1-15-3216
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. mai 2015, Tallinn
Kriminaalasja number
1-15-3216 (15230200089)
Kohtunik
Märt Toming
Kohtuistungi sekretär
Eda Loor
Kriminaalasi
H.S-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja KarS § 4231 järgi Lühimenetluses
Prokurör
Rainer Amur
Süüdistatav
H.S
Kaitsja
Ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht: XXXOÜ, elukoht: XXX, Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 24.01.2015 kuni 26.01.2015, alates 26.01.2015 elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi 6, viimased 4: 1) Harju Maakohtu 23.02.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel vangistus 1 kuu 28 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 9 kuud 22 päeva; 2) Harju Maakohtu 13.06.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel vangistus 2 kuud 19 päeva; 3) Harju Maakohtu 05.06.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel vangistus 7 kuud KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi katseajaga 18 kuud; 4) Harju Maakohtu 02.05.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel vangistus 3 kuud 28 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 10 kuud 28 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 656 tundi tähtajaga 2 aastat, millest on 24.05.2015 seisuga tehtud 104 tundi ja tegemata 552 tundi. Advokaat Karine Nersesjan
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse
kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS:
Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse H.S ’it selles, et tema olles 08.10.2014 (tegu 12.09.2014) karistatud Põhja Prefektuuri poolt LS § 201 lg 1 järgi, 07.10.2014 (tegu 15.09.2014) karistatud Põhja Prefektuuri poolt LS § 201 lg 2 järgi, 26.01.2015 (teod 09.10.2014, 27.10.2014, 07.12.2014) karistatud Harju Maakohtu poolt LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest s.o korduva mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt: - 16.01.2015 kella 20.15 ajal Tallinnas Suur-Ameerika tänaval mootorsõidukit Audi A8 registreerimismärgiga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet; - 24.01.2015 kell 12.18 Tallinnas Laine tänaval mootorsõidukit Audi A8 registreerimismärgiga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. H.S pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse H.S ’it selles, et tema olles 02.05.2014 (tegu 01.05.2014) karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, võttis tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil: - 30.09.2014 kell 08.48 Statoil Fuel & Retail Eesti AS Endla teenindusjaamast aadressilt Endla 52, Tallinn kanistrisse 5.17 liitrit kütust 95 miles Plus summas 6.46 eurot ning lahkus teenindusjaamast kütuse eest tasumata; - 01.10.2014 kell 09.23 Statoil Fuel & Retail Eesti AS Nõmme teenindusjaamast aadressilt Pärnu mnt 147/Männiku tee 2, Tallinn kanistrisse 3.87 liitrit kütust 95 miles Plus summas 4.99 eurot ning lahkus teenindusjaamast kütuse eest tasumata; - 16.10.2014 kell 15.57 Statoil Fuel & Retail Eesti AS Kristiine teenindusjaamast aadressilt Endla 43, Tallinn kanistrisse 4.35 liitrit kütust 98 miles Plus summas 5.57 eurot ning lahkus teenindusjaamast kütuse eest tasumata; - 17.10.2014 kell 16.50 Statoil Fuel & Retail Eesti AS Endla teenindusjaamast aadressilt Endla 52, Tallinn kanistrisse 4.38 liitrit kütust 98 miles Plus summas 5.61 eurot ning lahkus teenindusjaamast kütuse eest tasumata. H.S pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi. Samuti nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatavale esitatud süüdistus on põhjendatud, tõendid lubatavad.
Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 1 järgi Episood 30.09.2014 kell 08.48 Kohus leiab, et 30.09.2014 kell 08.48 Endla teenindusjaamast aadressilt Endla 52, Tallinn 5,17 liitri kütuse varguse toimepanemine H.S-i poolt on tõendatud H.S-i süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. 09.12.2014 antud ütluste kohaselt tunnistab H.S end süüdi selles, et 30.09.2014 kell 08.48 Endla teenindusjaamast võttis 5,17 liitri kütust selle eest maksmata. Kahetseb tehtut. Kütuse eest jäi maksmata kuna raha ei olnud. Esimesel võimalusel hüvitab kahju (tl 58). 06.02.2015 kahtlustatavana antud ütluste kohaselt süüdistatav täpsustas, et kandis varguse toimepanemise ajal tumerohelist jopet, mille varrukal on kaks heledat triipu (tl 6971). H.S-ile inkrimineeritava varguse toimepanemist tõendavad lisaks süüdistatava süü ülestunnistamisele ka tunnistaja ütlused. Tunnistaja XXX14.10.2014 antud ütluste kohaselt tankis 30.09.2014 kell 08.48 Endla teenindusjaamas meesterahvas punasesse kanistrisse 5,17 liitrit kütust 95 miles Plus summas 6,46 eurot ning lahkus kütuse eest tasumata. Meesterahvas oli umbes 45-50 aastane, pea kiilas, kandis prille. Seljas oli tume dressipluus, mille käistel oli kaks heledat triipu (tl 39). Süüdistatava ja tunnistaja kattuvatest ütlustest lähtuvalt on tuvastamist leidnud süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas kütuse kanistrisse panemine ja teenindusjaamast kütuse eest tasumata lahkumine. Nagu Statoil Fuel & Retail Eesti AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub, 30.09.2014 kell 08.48 tankis Endla teenindusjaamast aadressilt Endla 52 meesterahvas punasesse kanistrisse 5,17 liitrit kütust 95 miles Plus summas 6,46 eurot ning lahkus kütuse eest tasumata (tl 37). Seega on sedastatav, et kütus oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et kütuse äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada kütuse senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning kannatanu ütluste kohaselt oli kütuse valduse üleminek tema tahte vastane ehk vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus mootorkütuse äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatav on kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt varguse toime pannud eesmärgiga kütus varastada isiklikuks otstarbeks, et see ära tarbida. Selline selgitus viitab üheselt sellele, et kütuse äravõtmisega sooviti selle omanik jätta kütusest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kohus leiab, et arvestades süüdistatava selgitusi teo toimepanemise asjaolude ja põhjuste kohta on tegemist kavatsetusega toime pandud süüteoga. Episood 01.10.2014 kell 09.23 Kohus leiab, et 01.10.2014 kell 09.23 Nõmme teenindusjaamast aadressilt Pärnu mnt 147/Männiku tee 2, Tallinn 3,87 liitri kütuse varguse toimepanemine H.S-i poolt on tõendatud H.S-i süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. 06.02.2015 kahtlustatavana antud ütluste kohaselt tunnistab H.S oma süüd ja kahetseb tehtut. Süüdistatav selgitab, et varguse toimepanemise ajal olid tal rahalised raskused
ja varastas kütust isiklikuks otstarbeks. Varguse toimepanemise ajal kandis tumerohelist jopet, millel on kaks heledat triipu (tl 69-71). H.S-ile inkrimineeritava varguse toimepanemist tõendavad lisaks süüdistatava süü ülestunnistamisele ka tunnistaja ütlused ja videosalvestus. Tunnistaja XXX14.10.2014 antud ütluste kohaselt tankis 01.10.2014 kell 09.23 Nõmme teenindusjaamas meesterahvas kanistrisse 3,87 liitrit kütust 95 miles Plus summas 4,99 eurot ning lahkus kütuse eest tasumata (tl 41-43). Vaatlusprotokollist, kus on kirjeldatud turvakaamera lindistus (tl 47), ja fototabelilt (tl 48-51) nähtub, et 01.10.2014 kell 9.22 liigub tankuri juurde mees, kelle käes on heledat värvi kanister. Meesterahvas kannab seljas punast pluusi ja tumedat tagi, mille varrukal on kaks heledat triipu, peas on päikeseprillid. Seejärel võtab tankimispüstoli ja asetab kanistrisse. Seejärel võtab tankurist tankimispüstoli ja lahkub tanklast. Süüdistatava ja tunnistaja kattuvatest ütlustest, mida tõendab ka videosalvestus, lähtuvalt on tuvastamist leidnud süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas kütuse kanistrisse panemine ja teenindusjaamast kütuse eest tasumata lahkumine. Nagu Statoil Fuel & Retail Eesti AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub, tankis 