. Mäletab, et keegi tiris teda autost välja ja kohe sõitis kohale ka kiirabi ja politsei. Kiirabi kontrollis tema tervist koha peal, haiglasse teda ei viidud. Selg sai põrutada, hiljem läks selg siniseks. Hetkel on tervis

-

-

-

-

korras. Pärast avariid nägi, et M. A. oli autost välja kukkunud kruusakattega tee peale ja tema juures oli vereloik. Janeki suhtes pretensioone ei ole. fotod M. A. näost (tl 19-21), millest nähtuvad M. A. vigastused otsa ees ja silma piirkonnas. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriis M. A. kohta (tl 26-32), millest nähtuvalt on põhidiagnoosina märgitud muu täpsustatud kaelalülide murd, C3, C7. Kaasuva haigusena on märgitud koljuluude hulgimurrud, pealae lahtine haav, silma sinimik, äge intoksikatsioon alkoholist koos traumaga (kehavigastustega), õla lahtine haav, jala muude osade lahtine haav. Välispõhjusena märgitud: liiklusõnnetuses kokkupõrketa sõidukiõnnetuses puhke- või vabaaja tegevuse juures vigastatud täpsustamata sõiduautosõitja. Kaebuste ja anamneesina märgitud: Kündja küla Võru-Vastseliina maanteelt leitud möödujate poolt kell 17 katusel auto. Patsient olnud tagaistmel, juuresolijate poolt akna kaudu välja tõmmatud. Obj: vasakul oimu piirkonnas 12x8 cm skalpeeriv haav silmanurgani. Pupillid võrdsed, kitsad. Vasakul rangluu alusi marrastused ja haavad. Vasakul õlavarre distaalses osas hematoom. Vasakul hüppeliigese piirkonnas muljumis/rebimishaavad. Kopsudes bilateraalselt tasane hingamiskahin. Kõht pehme, valuvaba. Lõuna-Eesti Haigla dokumendid (tl 33-55), millest nähtub M. A. haiguslugu nr 4613; SA Tartu Ülikooli Kliinikumi õendusepikriis, haiguslugu nr 20140823-299806/02-56-16321; Lõuna-Eesti Haigla väljavõte haigusloost nr S4613 2014; õenduslugu nr 4613; Lõuna-Eesti haigla õendusplaan ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 26.08.2014.a väljavõte M. A. haigusloost, haigusjuht nr 20140823-299806/02-56-16321. 27.11.2014.a isiku ekspertiisiakt nr 14E-LÕI0105 (tl 58-62), millest nähtuvalt esinevad M. A. III ja VII kaelalüli murd, mõlema oimuluu sarnaluumise jätke ja vasaku silmakoopa välise seina murd, vasakut silmalaugu haarav ulatuslik põrutus-rebimishaav pehmekoe verevalumiga vasakul pool peapiirkonnas, marrastused ja haavad vasaku rangluuõlapiirkonnas, verevalum vasaku õlavarre kaugmises osas, põrutus-rebimishaavad vasaku hüppeliigese piirkonnas. M. A. esinevad kehavigastused võivad olla saadud määruses näidatud ajal – 23.08.2014.a liiklusõnnetuse käigus kannatanu paiskumisel vastu autosalongi kõvasid tömpe pindu, detaile. M. A. esinevad kehavigastused ei ole eluohtlikud. M. A. esinevad kehavigastused põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega enam kui 4 nädalat, kuid mitte rohkem kui 4 kuud. M. A. on tegemist ravimatu näovigastusega, sest kannatanul esinevate armide korrigeerimiseks on tõenäoliselt vajalik kosmeetiline operatsioon. kahtlustatava M.M 14.01.2015.a ütlused (tl 64-66), mille kohaselt 23.08.2014.a sõitis koos M. A. ja K. H. Võru maakonda Vastseliina valda Pari külla sõbra juurde külla. Hakkasid seal alkoholi tarvitama, jõid valget viina. Ei mäleta, kui palju viina ära jõi. Siis tulid sinna võõrad noormehed, kes hakkasid tüli norima. Siis otsustasid ära minna. Seega oli vaja ikkagi autoga sõita, vaatamata sellele, et oli juba alkoholi tarvitanud. Ei kinnitanud turvavööd ja M. A. , kes istus ette tema kõrvale, ei kinnitanud ka turvavööd. K. H. istus tagumisele istmele, ka temal oli turvavöö lahti. Avariist ei mäleta midagi. Mingil hetkel lõi pea kuskile ära ja siis ärkas. Kui ärkas, oli auto juba katuse peal ja tema ja M. olid mõlemad autost välja kukkunud. K. oli autos kinni, aitas K. autost välja tulla. Väliselt tundus, et K. oli kõik korras. M. lamas autost u 3 meetri kaugusel ja nägi, et M. oli üks kulm verine, M. oli uimane, rääkida ei saanud. Kiirabi viis M. kohe Tartu haiglasse. Kohapeal kontrolliti K. tervist ja K. oli kõik korras. Kuna juhtis ise autot, siis viidi teda Võru haiglasse, kus kontrolliti üldist tervist ja võeti veri alkoholile. Kahetseb oma tegu.

