Kohtulahend

Varem kriminaalkorras karistatud: 1) Harju maakohtu 27.09.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 – KarS § 25 lg 2 alusel vangistusega 28 päeva tingimisi katseajaga 18 kuud. Karistus pöörati täitmisele. 2) Harju maakohtu 16.01.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 – KarS § 25 lg 2 alusel vangistusega 1 kuu ja 28 päeva tingimisi katseajaga 18 kuud. Katseaeg lõppes 15.07.2014. 3) Harju maakohtu 30.03.2015 otsusega KarS § 184 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 4 kuud ja 29 päeva tingimisi katseajaga 1 aastat ja 6 kuud. Advokaat Eva Rivis

RESOLUTSIOON

(kakskümmend kaheksa) päeva.

1 alusel solidaarselt välja mõista B.P-lt ja F.O-lt OÜ Tiiu Tekstiil kasuks 151 eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX, märkides selgitusena vastavalt „B.P , 1-15-3634, tsiviilhagi“ või „F.O, 1-15-3634, tsiviilhagi“.

KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS:

B.P süüdistatakse selles, et tema, olles 05.01.2010 karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 – KarS § 25 lg 2 alusel ning 10.05.2012 karistatud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Ida PJ patrullteenistuse poolt KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo eest, mis oli toime pandud 10.05.2012, uuesti, 14.01.2013 kella 13.35 ajal, viibides grupis koos F.O-ga Tallinnas Pärnu mnt 238 asuvas Tiiu Tekstiil OÜ-le kuuluvas kaupluses Säästur1, võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tiiu Tekstiil OÜ-le kuuluva naiste jope Vila väärtusega 149 eurot koos kahe turvaelemendiga koguväärtusega 2 eurot. Seejärel lahkusid B.P ja F.O kauplusest, jättes jope eest maksmata. Sellise tegevusega tekitas B.P ja F.O kannatanule kahju summas 151 eurot. 2) ... samuti tema, olles 10.05.2012 ja 14.01.2013 toime pannud vargusi, seega isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, 15.03.2013 kella 10.10 ajal, viibides Viru Väljak 4 asuvas Stockmann AS-le kuuluvas kaupluses Seppälä, võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS-le Stockmann kuuluvad kümme paari aluspükse koguväärtusega 99,50 eurot ja kuus paari naiste aluspüksi koguväärtusega 53,70 eurot ning

lahkus nimetatud kaubaga koguväärtusega 153,20 eurot kauplusest, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu aga jäi B.P lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. 3) ... samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, 26.09.2013 kella 09.48 ajal, viibides grupis koos F.O-ga Tallinnas Viru Väljak 4/ 6 asuvas Apranga Estonia OÜ-le kuuluvas kaupluses ZARA, võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Apranga Estonia OÜ-le kuuluva naiste jope väärtusega 69, 95 eurot. Seejärel lahkusid B.P ja F.O kauplusest, jättes jope eest maksmata. Sellise tegevusega tekitasid B.P ja F.O kannatanule kahju summas 69, 95 eurot. 4) ... samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, 15.05.2014 kella 11.55 ajal, viibides Tallinnas Paldiski mnt 102 asuvas New Yorker Estonia OÜ-le kaupluses New Yorker, võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil New Yorker Estonia OÜ-le kuuluvad neli paari teksapükse koodiga 05-158 koguväärtusega 159,80 eurot ning lahkus nendega kauplusest, jättes kauba eest tasumata. Pärast seda, kui kaupluse turvaväravad andsid häiret ning kaupluse müüja kõnetas B.P , hakkas B.P põgenema, koos New Yorker Estonia OÜ-le kuuluva kaubaga. Kuritegu jäi B.P lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. 5) ... samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, 10.01.2015 kella 10.42 ajal, viibides Tallinnas Endla 45 asuvas MSF Estonia OÜ- le kuuluvas kaupluses Marks & Spencer, võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil MSF Estonia OÜ-le kuuluvad kaks meeste mantlit koguväärtusega 258 eurot ning lahkus nendega kauplusest, jättes kauba eest tasumata. Sellise tegevusega tekitas B.P kannatanule kahju summas 258 eurot. 6) ... samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, 11.01.2015 kella 10.38 ajal, viibides Tallinnas Endla 45 asuvas MSF Estonia OÜ-le kuuluvas kaupluses Marks & Spencer, võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil MSF Estonia OÜ-le kuuluvad kaks meeste mantlit koguväärtusega 258 eurot ning lahkus nendega kauplusest, jättes kauba eest tasumata. Seejärel avastades, et turvatöötaja järgneb temale, hakkas B.P põgenema koos MSF Estonia OÜ-le kuuluva kaubaga. Kuid kuritegu jäi B.P lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Seega B.P võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, ning mis oli toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, ja grupi poolt pani toime KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. B.P süüdistatakse selles, et tema 08.08.2012 turustas Tallinnas asuvas Balti Jaamas Dmitri Kotšetkovilt saadud digikaamera Canon väärtusega 100 eurot, sülearvuti Acer OnePro väärtusega 320 eurot koos arvutihiirega Logitech väärtusega 25 eurot, müües nimetatud esemed XXX . B.P oli teadlik, et nimetatud esemed olid eelnevalt 08.08.2012 varastatud Dmitri Kotšetkovi poolt Tallinnas XXX asuvast korterist. 8) ... samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise, uuesti, 19.08.2012 turustas Tallinnas asuvas Balti Jaamas Dmitri Kotšetkovilt saadud monitori Sony väärtusega 100 eurot, väärtuseta monitori, arvutihiire ja klaviatuuri, objektiivi Sigma väärtusega 150 eurot, müües nimetatud esemed erinevatele isikutele. B.P oli teadlik, et nimetatud esemed olid eelnevalt 19.08.2012 varastatud Dmitri Kotšetkovi poolt Tallinnas XXX asuvast korterist. 9) ... samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise, uuesti, 30.08.2012 hommikusel kellaajal müüs ta Tallinnas Sepa tänaval Dmitri Kotšetkovilt saadud sülearvuti HP koos adapteriga väärtusega 50 eurot XXX . Seejärel 30.08.2012 turustas B.P Tallinnas Balti Jaamas Dmitri Kotšetkovilt saadud muusikakeskuse PHILIPS väärtusega 100 eurot koos mälupulgaga väärtusega 9 eurot,