01.10.2014 kell 09.23 Nõmme teenindusjaamast aadressilt Pärnu mnt 147/Männiku tee 2, Tallinn meesterahvas kanistrisse 3,87 liitri kütust 95 miles Plus summas 4,99 eurot ning lahkus kütuse eest tasumata (tl 40). Seega on sedastatav, et kütus oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et kütuse äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada kütuse senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning kannatanu ütluste kohaselt oli kütuse valduse üleminek tema tahte vastane ehk vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus mootorkütuse äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatav on kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt varguse toime pannud eesmärgiga kütus varastada isiklikuks otstarbeks, et see ära tarbida. Selline selgitus viitab üheselt sellele, et kütuse äravõtmisega sooviti selle omanik jätta kütusest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kohus leiab, et arvestades süüdistatava selgitusi teo toimepanemise asjaolude ja põhjuste kohta on tegemist kavatsetusega toime pandud süüteoga. Episood 16.10.2014 kell 15.57 Kohus leiab, et 16.10.2014 kell 15.57 Kristiine teenindusjaamast aadressilt Endla 43, Tallinn 4,35 liitri kütuse varguse toimepanemine H.S-i poolt on tõendatud H.S-i süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. 09.12.2014 antud ütluste kohaselt tunnistab H.S end süüdi selles, et 16.10.2014 kell 15.57 Kristiine teenindusjaamast võttis 4,35 liitri kütust selle eest maksmata. Kahetseb tehtut. Kütuse eest jäi maksmata kuna raha ei olnud. Esimesel võimalusel hüvitab kahju (tl 58). Ka 06.02.2015 kahtlustatavana antud ütluste kohaselt tunnistab ta oma süüd ja täpsustab, et kandis varguse toimepanemise ajal tumerohelist jopet, millel on kaks heledat triipu käisel. Varguste toimepanemise ajal olid tal rahalised raskused ja varastas kütust isiklikuks otstarbeks (tl 69-71). H.S-ile inkrimineeritava varguse toimepanemist tõendavad lisaks süüdistatava süü ülestunnistamisele ka tunnistajate ütlused. Tunnistaja XXX03.11.2014 antud ütluste kohaselt tankis 16.10.2014 kell 15.57 Kristiine teenindusjaamas meesterahvas seljakotis olevasse anumasse 4,35 liitrit kütust 95 miles Plus summas 5,57 eurot ning lahkus kütuse eest tasumata. Meesterahvas oli keskealine, pea kiilas, kandis päikeseprille, tumedat jopet, millel oli 2 heledat triipu (tl 54). Juhtumi kohta on ka videosalvestus ja fotod (tl 61-63). Vaatlusprotokollist, kus on kirjeldatud turvakaamera lindistus (tl 59), nähtub, et 16.10.2014 kell 15.58 liigub Kristiine teenindusjaamas tankuri juurde kiilakas päikeseprillidega
meesterahvas. Seljas on tume tagi, mille varrukal on 2 heledat triipu. Tankuri juures võtab tankimispüstoli ja asetab selle õlakotist võetud anumasse. Seejärel võtab tankurist tankimispüstoli ja lahkub tanklast. Süüdistatava ja tunnistaja kattuvatest ütlustest, mida tõendab ka videosalvestus, lähtuvalt on tuvastamist leidnud süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas kütuse kanistrisse panemine ja teenindusjaamast kütuse eest tasumata lahkumine. Nagu Statoil Fuel & Retail Eesti AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub, tankis 16.10.2014 kell 15.57 Kristiine teenindusjaamast aadressilt Endla 43, Tallinn meesterahvas seljakotis olevasse anumasse 4,35 liitri kütust 95 miles Plus summas 5,57 eurot ning lahkus kütuse eest tasumata (tl 52). Seega on sedastatav, et kütus oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et kütuse äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada kütuse senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning kannatanu ütluste kohaselt oli kütuse valduse üleminek tema tahte vastane ehk vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus kütuse äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatav on kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt varguse toime pannud eesmärgiga kütus varastada isiklikuks otstarbeks, et see ära tarbida. Selline selgitus viitab üheselt sellele, et kütuse äravõtmisega sooviti selle omanik jätta kütusest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kohus leiab, et arvestades süüdistatava selgitusi teo toimepanemise asjaolude ja põhjuste kohta on tegemist kavatsetusega toime pandud süüteoga. Episood 17.10.2014 kell 16.50 Kohus leiab, et 17.10.2014 kell 16.50 Endla teenindusjaamast aadressilt Endla 52, Tallinn 4,38 liitri kütuse varguse toimepanemine H.S-i poolt on tõendatud H.S-i süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. 