Kohus on seisukohal, et 23.08.2014.a sündmuskoha vaatlusprotokolli, 28.08.2014.a joobeseisundi tuvastamise saatekirja 491T, kannatanute M. A. ja K. H. ütluste ning M.M enda ütlustega on tõendatud teo toimepanemise aeg, milleks on 23.08.2014.a kella

16.40 paiku ja koht, milleks on Võru maakond Vastseliina vald Plaani-Pari-Kündja tee 9. kilomeeter. 23.08.2014.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et sündmus toimus 23.08.2014.a kell 16.50, protokoll koostati 23.08.2014.a kell 17.45 ning M.M oli 23.08.2014.a enne sündmust roolis olnud 1 tund. Seega on sündmuse toimumise ajaks 23.08.201.a kella 16.40 paiku. 23.08.2014.a sündmuskoha vaatlusprotokolli, 28.08.2014.a joobeseisundi tuvastamise saatekirja 491T, kannatanute M. A. ja K. H. ütluste ning M.M enda ütlustega on tõendatud, et M.M juhtis 23.08.2014.a kella 16.40 paiku Võru maakonnas Vastseliina vallas Plaani-Pari-Kündja tee 9. kilomeetril sõiduautot Renault Megane registreerimismärgiga xxxxxx, olles alkoholijoobes – M.M verest leiti etanooli 2,16+/-0,07 mg/g kohta. M.M ja kannatanute M. A. ja K. H. ütlused hindab kohus usaldusväärseteks, kuna M.M ja kannatanute ütlused haakuvad omavahel, on kooskõlas 23.08.2014.a sündmuskoha vaatlusprotokolli ja 28.08.2014.a joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga 491T ning kohtul ei ole alust nende ütluste usaldusväärsuses kahelda. Tulenevalt eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et 23.08.2014.a kella 16.40 paiku juhtis M.M Võrumaal Vastseliina vallas Plaani-Pari-Kündja tee 9. kilomeetril sõiduautot Renault Megane registreerimismärgiga xxxxxx joobeseisundis. Joobeseisundi tuvastamiseks kasutati vereanalüüsi ning joobeseisundi tuvastamise saatekirjast 491T nähtuvalt leiti M.M verest etanooli 2,16+/-0,07 mg/g kohta, mille kohaselt oli tema alkoholijoove vähemalt 2,09 mg/g kohta. 23.08.2014.a sündmuskoha vaatlusprotokolli ning fotodega on tõendatud, et Võru maakonnas Vastseliina vallas Plaani-Kündja tee 9. kilomeetril asus 23.08.2014.a katusele paiskunud sõiduauto Renault Megane Cape reg.nr xxxxxx. Liiklusõnnetuses osales üks sõiduk, M.M ning vigastada sai kaks inimest. Ebaõigelt valitud sõidukiiruse tõttu kaldus sõiduauto Renault Megane paremkurvis vasakule teelt välja ja rullus üle katuse. Fotodega M. A. näost, epikriisiga M. A. kohta, Lõuna-Eesti haigla dokumentidega, 27.11.2014.a isiku ekspertiisiaktiga nr 14E-LÕI0105 ning kannatanute M. A. ja K. H. ütluste ja M.M enda ütlustega on tõendatud kannatanutel tekkinud vigastused. Kohus loeb tõendatuks, et M.M , juhtides 23.08.2014.a kella 16.40 paiku Võrumaal Vastseliina vallas Plaani-Pari-Kündja tee 9. kilomeetril sõiduautot Renault Megane registreerimismärgiga xxxxxx, ei tulnud joobeseisundi ja ebaõigesti valitud sõidukiiruse tõttu toime auto juhtimisega tee paremkurvis, mille tagajärjel kaldus sõiduk vasakule poole teelt välja kraavi ja rullus katusele. Sõidukis kaassõitjana viibinud M. A. sai avarii tagajärjel järgmised vigastused: III ja VII kaelalüli murd, mõlema oimuluu sarnaluumise jätke ja vasaku silmakoopa välise seina murd, vasakut silmalaugu haarav ulatuslik põrutus-rebimishaav pehmekoe verevalumiga vasakul pool peapiirkonnas, marrastused ja haavad vasaku rangluuõlapiirkonnas, verevalum vasaku õlavarre kaugmises osas, põrutus-rebimishaavad vasaku hüppeliigese piirkonnas. Sõidukis teise kaassõitjana viibinud K. H. sai avarii tagajärjel seljapõrutuse. IV Kohtu seisukoht süüdistuse kvalifikatsiooni osas IV.I KarS § 424 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas süüdistatav juhtis mootorsõidukit ja kas süüdistatav oli mootorsõiduki juhtimise ajal joobeseisundis. Teo toimepanemise ajal kehtinud LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses (KorS) sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud

terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 kohaselt on joobeseisundi liigid alkoholijoove ja narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. KorS § 38 lg 1 kohaselt kontrollib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. Teo toimepanemise ajal kehtinud LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõiduki juht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus, olles hinnanud käesoleva otsuse III peatükis tõendeid, on seisukohal, et M.M tegevus mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise toimepanemisel on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Kannatanute M. A. ja K. H. , samuti M.M enda ütluste kohaselt tarvitas M.M 23.08.2014.a enne autorooli istumist alkoholi – valget viina. M.M juhtis 23.08.2014.a kella 16.40 paiku Võrumaal Vastseliina vallas Plaani-Pari-Kündja tee 9. kilomeetril sõiduautot Renault Megane registreerimismärgiga xxxxxx. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt kasutati M.M joobeseisundi tuvastamiseks alkomeetrit Lion 500 nr 38520, millega tuvastati M.M alkoholijoove 1,25 mg/l kohta. M.M ütluste kohaselt viidi teda, kui autot juhtinud isikut Võru haiglasse, kus võeti veri alkoholile. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast 491T nähtuvalt leiti M.M verest etanooli 2,16+/-0,07 mg/g kohta, seega oli M.M alkoholijoove vähemalt 2,09 mg/g kohta, mis on teo toimepanemise hetkel kehtinud LS redaktsiooni § 69 lg 2 p 1 kohaselt joove. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et süüdistatav täitis oma tegevusega KarS § 424 objektiivse koosseisu. Selgitamaks välja, kas M.M on toime pannud KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, tuleb tuvastada tahtlus kõigi koosseisu asjaolude osas. Subjektiivne koosseis on täidetud, kui isik tegutses vähemalt kaudse tahtlusega, s.o süüdistatav pidi teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohus on seisukohal, et M.M pani 23.08.2014.a joobes juhtimise toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. M.M on andnud ütlusi, et 23.08.2014.a tarvitas sõbra juures kanget alkoholi – valget viina. Kuna seltskonnas tekkis tüli, otsustasid sõbra juurest ära minna. Seega oli vaja ikkagi autoga sõita, vaatamata sellele, et oli juba alkoholi tarvitanud. Seega 23.08.2014.a autorooli istudes ning sõiduautot juhtides teadis M.M, et ta on alkoholi tarvitanud ning sellest tulenevalt ka alkoholijoobes, mistõttu pidi ta aru saama, et paneb toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Seda kinnitab ka M.M 23.08.2014.a tuvastatud joove 2,09 mg/g kohta, mis on raske joove ning sellise joobeastme puhul peab isik aru saama, et ta ei ole kaine. Seega on kohus hinnangul, et M.M pani 23.08.2014.a mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis toime otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud M.M õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. IV.II KarS § 422 lg 1 kohaselt mootor-, õhu- või veesõiduki või trammi või raudteeveeremi juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise eest, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud

inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm, karistatakse kuni viieaastase vangistusega. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt seisnevad süüteokoosseisu objektiivsed tunnused liiklus- või käitusnõuete rikkumises nimetatud sõidukite juhtimisel, millega ettevaatamatusest põhjustati raske tagajärg. Liiklus- või käitusnõuete rikkumise all tuleb mõelda sõidukiga liiklemisele kehtestatud nõuete rikkumist, mis võib seisneda nii tegevuses kui tegevusetuses. Nimetatud nõuete rikkumine seisneb peamiselt sõidukijuhi kohustuste rikkumises. Vastutus järgneb üksnes juhul, kui sõiduki liiklus- või käitusnõuete rikkumisega põhjustati tagajärjena raske tervisekahjustus või inimese surm. Süüdlase vastutusele võtmiseks tuleb tuvastada sõidukijuhipoolse liiklus- või käitusnõuete rikkumise ja tagajärje vaheline põhjuslik seos. LS § 50 lg 3 p 1 kohaselt peab juht sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Teo toimepanemise ajal kehtinud LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Teo toimepanemise ajal kehtinud LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõiduki juht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust sõiduki liiklusnõuete rikkumise suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik rikkus liiklusnõudeid vähemalt kaudse tahtlusega. Koosseisupärase tagajärje põhjustamise osas piisab hooletusest. Kohus, olles hinnanud käesoleva otsuse III peatükis tõendeid, on seisukohal, et M.M tegevus mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumisel, mille tagajärjel tekitati ettevaatamatusest inimesele raske tervisekahjustus, on õigesti kvalifitseeritud KarS § 422 lg 1 järgi. KarS § 422 lg-s 1 sätestatud objektiivne koosseis eeldab mootorsõiduki juhtimisel liiklusnõuete rikkumist, millega põhjustati tagajärjena raske tervisekahjustus. Kohus on otsuse punktis IV.I tuvastanud, et M.M oli 23.08.2014.a kella 16.40 ajal mootorsõidukit Renault Megane registreerimismärgiga xxxxxx juhtides alkoholijoobes ning temal tuvastati joove 2,09 mg/g kohta. Kannatanute M. A. ja K. H. , samuti M.M enda ütluste kohaselt toimus avarii 23.08.2014.a kella 16.40 paiku Võrumaal Vastseliina vallas Plaani-Pari-Kündja tee 9. kilomeetril sõiduautoga Renault Megane registreerimismärgiga xxxxxx, mida juhtis M.M . 23.08.2014.a sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt kaldus sõiduauto Renault Megane ebaõigelt valitud sõidukiiruse tõttu paremkurvis vasakule teelt välja ja rullus üle katuse. Süüdistatav rikkus oma tegevusega liiklusnõudeid, mis seisnes M.M poolt joobeseisundis sõiduki juhtimises ning vales sõidukiiruse valikus, mille tagajärjel toimus avarii. Seega rikkus M.M oma tegevusega nii LS § 69 lg 1 kui ka LS § 50 lg 3 p 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ning juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks ning peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid. M.M ei tulnud joobeseisundi ja ebaõigesti valitud sõidukiiruse tõttu toime auto juhtimisega