müües see edasi XXX . Siis 30.08.2012 turustas B.P Tallinnas Balti Jaamas Dmitri Kotšetkovilt saadud erinevad kreemid ja kosmeetikatooted, müües need Tallinnas Balti Jaamas erinevatele isikutele. B.P oli teadlik, et nimetatud esemed olid eelnevalt ajavahemikus 29.08.2012 kuni 30.08.2012 varastatud Dmitri Kotšetkovi poolt Tallinnas Põhja pst 21B asuvast ilusalongist. Seega B.P süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamisega pani toime KarS § 202 lg 2 p 2 (KarS § 202 lg 2 p 2 - RT I, 23.12.2014, 16 avaldatud karistusseadustiku redaktsiooni järgi) järgi kvalifitseeritava kuriteo. F.O süüdistatakse selles, et tema, olles 16.02.2013 karistatud Harju maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 – KarS § 25 lg 2 alusel episoodi eest, mis oli toime pandud 20.04.2012, uuesti, 14.01.2013 kella 13.35 ajal, viibides grupis koos B.P-ga Tallinnas Pärnu mnt 238 asuvas Tiiu Tekstiil OÜ-le kuuluvas kaupluses Säästur1, võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tiiu Tekstiil OÜ-le kuuluva naiste jope Vila väärtusega 149 eurot koos kahe turvaelemendiga koguväärtusega 2 eurot. Seejärel lahkusid B.P ja F.O kauplusest, jättes jope eest maksmata. Sellise tegevusega tekitas B.P ja F.O kannatanule kahju summas 151 eurot. ... samuti tema isikuna, kes on toime pannud vargusi 20.04.2012 ja 14.01.2013, seega isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, 26.09.2013 kella 09.48 ajal, viibides grupis koos B.P-ga Tallinnas Viru Väljak 4/ 6 asuvas Apranga Estonia OÜ-le kuuluvas kaupluses ZARA, võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Apranga Estonia OÜ-le kuuluva naiste jope väärtusega 69,95 eurot. Seejärel lahkusid B.P ja F.O kauplusest, jättes jope eest maksmata. Sellise tegevusega tekitasid B.P ja F.O kannatanule kahju summas 69,95 eurot. Seega F.O võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, ning mis oli toime pandud grupi poolt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.

kauplusest varguse. Teatas selles turvatöötajale XXX ning suundus ise ka isikut kinni pidama. Meesterahvas, nähes, et temale järgnetakse, hakkas jooksma kaubanduskeskuse väljapääsu poole, kus ta kinni peeti. Turvakontrolli käigus tuvastati meesterahval fooliumkotist kauplusele kuuluvad esemed. Kaup tagastati poele rikkumata. Tunnistaja ütluste juurde on lisatud ka fotod, kus on näha süüdistatava Marks & Spenceri kauplusest väljumine (kd I tl 25-34). USS Security õigusrikkuja kinnipidamise aktist nähtub, et 11.01.2015 kell 10.38 peeti kinni B.P (kd I tl 10). Samuti näitab isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll seda, et 11.01.2015 Tallinnas Endla 45 kinni peetud isik on B.P (kd I tl 42-43). Ka tunnistaja XXX 31.01.2015 antud ütlustest nähtub, et olles 11.01.2015 kella 10.30 ajal tööl Tallinnas Kristiine keskuses, sai XXX (endine XXX ) teada raadioside kaudu, et kauplusest Marks & Spencer väljus kahtlase olekuga meesterahvas ning kes on sarnane meesterahvaga, kes oli 10.01.2015 samast kauplusest varguse toime pannud. Hakkas temale järgnema ning kahtlane meeserahvas püüdis põgeneda. Isik peeti kinni keskuse väljapääsu juures ning viidi turvakontrolli, millest käigus tuvastati tal Marks & Spencerile kuuluvad riideesemed (kd I tl 35-41). Nagu MSF Estonia OÜ poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 11.01.2015 kella 10.38 paiku Tallinnas Endla 45 asuvas MSF Estonia OÜ-le kuuluvas kaupluses Marks & Spencer pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati MSF Estonia OÜ-le kuuluvat kaupa, mis on tagastatud rikkumata (kd I tl 2). Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassast möödumist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatav on oma kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt varguse katse toime pannud eesmärgiga need esemed hiljem maha müüa ja saadud raha kasutada isiklikuks otstarbeks. Selline selgitus viitab üheselt sellele, et esemete äravõtmisega sooviti nende omanik jätta esemetest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk. Süüdistatava ütluste kohaselt läks ta poodi eesmärgiga toime panna vargus. Seega leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Seda kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega (kd I tl 56-57), mille kohaselt B.P tuvastati kinnipidamisel fooliumiga seest kaetud seljakott, mille sisse ta varastatud esemed pani ja mille tõttu turvaväravad häiret ei andnud. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

väljus kauplusest kauba eest maksmata ja müüs esemed Balti jaama turul maha. Raha kulutas isiklikuks otstarbeks (kd I tl 46-50). B.P-le inkrimineeritava varguse toimepanemist tõendavad lisaks süüdistatava süü ülestunnistamisele ka tunnistaja XXX 11.01.2015 ja 31.01.2015 antud ütlused, millistest nähtub, et ta oli 10.01.2015 kella 10.42 ajal tööl Tallinnas Kristiine keskuses asuvas Marks & Spencer kaupluses, märkas meesterahvast, kes käitus närviliselt. Kui meesterahvas nägi, et teda jälgitakse, lahkus ta kiirel sammul kauplusest. Kontrollides kohta, kus kahtlane meesterahvas seisis, avastas ta, et sealt on varastatud kaks meeste mantlit (kd I tl 14 ja 17-24). Samuti tunnistaja XXX (endine XXX ) 11.01.2015 ja 31.01.2015 antud ütluste kohaselt vaatas ta turvakaamera salvestusi, millest nähtus, et 10.01.2015 väljus süüdistatav Marks & Spenceri kauplusest. Tundis temas ära isiku, kes väljus samast kauplusest ka 11.01.2015, kui süüdistatav peeti kinni varguse katselt. Tunnistaja ütluste juurde on lisatud ka fotod, kus on näha süüdistatava Marks & Spencer kauplusest väljumine 10.01.2015 kella 10.41 paiku (kd I tl 25-34). Nagu MSF Estonia OÜ poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 10.01.2015 kella 10.42 paiku Tallinnas Endla 45 asuvas MSF Estonia OÜ-le kuuluvas kaupluses Marks & Spencer pani toime õigusvastase teo 258 euro väärtuses (kd I tl 12). Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatav on oma kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt varguse teel saadud esemed turul maha müünud ja saadud raha isiklikuks tarbeks kasutanud. Selline selgitus viitab üheselt sellele, et esemete äravõtmisega sooviti nende omanik jätta esemetest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk. Süüdistatava ütluste kohaselt läks ta poodi, et toime panna vargus, seega pani ta teo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Seda kinnitab ka kaasa võetud seljakott, mis oli seest vooderdatud fooliumiga, mille sisse ta varastatud esemed pani ja mille tõttu turvaväravad häiret ei andnud. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