09.12.2014 antud ütluste kohaselt tunnistab H.S end süüdi selles, et 17.10.2014 kell 16.50 võttis Endla teenindusjaamast 4,38 liitri kütust selle eest maksmata. Kahetseb tehtut. Kütuse eest jäi maksmata kuna raha ei olnud. Esimesel võimalusel hüvitab kahju (tl 58). Ka 06.02.2015 kahtlustatavana antud ütluste kohaselt tunnistab ta oma süüd ja täpsustab, et kandis varguse toimepanemise ajal tumerohelist jopet, millel on kaks heledat triipu käisel. Varguste toimepanemise ajal olid tal rahalised raskused ja varastas kütust isiklikuks otstarbeks (tl 69-71). H.S-ile inkrimineeritava varguse toimepanemist tõendavad lisaks süüdistatava süü ülestunnistamisele ka tunnistaja ütlused. Tunnistaja XXX06.11.2014 antud ütluste kohaselt tankis 17.10.2014 kell 16.50 Endla teenindusjaamas meesterahvas kanistrisse 4,35 liitrit kütust 95 miles Plus summas 5,57 eurot ning lahkus kütuse eest tasumata. Meesterahvas oli 45-50 aastane, pea kiilas, kandis prille, tumedat jopet, millel oli 2 valget triipu (tl 57). Juhtumi kohta on ka videosalvestus ja fotod (tl 64-66). Vaatlusprotokollist, kus on kirjeldatud turvakaamera lindistus (tl 59), nähtub, et 17.10.2014 kell 16.50 liigub Endla teenindusjaamas tankuri juurde kiilakas päikeseprillidega meesterahvas. Seljas on tume tagi, millel on 2 heledat triipu varrukal. Tankuri juures võtab tankimispüstoli ja asetab selle õlakotist võetud heledasse kanistrisse. Seejärel võtab tankurist tankimispüstoli ja lahkub tanklast kell 16.50. Süüdistatava ja tunnistaja kattuvatest ütlustest, mida tõendab ka videosalvestus, lähtuvalt on tuvastamist leidnud süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas kütuse kanistrisse panemine ja teenindusjaamast kütuse eest tasumata lahkumine. Nagu Statoil Fuel & Retail Eesti AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub, tankis 17.10.2014 kell 16.50 Endla teenindusjaamast aadressilt Endla 52, Tallinn meesterahvas kanistrisse 4,38 liitri kütust 95 miles Plus summas 5,61 eurot ning lahkus kütuse
eest tasumata (tl 55). Seega on sedastatav, et kütus oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et kütuse äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada kütuse senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning kannatanu ütluste kohaselt oli kütuse valduse üleminek tema tahte vastane ehk vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus kütuse äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatav on kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt varguse toime pannud eesmärgiga kütus varastada isiklikuks otstarbeks, et see ära tarbida. Selline selgitus viitab üheselt sellele, et kütuse äravõtmisega sooviti selle omanik jätta kütusest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kohus leiab, et arvestades süüdistatava selgitusi teo toimepanemise asjaolude ja põhjuste kohta on tegemist kavatsetusega toime pandud süüteoga. Riikliku süüdistaja poolt on H.S tegu kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o vargus, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile. Karistusregistris on andmed selle kohta, et H.S on varem kriminaalkorras karistatud varguse toimepanemise eest (tl 80-91). Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on need tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti võivad süstemaatilisuse moodustada nii kuriteod kui väärteod, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et H.S pani toime 4 vargust ning seda väga lühikese ajavahemiku jooksul, s.o ajavahemikul 30.09.2014. kuni 17.10.2015. Seega on süstemaatilisuse kriteerium täidetud ning kuriteokoosseisu täitmise osas ei ole süüdistatava varasemal karistatusel samalaadse süüteo toimepanemise eest enam tähtsust, kuivõrd süüdistusaktis inkrimineeritud süütegude faktiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse koosseisu. Seega leiab kohus, et süüdistusaktis on H.S-ile inkrimineeritud süütegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o varguse toimepanemisena süstemaatiliselt. Süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus H.S poolt toimepandud süütegude episoodides ei tuvastanud. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on kohtuliku uurimisega tuvastamist leidnud, et H.S pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Süüdistus KarS § 4231 järgi KarS § 4231 järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Eelnevast johtuvalt tuleb KarS § 4231 inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine ning käitumise süstemaatilisus. Episood 16.01.2015 kella 20.15 Kohus leiab, et H.S-i poolt 16.01.2015 kella 20.15 ajal Tallinnas Suur-Ameerika tänaval mootorsõiduki Audi A8 juhtimine, omamata vastava kategooria mootorsõiduki