tee paremkurvis, mille tagajärjel kaldus sõiduk vasakule poole teelt välja kraavi ja rullus katusele. Sellise tegevuse tagajärjel põhjustati kannatanule, sõidukis kaassõitjana viibinud M. A. , SA Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisist M. A. kohta, Lõuna-Eesti haigla dokumentidest ja 27.11.2014.a isiku ekspertiisiaktist nr 14E-LÕI0105 nähtuvalt suurel hulgal vigastusi - III ja VII kaelalüli murd, mõlema oimuluu sarnaluumise jätke ja vasaku silmakoopa välise seina murd, vasakut silmalaugu haarav ulatuslik põrutus-rebimishaav pehmekoe verevalumiga vasakul pool peapiirkonnas, marrastused ja haavad vasaku rangluu-õlapiirkonnas, verevalum vasaku õlavarre kaugmises osas, põrutus-rebimishaavad vasaku hüppeliigese piirkonnas. 27.11.2014.a isiku ekspertiisiakti nr 14E-LÕI0105 kohaselt põhjustavad kannatanu M. A. kehavigastused pikaajalise tervisekahjustuse ning näovigastused on ravimatud, sest armid vajavad korrigeerimiseks kosmeetilist operatsiooni. Kaassõitja K. H. põhjustati avarii tagajärjel seljapõrutus. Kohtu hinnangul on süüdistatava poolt liiklusnõuete rikkumise ja tagajärje - kannatanu M. A. pikaajalise tervisekahjustuse - vahel olemas põhjuslik seos. Kui M.M oleks mootorsõidukit juhtinud kainena ja oleks valinud õige sõidukiiruse, oleks ta tulnud toime ka sõiduki valitsemise ja juhtimisega, sõiduk ei oleks teelt välja kraavi kaldunud ega katusele rullunud. Kui M.M oleks sõidukit kainena juhtinud ja õige sõidukiiruse valinud, ei oleks toimunud avariid, mille tagajärjel kannatanu M. A. autost välja paiskus ja suurel hulgal vigastusi sai. Kui toimunud sündmuste ahelast jätta välja M.M tegu – joobes juhtimine ja vale sõidukiiruse valimine – ei oleks tagajärge – M. A. rasket tervisekahjustust – saabunud. Seega on M.M egevus mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisel ja vale sõidukiiruse valimisel põhjuslikus seoses kannatanul M. A. tekkinud raske tervisekahjustusega. Kohus leiab, et M.M rikkus liiklusnõudeid otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kuna M.M tuvastati 23.08.2014.a joove 2,09 mg/g kohta, siis pidi M.M autorooli istudes ja sõitma asudes aru saama ning endale teadvustama, et ta ei ole kaine ega sobilikus seisundis mootorsõiduki juhtimiseks. Samuti pidi M.M möönma, et sellise joobeastmega autot juhtides võib tal tekkida suuri raskusi auto valitsemisel ning tema tegevuse tagajärjel võib ta põhjustada liiklusõnnetuse, kus võivad ka kaasreisijad kannatada saada. Seega tegutses M.M liiklusnõuete rikkumisel otsese tahtlusega. KarS § 19 kohaselt vastutab isik seaduses sätestatud enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. KarS § 18 lg 1 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. M.M vastutab enamohtliku tagajärje – M. A. raske tervisekahjustuse – eest, kuna süüdistatav pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid kohusetundetuse tõttu lootis, et tagajärge ei saabu. Kui M.M oleks sõidukit juhtinud kainena, oleks ta suutnud ka autot kontrollida ning avariid vältida. Seega pidi M.M võimalikuks pidama, et alkoholijoobes sõidukit juhtides võib ta õnnetuse põhjustada, mille tagajärjel võivad kaassõitjad viga saada. Nimetatud tagajärje saabumine pidi M.M jaoks olema objektiivselt ettenähtav, kuid kohusetundetu suhtumise tõttu lootis ta seda siiski vältida.