noormeest, kuid meesterahvas jooksis minema. Siis palus ta turvatöötajat isik kinni pidada. Meesterahva kotist tuvastati kauplusele New Yorker kuuluvad esemed (kd I tl 75-76). Ka tunnistaja Margo Reisi 15.05.2014 antud ütlustest nähtub, et tema, olles 15.05.2014 kell 11.58 ajal turvatöötajana tööl Rocca al Mare keskuses, nägi mööda koridori jooksvat noormeest, kellele järele jooksis naisterahvas, kes palus noormeest kinni pidada. Ta pidas isiku kinni ning turvakontrolli käigus leiti tal kauplusele New Yorker kuuluvad kaubad (kd I tl 73-74). USS Security õigusrikkuja kinnipidamise aktist nähtub, et 15.05.2014 kell 11.58 peeti kinni New Yorker kauplusest varguse toimepannud meesterahvas ja anti üle politseile (kd I tl 77). Isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt osutus isikuks B.P (kd I tl 79-80). Nagu New Yorker Estonia OÜ poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 15.05.2014 kella 11.55 ajal, viibides Tallinnas Paldiski mnt 102 asuvas New Yorker Estonia OÜ-le kuuluvas kaupluses New Yorker pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati New Yorker Estonia OÜ-le kuuluvat kaupa väärtuses 159,80 eurot, mis on tagastatud rikkumata (kd I tl 72). Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassast möödumist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatav on oma kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt varguse katse toime pannud eesmärgiga need esemed hiljem maha müüa ja saadud raha kasutada isiklikuks otstarbeks. Selline selgitus viitab üheselt sellele, et esemete äravõtmisega sooviti nende omanik jätta esemetest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk. Süüdistatava ütluste kohaselt läks ta poodi, et toime panna vargus, kuna tal puudub sissetulek ja raha on vaja. Seega pani ta teo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Seda kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega (kd I tl 93-95), mille kohaselt B.P tuvastati kinnipidamisel seljakoti sees olev fooliumkott, mille sisse ta varastatud esemed pani, lootes, et turvaelement turvaväravas siis häiret ei annaks. Kohtueelses menetluses on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 5 järgi, s.o teo toimepanemine avalikult, kuid vägivalda kasutamata ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 5 tunnustele. Vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest. Kui isikut märgatakse varguse toimepanemisel ja ta üritab sellest hoolimata asja hõivamist jätkata, kasvab vargus üle avalikuks varguseks või selle katseks (RKKK 3-1-1-93-96). Antud juhul, nii süüdistatava kui tunnistajate ütluste kohaselt möödus süüdistatav kassadest, jättes kauba eest tahtlikult maksmata. Turvaväravatest möödudes andis turvavärav häiret ja süüdistatav nähes, et teda on märgatud, püüdis põgeneda. Seega süüdistatav pani ülalnimetatud varguse katse toime avalikult, eesmärgiga säilitada ebaseaduslikku valdust varastatu üle. Seega leiab kohus, et antud episoodi puhul pani süüdistatav toime KarS § 199 lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o varguse toimepanemine avalikult, kuid vägivalda kasutamata. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Kohus leiab, et 26.09.2013 kella 09.48 ajal Tallinnas Viru Väljak 4/ 6 asuvas Apranga Estonia OÜ-le kuuluvas kaupluses ZARA, kauba kogumaksumusega 69,95 euro varguse toime panemine B.P F.O ja poolt on tõendatud nii süüdistatavate süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kahtlustatavana 27.09.2013 antud ütluste kohaselt läks F.O koos elukaaslase B.P-ga 26.09.2013 kauplusesse ZARA, kus proovis naiste jopesid. Siis läks tema poest välja ja veidi hiljem tuli B.P järgi. Kui nad olid juba poest väljunud ja liikusid vanalinna suunas, ütles B.P , et varastas poest ühe jope ning müüs selle hiljem Balti jaama turul maha. Kahetseb tehtut puhtsüdamlikult (kd I tl 108-109). Kahtlustatavana 27.09.2013 antud ütluste kohaselt B.P end süüdi ei tunnista. Oli küll 26.09.2013 kella 09.48 ajal kaupluses ZARA, kus ta elukaaslane F.O proovis jopesid selga, aga jopet ta ei varastanud ega turvaelementi ei eemaldanud (kd I tl 116-117). Tund hiljem antud ütluste kohaselt tunnistab siiski oma süüd, et võttis jope F.O teadmata ja müüs 25 euro eest balti jaama turul maha (kd I tl 118-119). B.P-le ja F.O-le inkrimineeritava varguse toimepanemist tõendab lisaks süüdistatavate süü ülestunnistamisele ka tunnistaja XXX 27.09.2013 antud ütlustest nähtub, et 26.09.2013 kell 09.28, olles tööl Tallinnas Viru Väljak 4/ 6 asuvas kaupluses Zara, nägi ta, et kauplusesse sisenesid üks meesterahvas koos ühe naisterahvaga. Kell 09.42 isikud väljusid kauplusest. Kuna väljumisel oli meesterahva kott asju täis ja isikud tundusid talle kahtlased, siis otsustas ta minna kontrollima seda kohta, kus nad käisid. Noorteosakonnas selgus, et ühelt jopelt oli võetud ära turvaelemendid. 27.09.2013 kell 09.53 tulid samad isikud kauplusesse. Ta vajutas häirenuppu ning isikud peeti kinni (kd I tl 102-103). G4S AS õigusvastase teo toimepanemise aktidest nähtub, et 27.09.2013 kell 09.55 peeti kinni F.O seoses 26.09.2013 toime pandud vargusega (kd I tl 100) ja B.P seoses 26.09.2013 toime pandud vargusega (kd I tl 101). Nagu Apranga Estonia OÜ poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub, taotletakse vastutusele võtta isikud, kes 26.09.2013 kella 09.48 ajal Tallinnas Viru Väljak 4/ 6 asuvas Apranga Estonia OÜ-le kuuluvas kaupluses ZARA panid toime õigusvastase teo 69,95 euro väärtuses (kd I tl 99). Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatavate jaoks võõras vara ning süüdistatavad ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovisid süüdistatavad lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatavate poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatavate poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. B.P on oma kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt vargusega saadud eseme turul maha müünud. Selline selgitus viitab üheselt sellele, et eseme äravõtmisega sooviti nende omanik jätta esemest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt, leiab kohus, et kuritegu pandi toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. KarS § 199 lg 2 p 7, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest

tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Hinnates süüdistatavate kohtueelsel menetlusel antud ütlusi ja asitõendi vaatlusprotokolli koos fotodega (kd I tlk 130-148), saab järeldada, et vargus pandi toime ühiselt ja kooskõlastatult. Asitõendi vaatlusprotokollist, kus on kirjeldatud turvakaamera videosalvestust, nähtub, et 26.09.2013 kella 09.29 ajal sisenevad Tallinnas Viru Väljak 4/ 6 asuvasse kauplusesse ZARA beeži jope ja mustades teksades naisterahvas (F.O) ja tumesinise valgete triipude ja tühja seljakotiga meesterahvas (B.P ). Mees võtab 2 riidepuudel rippuvat jopet ja liigub nendega naise juurde, riputab 1 jope suvalise nagi peale, kus on teised joped, paneb ka teise jope sama nagi peale. Müügisaalis liigub müüja, mille peale naine ja mees liiguvad eemale koha juurest, kuhu mees riputas 2 jopet. Mees võtab jope riidepuuga, mõlemad jälgivad müüja tegevust. Naine teeb võetud jope luku lahti, võtab oma õla pealt koti, paneb laua peale, võtab oma jope seljast ja proovib valitud jopet selga. Mees paneb naise jope laua peale. Liigub varem maha jäetud jopede poole, teeb ees oleva jope luku lahti ja vahetab taga oleva jopega ära, tõstes taga oleva jope ette. Teeb ka selle luku lahti ja viib naise ette lauale. Siis kükitab mees naise ees, toimetab ja tõuseb püsti. Naine korrastab seljas olevat jopet ja mees toimetab laua peale pandud jopega. Müüja liigub müügisaalis ja viib tagasi mehe poolt nagi peale pandud jope. Mees askeldab naise seljas oleva jope kallal, paneb midagi jope taskusse ja paneb midagi nende ees laua peal oleva jope sisse. Naine võtab jope seljast ja annab mehe kätte. Mees viib proovitud jope tagasi ja võtab nagi pealt ees rippuva jope ning paneb just proovitud jope selle taha teiseks. Naine paneb teise proovitud jope luku kinni, võtab uue jope riidepuult ja paneb selga, kui müüja liigub nende juurest eemale. Mees võtab nagi pealt teisena asetseva jope ja liigub sellega naise poole. Paneb jope laua peale, askeldab jope kallal ja paneb midagi naise seljas oleva jope taskusse. Siis liigub jopega tagasi nagi juurde, kust ta selle võttis ja võtab nagi pealt ees paikneva jope. Liigub nendega naise juurde ja riputab naise selja taga oleva nagi peale. Askeldab nagi peal olevate jopede kallal ja üks jope kukub. Mees kükitab ja naine astub mehe ette, varjates teda endaga. Naine võtab kätte tema ees oleva jope laua pealt, tõstab jope varjates sellega mehe tegevust. Mees tõuseb püsti, paneb seljakoti selga ning riputab sama nagi peale naise poolt proovitud jope. Naine paneb jope selga ja eemaldub kaamera vaateväljast. Mees liigub müügisaalis ja on näha, et ta seljakott on täis ning eemaldub kaamera vaateväljast kell 9:42. Müüja avastab tühja riidepuu nagilt, kust mees jope kukutas kell 9:50. Kohtu hinnangul tegutsesid eelmärgitud salvestusest nähtuvalt mõlemad süüdistatavad ühise eesmärgi nimel koos. Koos mindi poodi, koos vaadati poes jopesid ning videosalvestuselt on ka näha, kuidas F.O varjab oma kehaga ja teist jopet üles tõstes maas kükitavat B.P turvakaamera eest. Peale seda on näha, kuidas B.P tühi seljakott on muutunud asju täis olevaks seljakotiks. Seega järeldub, et nad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 199 lg 2 p-s 7 nimetatud grupile. Seega leiab kohus, et antud episoodi puhul panid süüdistatavad toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Kahtlustatavana 22.02.2013 antud ütluste kohaselt läks B.P koos F.O-ga Säästur1 poodi, kus nad vaatasid jopesid. Siis otsustas ta ühe jope F.O-le varastada ja pani selle seljakotti. F.O-le ta midagi ei öelnud, aga F.O vaatas pealt, kuidas ta jope kotti pani. Kodus selgus, et jope on F.O-le suur ja müüs selle maha 45 euro eest Balti Jaama turul ning raha kulutas perele (kd I tl 168-171). F.O 22.02.2013 kahtlustatavana antud ütluste kohaselt, läks ta B.P-ga koos Säästur1 poodi, kus vaatasid jopesid. Ühte jopet vaatas ta nii kaua, et B.P sai aru, et ta tahaks seda endale. Siis B.P rullis jope kokku ja pani endale seljakotti. Väljusid poest kauba eest maksmata. Kodus proovides selgus, et jope on suur ja B.P müüs selle Balti jaama turul maha. Raha kulutasid pere jaoks. Kahetseb, et selline tegu aset leidis ja tunnistab süüd (kd I tl 174-177). B.P-le ja F.O-le inkrimineeritava varguse toimepanemist tõendab lisaks süüdistatavate süü ülestunnistamisele ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega (kd I tl 157-165). Sellest nähtub, et 14.01.2013 kella 13.35 paiku sisenevad Säästur1 kauplusesse tumedates riietes meesterahvas seljakotiga ja tumedates riietes naisterahvas ja vaatavad jopesid. Kell 13.36 võtab naisterahvas heleda jope ja tõstab selle kõrgele ja hoiab käes, kui samal ajal meesterahvas kükitab ja võtab seljast seljakoti. Kell 13:37 võtavad koos riidepuult heledat värvi jope ja meesterahvas paneb selle oma seljakotti. Lahkuvad poest kell 13:37. Nagu Tiiu Tekstiil OÜ poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub, taotletakse vastutusele võtta isikud, kes Tallinnas Pärnu mnt 238 asuvas Tiiu Tekstiil OÜ-le kuuluvas kaupluses Säästur1, panid toime õigusvastase teo 151 euro väärtuses (kd I tl 150). Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatavate jaoks võõras vara ning süüdistatavad ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovisid süüdistatavad lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatavate poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatavate poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. B.P on oma kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt vargusega saadud eseme turul maha müünud. Selline selgitus viitab üheselt sellele, et eseme äravõtmisega sooviti nende omanik jätta esemest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt, leiab kohus, et kuritegu pandi toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. KarS § 199 lg 2 p 7, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Hinnates süüdistatavate kohtueelsel menetlusel antud ütlusi ja asitõendi vaatlusprotokolli koos fotodega, saab järeldada, et vargus pandi toime ühiselt ja kooskõlastatult. Koos mindi poodi, koos võeti jope riidepuult ning siis varjas F.O teist jopet üleval hoides seda, kuidas B.P kükitades jope seljakotti pani. Poest lahkuti kauba eest maksmata. Seega järeldub, et nad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 199 lg 2 p-s 7 nimetatud grupile.