juhtimisõigust, on tõendatud süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, tunnistajate ütlustega ja kirjalike tõenditega. Süüdistav on kohtueelses menetluses süü omaks võtnud ja tunnistanud, et ta juhtis 16.01.2015 õhtul mootorsõidukit Audi A8 reg nr XXX ilma juhtimisõiguseta, kuna load on karistusena ära võetud. Kuna ta elab autos on tal vaja aeg-ajalt autoga sõita (tl 15). Tunnistaja XXXütluste kohaselt sõites 16.01.2015 kella 20.15 ajal Tallinnas mööda Pärnu mnt-d Vabaduse väljaku poole märkas ees sõitvat hõbedast Audit reg märgiga XXX, mis tekitas korduvalt liiklusohtlikke olukordi kord pidurdades kord kiirendades. Teatas politseisse ja järgnes autole Suur-Ameerika tänavani, kus auto peatus. Kuni politsei tulekuni autojuht autost ei väljunud ja oli autos üksi (tl 16-17). Tunnistaja Sergei XXX ütluste kohaselt oli ta 16.01.2015 graafikujärgses patrullis, kui sai väljakutse Suur-Ameerika tänavale, kus seisis Audi reg märgiga XXX, mis oli kahtlaselt sõitnud. Sõidukit juhtinud isikuks osutus H.S, kellel puudus sõidukijuhtimise õigus (tl 18-19). Seega kinnitab tõendikogum, et sõiduk, mille juhikohal H.S istus, oli liikumises, s.t sõitis. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt on H.S-i juhiluba kehtetu alates 04.08.2009 (tl 35). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii H.S-i poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et H.S juhtis sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena.
H.S-i KarS § 423 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kahtlustatava ülekuulamise protokollis nähtub, et H.S oli teadlik sellest, et tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid sellest hoolimata otsustas autoga sõitma minna (tl 23-25). Samuti tunnistab H.S oma süüd täielikult ja kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Sellest järeldab kohus, et H.S käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena.
Episood 24.01.2015 kella 12.18 Kohus leiab, et H.S-i poolt 24.01.2015 kell 12.18 Tallinnas Laine tänaval mootorsõiduki Audi A8 juhtimine, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, on tõendatud süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, tunnistaja ütlustega ja kirjalike tõenditega. Kahtlustatavana 26.01.2015 antud ütluste kohaselt H.S, tunnistas süüd ja kahetses tehtut. Ta ei teadnud, et teda on varem korduvalt väärteokorras karistatud politsei poolt mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest. Samuti ei teadnud ta, et 01.01.2015 alates on süstemaatiliselt juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest ette nähtud kriminaalkaristus (tl 23-25). Tunnistaja Mart Veli ütluste kohaselt oli ta 24.01.2015 graafikujärgses patrullis, kui peatas Laine tänaval Audi A8 reg märgiga XXX, mis liikus Virve tn poole. Oli teada, et vastavat sõidukit võib juhtida juhtimisõiguseta isik ja selleks osutus H.S . Sõiduk teisaldati parklasse. Isik toimetati Rahumäe tee 6/1 jaoskonda (tl 20). Seega kinnitab tõendikogum, et sõiduk, mille juhikohal H.S istus, oli liikumises, s.t sõitis. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt on H.S-i juhiluba kehtetu alates 04.08.2009 (tl 35).
Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii H.S-i poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et H.S juhtis sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena.
H.S-i KarS § 423 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kahtlustatava ülekuulamise protokollis nähtub, et H.S oli teadlik sellest, et tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid sellest hoolimata otsustas autoga sõitma minna (tl 23-25). Samuti tunnistab H.S oma süüd täielikult ja kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Sellest järeldab kohus, et H.S käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena.