Arvestades ülaltoodut on tuvastatud M.M poolt liiklusnõuete rikkumine toimus otsese tahtlusega ning tagajärje osas on tuvastatud M.M poolt M. A. raske tervisekahjustuse põhjustamine kergemeelsusest. Seega täitis M.M KarS § 422 lg 1 koosseisu. M.M teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. V Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu eesmärk karistuse mõistmisel on mõjutada süüdistatavat selliselt, et ta edaspidi hoiduks süütegude toimepanemisest. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega ning KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest kuni viieaastase vangistusega. Kuna M.M pani toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis tuleb talle mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse (KarS § 63 lg 1) ehk M.M-ile tuleb mõista karistus KarS § 422 lg 1 alusel. Seega saab M.M-ile mõista karistuseks vangistust, kuna KarS § 422 lg 1 ei näe sanktsioonina ette rahalist karistust. Karistusregistri õiendist (tl 68-72) nähtuvalt on M.M varem viiel korral kriminaalkorras karistatud ning kõik karistused on mõistetud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Väärteokorras on M.M karistatud ühel korral, LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 300 eurot. Viimati karistati M.M Tartu Maakohtu 10.06.2014.a otsusega nr 1-14-3643 (tl 73-75) KarS § 424 järgi 1-aastase vangistusega KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga. M.M allutati katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ning teda kohustati järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid. Tartu Maakohtu 10.06.2014.a otsusega tunnistati M.M süüdi selles, et ta juhtis 11.04.2014.a mootorsõidukit joobeseisundis, joobeks mõõdeti 0,89 mg/l kohta. Käesolevas kriminaalasjas on alust M.M taas mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises süüdi tunnistada. M.M pani talle käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritava kuriteo toime 23.08.2014.a ehk kõigest 4 kuu möödudes viimati mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist ning 2 kuu möödudes viimase otsusega joobes juhtimises süüditunnistamist. Eeltoodud süüdistatava käitumine näitab selgelt seda, et isik ei ole oma varasematest õigusrikkumistest ning tingimisi vangistusest õigeid järeldusi teinud, vaid on jätkanud samaliigiliste kuritegude toimepanemist. Märkimist väärib ka asjaolu, et sel korral põhjustas M.M joobes juhtimise tagajärjel ka autoavarii, milles sai kannatada kaks kaasreisijat, kellest üks sai raske tervisekahjustuse. Kohtu hinnangul on M.M suhtumine kehtivatesse liiklusreeglitesse äärmiselt üleolev ja ükskõikne ning süüdistatav on seadnud järjepidevalt enda käitumisega ohtu kaasliiklejate elu ja tervise. M.M näol on tegemist isikuga, kes järjepidevalt rikub liikluseeskirju ning ta on ohtlik liikluses. M.M on varem mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistatud vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga, samuti on jäetud tema suhtes vangistus tingimisi kohaldamata, kuid hoolimata sellest on M.M jätkanud samaliigiliste kuritegude toimepanemist. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et M.M süü on suur ning karistuseks peab olema vangistus, mis on oluliselt suuremas määras, kui seda on sanktsiooni keskmine määr, so