Seega leiab kohus, et antud episoodi puhul panid süüdistatavad toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti võivad süstemaatilisuse moodustada nii kuriteod kui väärteod, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et B.P-le pani toime 3 vargust ja 3 varguse katset ning seda ajavahemikul 15.03.2013 kuni 10.01.2015, s.o vähem kui kahe aasta pikkuse ajavahemiku jooksul. Nimetatud süüdistatava käitumine viitab sellele, et varguste toimepanemine on süüdistatava jaoks põhiliseks sissetulekuallikaks ja väljakujunenud elustiiliks. F.O on antud kriminaalmenetluse raames tuvastatult toime pannud 2 vargust 14.01.2013 ning 26.09.2013. Samuti on teda varem kahel korral kriminaalkorras karistatud: Harju maakohtu 27.09.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 – KarS § 25 lg 2 alusel ja Harju Maakohtu 16.01.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 – KarS § 25 lg 2 alusel. Seega on süüdistatavat kahel korral karistatud varguse toimepanemise eest, mis on toime pandud isikuna, kes on varem toime pannud varguse ning menetlusesemeks olevatest vargustest ühe on ta toime pannud enne ja teise pärast viimast kohtuotsust. Sellest tulenevalt on F.O vargusi toime pannud 20.04.2012 (Harju Maakohtu 16.01.2013 otsus nr 1-12-7390, II kd tl 142), 14.01.2013 ja 26.09.2013, mis täidab KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud süüteo koosseisu. Seega leiab kohus, et süüdistusaktis on süüdistatavate süütegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o süstemaatilise vargusena. Samuti on kohus ülalpool leidnud (episoodid 14.01.2013 ning 26.09.2013.), et B.P ja F.O panid toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis. Samuti on kohus juba ülalpool leidnud, et B.P pani episoodis 11.01.2015 toime KarS § 199 lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o varguse toimepanemine avalikult, kuid vägivalda kasutamata. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on kohtuliku uurimisega tuvastamist leidnud, et B.P pani toime KarS § 199 lg 2 p 5, 7 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, avalikult ja süstemaatiliselt. Samuti on kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes kohtuliku uurimisega tuvastamist leidnud, et F.O pani toime KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt.

