Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Maakohus
Otsuse kuulutamise aeg ja koht
29. mai 2015.a, Võru kohtumaja
Kriminaalasja nr
1-15-4369 (14260100923)
Kohtunik
Marju Persidskaja
Kohtuistungi sekretär
Merle Vaaks
Kriminaalasi
I.J-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Riita Serikova
Süüdistatav
I.J , isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; põhiharidusega; ei tööta; elukoht: xxxxxxxxxx-xxxxxxxx; hetkel kannab karistust Tartu Vanglas; kriminaalkorras karistatud 7 korda, viimati: - Tartu Maakohtu 24.01.2012.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 1 aasta ja 1 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristus 1 aasta 11 kuud ja 24 päeva vangistust, 28.08.2012.a vabanes tingimisi enne tähtaega KarS § 76 alusel; 26.08.2013.a Tartu Maakohtu määrusega pikendatud katseaega 6 kuu võrra, s.o kuni 27.02.2014.a, kandmata karistus 11 kuud ja 10 päeva vangistust; - Tartu Maakohtu 01.10.2013.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi 1-aastase vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristus 1 aasta 11 kuud ja 10 päeva vangistust, mida kannab alates 16.03.2015.a (karistust vähendatud 01.04.2015.a kohtumäärusega: 1 aasta 10 kuud ja 10 päeva). Tõkendit kohaldatud ei ole.
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:
KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel liita käesoleva ostusega mõistetud karistusele, so 1 (ühele) aastale vangistusele Tartu Maakohtu 01.10.2013.a otsusega nr 1-13-6040 mõistetud ja Tartu Maakohtu 01.04.2015.a määrusega nr 113-6040 korrigeeritud karistus 1 aasta 10 kuud ja 10 päeva vangistust osaliselt ning mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust. Arvata liitkaristusest maha Tartu Maakohtu 01.10.2013.a otsuse nr 113-6040 alusel 29.05.2015 seisuga kantud karistus, so 2 (kaks) kuud ja 13 (kolmteist) päeva vangistust ning lugeda I.J-i poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat ja 27 (kaksümmend seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 29.05.2015.a.
sundraha 585,00 (viissada kaheksakümmend viis) eurot; kaitsjatasu 72,96 (seitsekümmend kaks eurot ja 96 senti) eurot.
Menetluskulu kokku 657,96 (kuussada viiskümmend seitse eurot ja 96 senti) eurot tuleb tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99915700039875 ning selgituse “I.J , otsus nr 1-15-4369, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
100,00 (kaks tuhat ükssada) eurot AS Cramo Eesti (registrikood 10166658, SEB Pank AS arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) kasuks. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
Süüdistus I.J-i süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud süstemaatilise varguse eest, võttis ajavahemikus 10.07-12.07.2013 koos K. K. Võru maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talu varjualuse all asuvast ühetonnisest mahutist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 220 liitrit erimärgistatud diiselkütet, põhjustades M. K. varalise kokku 198 eurot; - ööl vastu 18.07.2013 tungis koos K. K. piirdest üle ronides xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva OÜ Aigreni aiaga piiratud territooriumile, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära OÜ-le Delve Ehitus kuuluva elektrigeneraatori HX 7500T-c väärtusega 1425 eurot ja AS-le Cramo kuuluva generaatori 7kW väärtusega 2100 eurot; Seega pani I.J varem varguse toimepannud isikuna süstemaatiliselt toime kaks vargust, isikute grupis ja ühe sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Kokkuleppe sisu KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus I.J-ile karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel, suurendades mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 01.10.2013.a otsusega mõistetud ja 01.04.2015.a määrusega korrigeeritud karistuse kandmata osa (seisuga 28.05.2015.a) – 1 aasta 7 kuu ja 28 päeva võrra osaliselt, mõista süüdistatavale liitkaristuseks 2 aastat ja 28 päeva vangistust. Samuti nõuab prokurör 198 euro suuruse kahju väljamõistmist M. K. kasuks, 1 425 eurot Delve Ehitus OÜ kasuks ja 2 100 eurot AS Cramo Eesti kasuks I.J-ilt solidaarselt K. K. , kellelt on nimetatud summad välja mõistetud Tartu Maakohtu 28.05.2014.a otsusega.
Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav I.J aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav I.J, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse I.J süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas M. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) on esitanud tsiviilhagi I.J-i ja K. K. vastu kütuse vargusega tekitatud kahju solidaarseks hüvitamiseks summas 198 eurot. Delve Ehitus OÜ (registrikood 11676545) esindaja M. P. on esitanud tsiviilhagi I.J-i ja K. K. vastu generaatori vargusega tekitatud kahju solidaarseks hüvitamiseks summas 1 425 eurot. AS Cramo Eesti (registrikood 10166658) esindaja H. J. L. on esitanud tsiviilhagi I.J-i ja K. K. vastu generaatori vargusega tekitatud kahju solidaarseks hüvitamiseks summas 2 100 eurot. Süüdistatav I.J võttis kokkuleppe sõlmimise käigus ja kohtuistungil kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 137 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut vastutavad samal alusel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 sätestab, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise
eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Tartu Maakohtu 28.05.2014.a otsusega nr 1-14-3352 rahuldas kohus täielikult M. K. tsiviilhagi 198 euro nõudes, Delve Ehitus OÜ tsiviilhagi 1 425 euro nõudes ja AS Cramo Eesti tsiviilhagi 2 100 euro nõudes ning mõistis nimetatud summad välja K. K. . Kuna I.J ja K. K. panid kuriteod toime koos, vastutavad nad kuritegude toimepanemisega tekitatud kahju eest solidaarselt, seega kuuluvad tsiviilhagid väljamõistmisele I.J-ilt ja K. K. solidaarselt. Kohus leiab, et kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 137 lg 1, § 65 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kohus mõistab I.J-ilt ja K. K. solidaarselt välja 198 eurot M. K. kasuks, 1 425 eurot Delve Ehitus OÜ kasuks ning 2 100 eurot AS Cramo Eesti kasuks. Kohtu seisukoht menetluskulude osas I.J-i menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 72,96 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot (alates 1. jaanuarist 2015.a on kuupalga alammäär 390 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel kuulub I.J-ilt väljamõistmisele menetluskulud kokku 657,96 eurot.
/ Marju Persidskaja kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.