üle 2 aasta ja 6 kuu. Süü suuruse hindamisel on kohtu jaoks määravad järgmised asjaolud: alkoholijoove oli M.M 2,09 mg/g kohta, mis on kohtu arvates väga kõrge näit, M.M on varem viiel korral karistatud joobes juhtimise eest ning tema juhtimise tagajärjel said kannatada kaks isikut, kellest ühel olid rasked tervisekahjustused ning kõigele lisaks ohustatud olid kõikide kaasliiklejate elud ja tervised. Kuna kõik muud mõjutusvahendid on ennast ammendanud, siis ehk pikaajaline reaalne vangistus suudab süüdistatavat panna oma tegude üle lõpuks järele mõtlema, annab talle võimaluse oma käitumisest õiged järeldused teha ja oma edaspidist elu õiguskuulekale teele suunata ning mõjutab teda edaspidi kuritegudest, eelkõige liiklusalaste süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus ei pea võimalikuks asendada M.M-ile mõistetud vangistust üldkasuliku tööga, kuna üldkasuliku töö tundide tegemine ei täidaks M.M puhul eripreventiivseid eesmärke. Samuti saaks ühiskonna õiglustunne sellisel juhul oluliselt riivatud. Kohus on veendunud, et isik, keda on varasemalt joobes juhtimise eest viiel korral karistatud, paneb katseajal, mis temale on määratud samuti joobes juhtimise eest, toime uue joobes juhtimise, mille tagajärjel üks kannatanu saab raskeid tervisekahjustusi, peab minema reaalset vangistust kandma. Selline isik ei vääri võimalust jääda vabadusse. Ühtlasi märgib kohus, et kuus last ei ole selline asjaolu, mis on aluseks isikule leebema karistuse mõistmisel ning vangistuse asendamiseks üldkasuliku töö tundideks. M.M, pannes järjepidevalt toime uusi kuritegusid, on seadnud oma lähedased sellisesse raskesse olukorda, kus nad peavad ilma M.M-ita hakkama saama. Eeldus lähedaste toetamiseks ja abistamiseks on lähedaste seaduskuulekas käitumine. M.M on oma käitumisega näidanud, et ta on vabaduses ohtlik kaasliiklejatele ja sealhulgas ka oma lastele, kuna ta tarbib ohtralt alkoholi ja juhib järjepidevalt mootorsõidukit alkoholijoobes. Kohus ei ole veendunud, et üldkasulik töö mõjutaks M.M edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, kuna M.M suhtes on kohus kord juba Tartu Maakohtu 06.05.2010.a otsusega nr 1-10-5940 mõistetud vangistuse asendanud üldkasuliku töö tundidega, kuid ta on pärast seda jätkanud mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis. Kohus arvestab M.M puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Süüdistatava M.M karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tulenevalt eeltoodust tuleb M.M KarS § 424 ja KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest KarS § 63 sätete alusel karistada 3 aasta pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb M.M-ile mõistetud karistust vähendada 1/3 võrra, s.o 1 aasta vangistuse võrra ja mõista M.M-ile lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada M.M-ile mõistetud 2 aasta pikkust vangistust Tartu Maakohtu 10.06.2014.a otsuse nr 1-14-3643 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 aasta vangistuse võrra ning mõista M.M-ile liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 414 lg 1 kohaselt, kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 kohaselt karistuse kandmise aja algust tuleb arvestada päevast, millal M.M saabub vanglasse vangistust kandma.

KrMS § 414 lg 3 kohaselt, kui süüdimõistetu ei ilmu määratud ajaks vanglasse vangistust kandma, edastab vangla Politsei- ja Piirivalveametile sundtoomise taotluse. VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas M.M menetluskuludeks on isiku joobeseisundi tuvastamise maksumus 14 eurot (tl 1213), isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 61 eurot (tl 63) ning määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 72 eurot (tl 90-92) ja kohtumenetluses makstud tasu 174 eurot, so kaitsjatasu kokku 246 eurot. (Kaitsja esitas taotluse kohtus osalemise ees summas kokku 222 eurot. Taotluse kohaselt istung kestis 1,5 h, kuid kuna reaalselt istung kestis 30 minutit ehk üks pooltund, siis kohus vähendas kaitsja poolt esitatud tasu. Kuna istung kestis üks pooltund, siis koos ettevalmistusega istungiks on tasu koos käibemaksuga 120 eurot, millele lisandub sõidukulu 54 eurot, so kokku 174 eurot). Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot (kuutasu alammääraks alates 1. jaanuarist 2015.a on 390 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. M.M avaldas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest, kuid kuna ülalpidamisel on kuute last, siis maksmine on problemaatiline. Kohus leiab, et menetluskulude ajatamine ei ole M.M puhul põhjendatud, kuna isik asub peagi kolmeaastast vangistust kandma. Kuna kõigi menetluskulude hüvitamine täismahus, arvestades M.M sissetulekut ja seda, et tema ülalpidamisel on kuus last, käib M.M-ile ilmselgelt üle jõu, siis on põhjendatud osa sundrahast ja kaitsjatasust jätta riigi kanda. Arvestades M.M puhul tema resotsialiseerumisväljavaateid peale vangistusest vabanemist on kohtu arvates põhjendatud väljamõistetava sundraha ja kaitsjatasu vähendamine poole võrra. Seega jätab kohus pool sundrahast, so 292,50 eurot ja pool kaitsjatasust, so 123 eurot riigi kanda. Kohus mõistab KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel M.M-ilt menetluskuluna välja pool sundrahast, so 292,50 eurot, pool kaitsjatasust, so 123 eurot ning täielikult isiku joobeseisundi tuvastamise maksumuse 14 eurot ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumuse 61 eurot, so kokku menetluskulu 490,50 eurot.

Marju Persidskaja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.