XXX 24.09.2012 kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et 08.08.2012 umbes kella 13.00 ajal oli ta Tallinnas Balti jaama turul. Tema poole pöördusid kaks noormeest. Käivad tihti turul ja tunneks nad ära, ühe noormehe nimi on Aleksei. Nad pakkusid osta digitaalset kaamerat Canon ja sülearvutit Acer. Aleksei ütles, et esemed pärinevad Soomest, kuid ta sai aru, et tegemist on varastatud esemetega ja tagastas need vabatahtlikult (kd II tl 11-13). Äratundmiseks esitamise protokollist koos fototabeliga nähtub, et XXX tundis fotodelt ära B.P , kui isiku, kes pakkus talle osta varastatud esemed (kd II tl 14-17). Samuti äratundmiseks esitamise protokollist koos fotodega nähtub, XXX tundis ära Dmitri Kotšetkovi, kui isiku, kes pakkus talle koos B.P-ga osta varastatud esemed (kd II tlk 18 – 21). Et nende esemete puhul oli tegemist just varastatud asjadega, tõendab Harju maakohtu kohtuotsus 04.04.2013, millega mõisteti Dmitri Kotšetkov süüdi 08.08.2012 varguses korterist aadressil Tallinn, XXX (kd II tl 32-46). Kohtuotsuses nimetatud asjad ühtivad asitõendi vaatlusprotokollis koos fotodega, nimetatud esemetega: sülearvuti ACER koos kotiga, laadijaga, USB Wifi adapteriga, juhtmeta hiirega ning fotoaparaat Canon koos kotiga ja USB juhtmega ning kahe mälukaardiga (kd II tlk 22-31). Seega leiab kohus, et õiguslikus mõttes selline tegevus, varastatud asjade turul müümine on vaadeldav süüteoga saadud vara turustamisena, s.t et selliselt tegutsedes realiseeris B.P KarS § 202 lg 1 objektiivse koosseisu. Tõendikogumi pinnalt on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemete näol oli tegemist varastatud asjadega ehk B.P valdusel puudus õiguslik alus. Süüdistatav teadis, et asjad, mida ta turul maha müüs, olid Dmitri Kotšetkovi poolt varastatud. Subjektiivne koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ehk piisab kui süüdistatav peab võimalikuks, et esemed, mida ta turustab, on süüteolist päritolu. Kuna B.P teadis, et esemed on varastatud Dmitri Kotšetkovi poolt ja et ta turustas varastatud kaupa teadlikult, siis on täidetud ka subjektiivne koosseis. Hinnates subjektiivse koosseisu täidetust, siis leiab kohus B.P ütlustest ja objektiivselt avaldunud teo tehioludest johtuvalt, et B.P pani talle inkrimineeritud teo toime kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega kohtu veendumuse kohaselt on õiguslikus mõttes selline tegevus, varastatud asjade turul müümine vaadeldav süüteoga saadud vara turustamisena, s.t et selliselt tegutsedes realiseeris B.P KarS § 202 lg 1 objektiivse koosseisu. Tõendikogumi pinnalt on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemete näol oli tegemist varastatud asjadega ehk B.P valdusel puudus õiguslik alus. Süüdistatav teadis, et asjad, mida ta turul maha müüs, olid Dmitri Kotšetkovi poolt varastatud. Subjektiivne koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ehk piisab kui süüdistatav peab võimalikuks, et esemed, mida ta turustab, on süüteolist päritolu. Kuna B.P teadis, et esemed on varastatud Dmitri Kotšetkovi poolt ja et ta turustas varastatud kaupa teadlikult, siis on täidetud ka subjektiivne koosseis. Kohus leiab, et B.P ütlustest ja objektiivselt avaldunud teo tehioludest johtuvalt, pani B.P talle inkrimineeritud süüteo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

varastatud esemeid (kd II tl 71-75). Et esemete näol oli tegemist varastatud asjadega, mis oli Dmitri Kotšetkovi poolt Tallinnas Põhja pst 21B asuvast ilusalongist varastatud, tõendab Harju maakohtu kohtuotsus 04.04.2013, millega mõisteti Dmitri Kotšetkov süüdi 29.08.2012 – 30.12.2012 varguses aadressil Tallinn, Põhja pst 21B. Varastatud esemete hulgas on muuhulgas muusikakeskus Philips, sülearvuti HP, kümmekond kreemi (kd II tl 32-46). Seega on kohtu arvates õiguslikus mõttes selline tegevus nagu varastatud asjade turul müümine vaadeldav süüteoga saadud vara turustamisena, s.t et selliselt tegutsedes realiseeris B.P KarS § 202 lg 1 objektiivse koosseisu. Tõendikogumi pinnalt on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemete näol oli tegemist varastatud asjadega ehk B.P valdusel puudus õiguslik alus. Süüdistatav teadis, et asjad, mida ta turul maha müüs, olid Dmitri Kotšetkovi poolt varastatud. Subjektiivne koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ehk piisab kui süüdistatav peab võimalikuks, et esemed, mida ta turustab, on süüteolist päritolu. Kuna B.P teadis, et esemed on varastatud Dmitri Kotšetkovi poolt ja et ta turustas varastatud kaupa teadlikult, siis on täidetud ka subjektiivne koosseis. Kohus leiab, et B.P ütlustest ja objektiivselt avaldunud teo tehioludest johtuvalt, pani B.P talle inkrimineeritud süüteo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtueelsel menetlusel on B.P teod kvalifitseeritud KarS § 202 lg 2 p 2 järgi. Kohtu hinnangul on riiklik süüdistaja põhjendatult viidanud kvalifitseeriva tunnuse KarS § 202 lg 2 p 2 esinemisele, mis näeb ette vastutuse süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise eest, mis on toime pandud vähemalt teist korda. Nimelt tuleneb käesoleval juhul korduvus süüteo faktilisest korduvusest ehk asjaolust, et süüdistatav turustas süüteo toimepanemise tulemina saadud vara kolmel korral ja iga uus tegu oli toime pandud uue tahtlusega, vaatamata sellele, et vara pärines samast allikast, kuid erinevate süütegude toimepanemisest. Osutatust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamisena, mis on toime pandud vähemalt teist korda ja mis on alates 01.01.2015 karistatav jätkuvalt KarS § 202 lg 2 p 2 järgi, s.o süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamisena isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Seega B.P süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamisega pani toime KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 sätetele asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu MSF Estonia OÜ esitanud tsiviilhagi summas 258 eurot (I kd tl 9). Kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et 10.10.2015 toimepandud vargusega tekitas MSF Estonia OÜ varalist kahju B.P. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu Apranga Estonia OÜ esitanud tsiviilhagi summas 69,95 eurot (I kd tl 124). Kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et 26.09.2013 toimepandud vargusega tekitasid Apranga Estonia OÜ-le varalist kahju B.P ja F.O. 30.03.2015 hüvitas F.O esitatud tsiviilhagist 35 eurot, seega tuleks B.P-lt välja mõista 34,95 eurot. Samas vastutavad mõlemad süüdistatavad kannatanule sama kahju tekitamise eest, mistõttu vastutavad nad kahju tekitamise eest solidaarselt VÕS § 137 lg 1 alusel. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu OÜ Tiiu Tekstiil esitanud tsiviilhagi summas 151 eurot (I kd tl 155). Kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et 14.01.2013 toimepandud vargusega tekitas OÜ Tiiu Tekstiil varalist kahju B.P ja F.O. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagide aluseks olevate varaliste kahjude tekkimine otseselt seotud süüdistatava(te) poolt kavatsetult toime pandud süütegudega. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava(te) õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava(te) süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isiku(te)le kuuluvate varaliste vahendite arvelt. Vastavalt VÕS § 137 lg 1 sätetele kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Käesolevas kriminaalasjas on üheselt tuvastatud, et episoodides 14.01.2013 ja 26.09.2013 on süüdistatavad põhjustanud isikute grupis toime pandud vargusega kannatanutele varalist kahju, mistõttu on tegemist samal alusel kannatanutele tekitatud sama kahjuga, mis tingib hüvitise maksmise solidaarselt. Kohus asub seisukohale, et vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatavad tunnistasid tsiviilhagisid täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Esitatud hagi ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuuluvad esitatud hagid täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavatelt kannatanute kasuks välja mõistmisele.

Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 199 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat ning KarS § 202 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistavate süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatavate suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava ankeetandmete kohaselt B.P ei tööta ning samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et süüdistatav omaks mõnd legaalset sissetulekuallikat. Lisaks sellele on B.P suhtes kohaldatud tõkendina vahi all pidamist. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate varaliste nõuete tõttu (menetluskulud, tsiviilhagid). Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastaste kuritegude süstemaatilist toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt piisavate rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Hinnates B.P süü suurust KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7 ja 9 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 3 lõpuleviidud varguse toimepanemist ning 3 varguse katse toimepanemist, millega tekitati 3-le kannatanule varalist kahju. Arvestades varavastaste kuritegude rohkust ja seda, et süüdistatava tegevuses on sedastatav kolme kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, siis kohtu arvates B.P süü on hinnatav suurena. Suurem süü on aga võrdeline suurema karistuse määraga. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Hinnates süüdistatava kohtueelses menetluses väljendatud kahetsust, siis leiab kohus menetluse käigus uuritud tõendite pinnalt, et süüdistatava kahetsus ei ole siiras ning sellesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Kohtu hinnangul ei ole talle inkrimineeritavate süütegude puhul tegemist juhuslikku laadi episoodidega, vaid sellist tegevust on võimalik vaadelda eesmärgipärase planeeritud süsteemse tegevusena. Süüdistatav on lausa kaks päeva järjest, suundunud samasse poodi ja pannud toime uue varguse. Süüdistatavat on varguste katsete toimepanemiselt korduvalt tabatud, kuid pärast kinnipidamist jätkas ta samalaadset õigusvastast käitumist. Kohtu hinnangul näitab taoline järjekindel käitumine igasuguse kahetsuse puudumist. Samuti leiab kohus, et varguste toimepanemine on süüdistatava jaoks muutunud elustiiliks, millega kõrvaliste isikute vara arvelt elatuda. Seda illustreerivad ka süüdistatava ütlused, mille kohaselt ta soovis varastatud esemed edasi müüa, et saadud raha isiklikuks otstarbeks kulutada. Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Samas on süüdistatavale inkrimineeritud süütegude puhul tegemist olukorraga, kus pooled süütegudest on jäänud katse staadiumisse, milliste süütegude puhul üldjuhul varalist kahju ei tekkinud. Selline olukord vähendab kohtu arvates isiku süüd, mis mõjutab ka karistuse suurust. Seejuures on süüdistatav vaid kaks kuritegu toime pannud käesoleval aastal ning ülejäänud kuriteod 2 aastat või aasta tagasi, mistõttu on avalik menetlushuvi varasemate kuritegude osas oluliselt langenud. Seetõttu on kohtu arvates võimalik süüdistatavale mõista karistus oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Hinnates B.P süü suurust KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse süüteoga saadud vara turustamist 3 episoodis. Nagu kohus juba eelpool leidis, on süüdistatav teo toime pannud

kavatsetusega. Arvestades kuriteo asjaolusid kogumis, kuriteo episoodide arvu ja seda, et süüdistatava tegevuses on sedastatav ühe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, siis kohtu arvates B.P süü on hinnatav keskmisena. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistatav on kohtueelsel menetlusel, kui ka kohtuistungil avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust, millega kohus peab võimalikuks arvestada. Samas on need kuriteod toime pandud kolm aastat tagasi, mis oluliselt vähendab avalikku menetlushuvi nende kuritegude vastu ja seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale saab karistuse määrata oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Liitkaristuse määramisel peab kohus kuritegude asjaolusid, isiku süüd ja kuritegude toimepanemisest möödunud ajavahemikku silmas pidades võimalikuks KarS § 64 lg 1 alusel kohaldada isikule soodsamat karistuste liitmise viisi, s.o lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. F.O Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 199 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava ankeetandmete kohaselt F.O ei tööta ning samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et süüdistatav omaks mõnd legaalset sissetulekuallikat. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate varaliste nõuete tõttu (menetluskulud käesolevas kriminaalmenetluses, tsiviilhagi ja temale Harju Maakohtu 30.03.2015 otsusega välja mõistetud menetluskulud). Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastaste kuritegude süstemaatilist toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt piisavate rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Hinnates F.O süü suurust KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi kvalifitseeritavate õigusvastaste tegude toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 2 lõpuleviidud varguse toimepanemist, millega tekitati 2-le kannatanule varalist kahju. Kuriteo panust hinnates leiab kohus, et F.O se ei võtnud poest ühtegi asja, vaid tegutses kaastäideviijana, valides välja sobiva kauba ja varjas kaasosalise poolt teo toimepanemist. Selline objektiivne käitumine viitab sellele, et F.O süü, võrreldes B.P süüga, on väiksem. Samas arvestades, et süüdistatava tegevuses on sedastatav kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, siis kohtu arvates on F.O süü hinnatav keskmisena. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust, samuti on süüdistatav hüvitanud ühele kannatanule poole tekitatud kahjust (I kd tl 125). Seega leiab kohus, et esinevad kaks karistust kergendavat asjaolu KarS § 57 lg p 2 ja 3 näol. Eeltoodud asjaolusid silmas pidades, leiab kohus, et F.O-le saab karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra miinimummäära lähedale. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav temale inkrimineeritud ühe vargustest toime pannud enne Harju Maakohtu 16.01.2013 otsust. Seega tuleb selle episoodi eest mõista