KarS § 4231 järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on H.S 08.10.2014 (tegu 12.09.2014) karistatud Põhja Prefektuuri poolt LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, so 300 eurot (tl 8), 07.10.2014 (tegu 15.09.2014) karistatud Põhja Prefektuuri poolt LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so 600 eurot (tl 10), 26.01.2015 (teod 09.10.2014, 27.10.2014, 07.12.2014) karistatud Harju Maakohtu poolt LS § 201 lg 2, LS § 207 ja LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest arestiga 25 päeva (tl 80-91). Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on tegu siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on selle eest varem süüdi mõistetud või on need süüteod tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti võivad süstemaatilisuse moodustada nii kuriteod kui väärteod, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et H.S pani toime mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise kahel korral ning seda väga lühikese ajavahemiku jooksul, s.o ajavahemikul 16.02.2015. kuni 24.01.2015. Samuti on süüdistatav eelnevalt samalaadseid väärtegusid toime pannud viimase poole aasta jooksul viiel korral, s.o ajavahemikul 12.09.2014 kuni 07.12.2014. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav on samalaadsed süüteod toime pannud süstemaatiliselt. Süüdistatav on küll märkinud, et ta ei teadnud enda karistamistest eelnimetatud väärtegude toimepanemise eest, kuid kriminaaltoimikus leiduvate väärteoasjade materjalide kohaselt on süüdistatav olnud teadlik enda kinnipidamisest väärteo toimepanemiselt ning tutvunud ka väärteoprotokollidega. Seega on ta teadlik alustatud väärteomenetlustest ning temale allkirja vastu kätte antud väärteoprotokollidest sai ta ka üheselt aru, millal on kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Asjaolu, et ta ei ole otsusele järele läinud, on isiku enda riisiko ja vaba valik, kuid otsusele järele minemata jätmine ei tähenda seda, et karistamisotsust ei ole koostatud. Karistusregistris andmetest nähtub üheselt, et H.S on aastate jooksul jätnud temale väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid tasumata, kuid trahvide tasumata jätmine ei tee karistusi olematuks. Huvi puudumine karistuste tasumise vastu näitab vaid isiku ükskõiksust saabuvate tagajärgede vastu ja soovimatust trahve tasuda. Kohus jätab tähelepanuta ka süüdistatava väite selle kohta, et ta ei olnud teadlik inkrimineeritud süütegude karistusõiguslikust sanktsioonist. Kohus leiab, et juhul kui isik peab vajalikuks tegutseda teatud viisil ja olles teadlik ka sellest, et teatud viisil käitumiseks on vaja täita kohustuslikke nõudeid või saada tegutsemiseks vajalik luba, peab ta ka ise huvi tundma selle vastu mis juhtub siis kui ta neid nõudeid ei täida. Sellise huvi puudumine ja järjekindel õigusvastane käitumine ei saa olla õigusvastasust või süüd välistavaks või süüdlase isiku olukorda kergendavaks asjaoluks.
Eelmärgitud asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Seega on kohtuliku uurimisega tõendamist leidnud, et H.S pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isikuna, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 199 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava ankeetandmete kohaselt H.S ei töötanud, kuid kohtuistungil teatas süüdistatav, et tal on töökoht. Samas on temale määratud rahatrahvid tasumata. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustust täita. Samuti lasuvad süüdistataval peale tasumata trahvide ka rahalised kohustused temalt väljamõistetavate kriminaalmenetluskulude näol. Olukorras, kus süüdistataval puuduvad piisavad legaalsed rahalised vahendid enda ülalpidamiseks ei ole objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada. Samuti vaatamata eelnevale karistatusele varavastaste kuritegude eest on H.S jätkanud süütegude toimepanemist, s.t, et eelnevalt korduvalt tingimisi kohaldamata jäetud ja seejärel liidetud ning korduvalt üldkasuliku tööga asendatud karistused, so süüdistatavat säästvad karistusliigid ei ole tema õiguskuulekust taganud. Süüdistatava isikuandmetest on näha, et teda on alates aastast 2010 igal aastal varavastaste kuritegude toimepanemise eest kohtu poolt regulaarselt karistatud ning käesoleva otsusega karistatakse teda seitsmes kord. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolud viitavad üheselt süüdistataval õiguskuulekuse puudumisele ja asjaolule, et varasemad mõjutusvahendid ei ole oodatud mõju avaldanud. Nimetatud põhjused välistavad võimaluse kohaldada kergemaliigilist karistust ja süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust, kinnistamaks süüdistatavas arusaama keelunormi kehtivusest. Hinnates süü suurust KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse nelja varavastase süüteo toimepanemist, millega tekitati ühele kannatanule ebaoluline kahju. Seega on H.S-i süü hinnatav suhteliselt väikesena. Samas tuleb silmas pidada, et tegevuses on sedastatav ühe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab ka suuremat süüd. Suurem süü on aga võrdeline suurema karistuse määraga. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Nagu kohtueelses menetluses kogutud tõenditest nähtub on süüdistatav kannatanule hüvitatud kogu tekitatud kahju (tl 113). Seega peab kohus võimalikuks arvestada KarS § 57 lg 1 p 2 kergendava asjaoluna kahju vabatahtlikku hüvitamist. Samuti on süüdistatav avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust, mida kohus peab võimalikuks kergendava asjaoluna arvestada KarS § 57 lg 1 p 3 teise alternatiivi mõttes. Eeltoodud asjaolusid silmas pidades, leiab kohus, et H.S-ile on võimalik mõista karistus oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena.