eraldi karistus ning KarS § 65 lg 1 alusel liita Harju Maakohtu 16.01.2013 otsusega mõistetud karistusega. Arvestades kuriteo toimepanemisest möödunud ajavahemikku leiab kohus, et avalik menetlushuvi selle kuriteo menetlemise vastu on langenud ning karistuse liitmisel võib kohaldada kergeimat karistuste liitmise viisi, lugedes käesoleva otsusega mõistetava karistuse kaetuks Harju Maakohtu 16.01.2013 otsusega mõistetud karistusega. Kuna süüdistatav pani teise varguse toime 26.09.2013, so pärast Harju Maakohtu 16.01.2013 otsuse kuulutamist ja kohtu määratud katseajal, siis tuleb kohaldada KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 sätteid ning 26.09.2013 toime pandud varguse toimepanemise eest mõistetavale karistusele tuleb liita Harju Maakohtu 16.01.2013 otsusega mõistetud ja KarS § 65 lg 1 alusel liidetud karistus täies ulatuses. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et Harju maakohtu 30.03.2015 otsusega (II kd tl 143-144) on F.O karistatud KarS § 184 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 4 kuud ja 29 päeva tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 65 lg 1 kohaselt, kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. KarS § 64 samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kuriteo asjaolusid arvestades peab kohus võimalikuks liitkaristus mõista lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Antud juhul on tegemist olukorraga, kus viimane kuritegu on toime pandud katseajal ning süüdistatava suhtes saaks karistuse jätta tingimisi kohaldamata vaid juhul, kui tema suhtes kohaldada elektroonilist valvet. Seda saab kohaldada aga vaid süüdistatava nõusolekul, kui keegi ei ole seda süüdistatavalt küsinud. Seetõttu tuleks süüdistatavale mõistetav karistus täitmisele pöörata. Samas on tegemist kuritegudega, mis on toime pandud üle kahe aasta tagasi ja menetlushuvi selliste süütegude osas on oluliselt vähenenud. Peale selle ei täidaks see karistus enam oma eesmärki, kuivõrd karistus ei saabunud vahetult pärast kuriteo toimepanemist, vaid oluliselt hiljem ning süüdistatavat on vahepeal karistatud juba esimese astme kuriteo toimepanemise eest, milline karistus jäeti tema suhtes tingimisi kohaldamata. Kohtu arvates ei täidaks käesoleva otsusega mõistetav karistus enam oma eesmärki. Kuivõrd süüdistatav andis nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, leiab kohus, et mõistetav isiku vabadust piirav liitkaristus tuleb asendada üldkasuliku tööga. Kuna süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod on toime pandud enne Harju Maakohtu 30.03.2015 otsuse kuulutamist, siis tuleb mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristus KarS § 65 lg 1 sätete alusel. KarS § 65 lg 3 kohaselt, kui mõni KarS § 65 lg 1 alusel kogumit moodustav karistus on asendatud või süüdlane sellest tingimisi vabastatud, määrab kohus pärast liitkaristuse moodustamist uuesti selle täideviimise korra kas seda asendades, süüdlast sellest vabastades või liitkaristust täitmisele pöörates. Kuna kohus asendab käesoleva otsusega mõistetud karistuse ja samas peab liitma eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega, milline on süüdistatava suhtes jäetud kohaldamata, siis leiab kohus, et neid karistusi ei ole võimnalik liita. Seetõttu tuleb sisuliselt jätta Harju Maakohtu 30.03.2015 otsusega mõistetud karistus ja käesoleva otsusega mõistetud ning asendatud karistus täitmisele iseseisvalt ja paralleelselt. Juhul, kui süüdistatav paneb üldkasuliku töö tegemiseks ettenähtud 6 kuulise tähtaja jooksul toime uue tahtliku kuriteo või ei täida kontrollnõudeid või kohustusi, siis võidakse täitmisele pöörata mõlemad karistused ning üldkasuliku töö tegemise järgselt, kuid Harju Maakohtu 30.03.2015 otsusega määratud katseajal uut kuritegu toime pannes võidakse täitmisele pöörata vaid Harju Maakohtu 30.03.2015 otsusega mõistetud karistus.

Kuigi kohtul puuduvad tõendid süüdistatavate legaalsete sissetulekute kohta, pole kohtule esitatud ka tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavatele ilmselt üle jõu. Seaduse kohaselt ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isikute faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetute resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna süüdistatavad panid süstemaatiliselt toime varavastaseid kuritegusid. Seega tegemist ei olnud juhusliku süüteoga, vaid harjumuslikuks muutunud käitumisega. Lisaks on süüdistatavad eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikutena teadlikud ka sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Kohus rõhutab veel, et kohtupraktika kohaselt ei ole ka kinnipidamisasutuses karistuse kandmine asjaoluks, mis võiks tingida menetluskulude vähendamise. Peale selle on süütegude toimepanemine olnud süüdistatavate vaba ja teadlik valik. Seetõttu tuleb menetluskulud süüdistatavalt välja mõista täies mahus. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on F.O enne käesolevat kohtuotsust süüdi tunnistatud Harju maakohtu 30.03.2015 otsusega KarS § 184 lg 1 ettenähtud kuriteo eest. Sama otsusega mõisteti temalt välja ka esimese astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnevast sundrahast 975 eurot osa sundraha, so 325 eurot KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel. Käesolevas kriminaalasjas mõistetakse liitkaristus eelnimetatud otsusega mõistetud karistusega KarS § 65 lg 1 alusel. Seega pidanuks kriminaalasju lahendama ühises menetluses ja süüdistatavalt tulnuks välja mõista sundraha ühekordselt. Kuivõrd süüdistatavalt on juba sundraha osaliselt välja mõistetud seoses esimese astme kuriteos süüditunnistamisega, siis käesolevas kriminaalasjas sundraha välja mõista ei tuleks. Samas on teise astme kuriteo toimepanemisel süüdimõistva otsusega kaasnevaks sundrahaks 585 eurot. Seega tuleks välja mõista sundrahade vahe 260 eurot. Kuna aga juba eelmise otsuse puhul ei pidanud kohus seda otstarbekaks ja kriminaalasju tulnuks menetleda ühises menetluses, ei pea kohus võimalikuks sundrahade summade vahet välja mõista. Kohus leiab, et arvestades menetluskulude summa suurust, samuti konkureerivat kohustust tsiviilhagide hüvitamise näol ja seda, et süüdistatav B.P peab kandma vangistust ja F.O puudub stabiilne sissetulek, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistatavatel tasuda välja mõistetavad menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.