KarS § 4231 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Ülaltoodud põhjustel, kohus juba leidis, et süüdistatava puhul ei ole võimalik kohaldada rahalist karistust, vaid tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Hinnates süü suurust KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse kahe süüteo episoodi toimepanemist. Karistust kergendava asjaoluna on süüdistusaktis märgitud puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et kahetsus ei ole siiras ja suhtub sellesse kriitiliselt. Süüdistatav on kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt väitnud, et ta ei olnud teadlik sellest, et alates 01.01.2015 on süstemaatiliselt juhilubadeta mootorsõiduki juhtimise eest ette nähtud kriminaalvastutus. Samuti väitis süüdistatav, et ta ei ole teadlik sellest, et teda on varasemalt väärteo korras juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest karistatud. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et 2014 aastal on süüdistatavat mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta kohtuvälise menetleja poolt väärteokorras karistatud 2 korral. Karistusteks on määratud rahatrahvid, mis on jäetud tasumata. Lisaks sellele on süüdistatavat karistatud Harju Maakohtu otsusega kolme samalaadse väärteo toimepanemise eest arestiga ning süüdistatav on kõigil kordadel sõiduki juhtimiselt kinni peetud ja on alustatud väärteomenetlust. Selline asjaolu ei saa jääda isikule endale kuidagi märkamatuks, seda enam, et need süüteod on toime pandud viimase poole aasta jooksul. Samuti ei vabasta vastutusest seaduse mittetundmine. Seega isik teades, et teda on korduvalt mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud ja et tal puudub juhtimisõigus, asus siiski sõidukit juhtima korduvalt ja teadlikult. See näitab süüdistatava eriti ükskõikset ja hoolimatut suhtumist liiklusnõuetesse ja õiguskorda tervikuna. Karistuse määramisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ja kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et süüdistatava süü on keskmine, mis tingib ka karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Liitkaristuse mõistmisel peab kohus oluliseks asjaolu, et süüdistatav pani toime erinevaliigilised kuriteod, s.o varavastased kuriteod (KarS § 199 lg 2 p 9) ja liiklussüüteod (KarS § 4231). Sellega riivas süüdistatav erinevaid õigushüvesid, mistõttu ei ole tegemist ühtse tahtlusega toime pandud kuritegudega. Seega leiab kohus, et kuritegude kogumis liitkaristust mõistes ei saa kohaldada süüdistatava suhtes kergeimat karistuste liitmise viisi ning mõistetavad karistused kuuluvad KarS § 64 lg 1 alusel täies ulatuses liitmisele. Samuti selgitab kohus, et süüdistatavat on karistatud Harju Maakohtu 02.05.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel vangistusega 3 kuud 28 päeva ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti vangistus 10 kuud 28 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 656 tundi tähtajaga 2 aastat. Kuna käesolevas kriminaalasjas tuvastatud süüteod on toime pandud eelmise otsusega asendatud üldkasuliku töö tegemise ajal, siis karistused liidetakse KarS § 69 lg 7 alusel. KarS § 69 lg 7 kohaselt, kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg 6 sätestatud vahekorras. KarS § 69 lg 6 kohaselt vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega ja selline vahekord on kehtestatud karistusseadustiku muudatusega alates 01.01.2015. Seega, kuna süüdistataval on 24.05.2015 seisuga 656 üldkasuliku töö tundidest tehtud vaid 104 tundi, siis 552 tundi tegemata jäänud ühiskondlik töö võrdub 552 päeva vangistusega, so vangistusega 1 aasta 6 kuud ja 7 päeva. Kuivõrd karistus on asendatud enne 01.01.2015 seadusemuudatust, siis üldkasuliku töö täitmisele pööramisel tuleb lähtuda karistuse asendamise ajal kehtinud redaktsioonist, mis on süüdistatava jaoks soodsam ning tegemata üldkasulik töö võrduks enne 01.01.2015 kehtinud KarS § 69 lg 6 redaktsiooni kohaselt 276 päevase vangistusega, so 9 kuu ja 6 päevase vangistusega, milline karistus tuleb täies ulatuses liita käesoleva otsusega mõistetava karistusega.
Kohtuistungil taotles prokurör ka süüdistatava poolt KarS § 4231 ettenähtud kuriteo toimepanemise ajal kasutatud sõiduki Audi A8 registreerimismärgiga nr XXX kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist. Kohus leiab, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav temale KarS § 4231 ettenähtud kuritegude toimepanemisel 16.01.2015 ja 24.01.2015 kasutanud ülalmärgitud sõidukit. Seejuures on süüdistatav 12.09.2014 koostatud väärteoprotokolli (tl 7) ja 15.09.2014 koostatud väärteoprotokolli (tl 9) kohaselt LS § 201 lg 1 ja LS § 201 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemisel samuti kinni peetud sama sõiduki juhtimiselt ning kohtuvälise menetleja 08.10.2014 otsusega karistati süüdistatavat 12.09.2014 toime pandud väärteo eest rahatrahviga 300 eurot ning kohtuvälise menetleja 07.10.2014 otsusega karistati süüdistatavat 15.09.2014 toime pandud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 600 eurot. Samas nähtub kriminaaltoimikust, et KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteod, so kütuse vargused on samuti toime pandud 2014 septembris ja oktoobris. Sellisest ajalisest perioodist kuritegude toimepanemisel võib teha ühese järelduse, et süüdistatav pani varavastased kuriteod, so mootorikütuse vargused toime selleks, et oleks võimalik toime panna KarS § 4231 ettenähtud kuritegusid. Arvestades seega väärteoprotokollidest ja muudest kirjalikest tõenditest ilmnevaid asjaolusid saab järeldada, et süüdistatav on vähemalt neli liiklusalast süütegu toime pannud ühte ja sama sõidukit kasutades. Seega on sõiduauto Audi A8 registreerimismärgiga XXX olnud KarS § 4231 ettenähtud tahtliku süüteo toimepanemise vahendiks. Kohus leiab, et ainsaks võimaluseks tõkestamaks süüdistatavat ka edaspidi toime panemast samalaadseid süütegusid, tuleb tahtliku süüteo toimepanemise vahend konfiskeerida. KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale. Kriminaaltoimiku materjalide kohaselt on süüdistatav liisinguvõtjana 26.08.2014 sõlminud liisinguandjaga XXXOÜ liisingulepingu (tl 30-31) ning liisinguesemeks on sõiduk Audi A8 registreerimismärgiga XXX. Lepingu juurde kuuluva maksegraafiku kohaselt on ette nähtud 60 makset ja makseperiood algas 26.09.2014 ning viimase makse tähtaeg on 26.10.2019 (tl 32). Sõiduki registreerimistunnistuse ja liiklusregistri andmete kohaselt on vaidlusaluse sõiduki omanikuna märgitud XXXOÜ ja vastutavaks kasutajaks H.S (tl 33, 34). Seega ei kuulu elumärgitud tahtliku süüteo toimepanemise vahend süüteo toimepanijale. Seetõttu asub kohus seisukohale, et eelmärgitud sõiduk tuleb H.S-ilt konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel, konfiskeerides sisuliselt H.S-i sõiduki kasutusõiguse. Samas, kuna sõiduk ei kuulu H.S-ile, jäävad sõiduki omaniku XXXOÜ õigused sõidukile vaatamata konfiskeerimisotsusele püsima ning XXXOÜ omand ja muu konfiskeeritud õigus ei lõpe ega lähe KarS § 85 lg 2 kohaselt riigile üle. Seega on XXXOÜl õigus nõuda enda omandiõiguse tunnustamist ja konfiskeeritud asja väljaandmist enda valdusse AÕS § 80 alusel tsiviilkohtumenetluse korras. Seega mõjutab konfiskeerimisotsustus vaid H.S-i õigusi konfiskeeritavale esemele.
kriminaalmenetlusega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Inkrimineeritud süütegude toimepanemine on olnud süüdistatava sihipärane käitumine ja teadlik valik. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta H.S-i kanda. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja süüdistatavale mõistetava karistuse vabaduskaotuslikku iseloomu, siis esinevad alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.