Kohtulahend

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

U.T on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema olles karistatud 15.05.2015 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel, seega isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, uuesti 22.05.2015.a kella 14.25 paiku viibides Tallinnas Lootsi 7 Norde Centrumis asuvas kaupluses Rimi võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Rimi Eesti Food AS-le kuuluvat kaupa, nimelt 28 pakki juustu Old Saare kogumaksumusega 78,12 eurot ja 3 pakki võid Saaremaa kogumaksumusega 4,65 eurot, so kaupa kogumaksumusega 82,77 eurot ning möödus seejärel kassadest, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti 28.05.2015 kella 10.57 paiku, viibides Rimi kaupluses aadressil Tallinn, Ehitajate tee 107 võttis võõra vallasasja ebaseadlusliku

omastamise eesmärgil Rimi Eesti Food AS-le kuuluvat kaupa, nimelt 5 pakki juustu Atleet (paki hind 2,99 eurot) maksumusega 14,95 eurot ja 10 Moskva täissuitsuvorsti (vorsti hind 2,29 eurot) maksumusega 22,90 eurot, kokku kaupa kogumaksumusega 37,85 eurot ning möödus seejärel kassadest, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega U.T isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 - KarS § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav U.T tunnistas ennast esitatud süüdistuses täielikult süüdi, kahetses tehtut ja selgitas, et läks 22.05.2015 lõuna paiku Norde Centrumisse, et varastada juustu. Norde Centrumist läks ta Rimi poodi, seal võttis juustuletist pakendatud juustu, millest osa pani põue, osa juustupakendeid pani kaasasolnud arvutikotti, veel võttis 3 pakki Saaremaa võid, mille pani jope põue. Varastatud juustu ja või tahtis ta maha müüa, et saadud raha eest alkoholi ja sigarette osta. U.T möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid turvatöötaja pidas ta kinni ning U.T andis vabatahtlikult välja varastatud kauba (tl 14). 28.05.2015 läks süüdistatav Tallinnas, Ehitajate teel asuvasse Rimi kauplusesse, kus võttis toiduainete osakonnas riiulilt 5 pakki juustu Atleet ja 10 täissuitsuvorsti Moskva, kaubad pani osalt põue, osalt kaasasolnud kotti ja möödus kassadest kauba eest tasumata. Kauplusest väljuda tal ei õnnestunud, sest turvatöötaja pidas ta kinni. Varastatud kaup anti kauplusele tagasi (tl29-30). Peale süü omaksvõtu nii kohtueelsel menetlusel kui kohtus, on U.T süü tõendatud tunnistajate ütluste ja kirjalike tõenditega. 22.05.2015 toimepandud varguse katset tõendab Rimi Eesti Food AS-i avaldus 22.05.2015, milles palutakse võtta vastutusele meesterahvas, kes peeti Tallinnas, Lootsi tn 7 asuvas kaupluses kinni Rimi Eesti Food AS kuuluva kaubaga 82,77 euro väärtuses, mille eest meesterahvas ei tasunud (tl 3). Õigusrikkuja kinnipidamise akt 22.05.2015 tõendab, et 22.05.2015 kella 14.40 paiku peeti Tallinnas, Lootsi tn 7 asuvas Rimi Hypermarketis kinni meesterahvas, kelle juurest leiti 28 pakki juustu ja 3 pakki võid, kaup tagastati kauplusele rikkumatult (tl 4-5). Tunnistaja XXXütluste kohaselt oli ta 22.05.2015 Tallinnas, Lootsi tn 7 asuvas Rimi kaupluses tööl turvatöötajana ning nägi kella 14.25 paiku, kuidas meesterahvas toppis riiulite vahel endale kaupa põue ja möödus kassadest millegi eest maksmata, turvakontrolli käigus leiti meesterahva põuest 4 pakki juustu ja 1 pakk võid, 24 pakki juustu ja 2 pakki võid olid meesterahva arvutikotis (tl 6). 28.05.2015 toimepandud varguse katset tõendab Rimi Eesti Food AS-i avaldus 28.05.2015, milles palutakse võtta vastutusele meesterahvas, kes pani 28.05.2015 Tallinnas, Ehitajate tee 107 asuvas Nurmenuku Rimi kaupluses toime 10 täissuitsuvorsti ja 5 paki juustu varguse 37,85 euro väärtuses, kaup on kauplusele tagastatud (tl 21). Õigusrikkuja kinnipidamise akt 28.05.2015 tõendab, et 28.05.2015 kella 10.57 paiku peeti Nurmenuku Rimis kinni noormees, kes tuli poodi musta õlakotiga, võttis müügisaalist 5 pakki juustu Atleet ja 10 tk suitsuvorsti, pani need korvi, seejärel läks kuivainete riiuli juurde, kus pani vorstid põue ja juustu kotti ning kõndis kassade rivi vahelt kauba eest tasumata läbi. Õigusrikkuja peeti kinni ja anti üle politseile (tl 24). Tunnistaja XXXütluste kohaselt oli ta 28.05.2015 Tallinnas, Ehitajate tee 107 asuvas Nurmenuku Rimi kaupluses tööl ning nägi kella 10.40 paiku, kuidas noormees, kes tuli poodi musta õlakotiga, võttis müügisaalist 5 pakki juustu Atleet ja külmikust 10 tk suitsuvorsti, pani need korvi, seejärel läks kassade rivi vahelt kauba eest tasumata läbi. Tunnistaja kutsus noormehe turvakontrolli, mille käigus võttis noormees jope põuest 10 tk suitsuvorsti ja kotist 5 pakki juustu, kaup anti kauplusele tagasi (tl 22).

Karistusregistri väljavõtte kohaselt on U.T 11 kehtivat kriminaalkaristust valdavalt varavastaste kuritegude eest ja 25 kehtivat väärteokaristust, sealhulgas väärteokaristused narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse rikkumiste ja varavastaste väärtegude eest (tl 39-43). Harju Maakohtu 15.05.2015 otsusega karistati U.T KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi (tl 44-45). Seega on kriminaalasjas kogutud tõenditega leidnud tõendamist, et U.T isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud süütegusid võõra vara vastu, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes kavatsetult. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on varguste toimepanemine kujunenud U.T elustiiliks. Riigikohus on asunud seisukohale, et KarS § 199 lg 2 p 9 kontekstis tuleb elustiili mõiste sisustamisel arvestada iga üksikjuhtumi asjaolusid. Püsiva sissetuleku hankimine on eluviisi kindel tunnus, kus isik on motiveeritud toime panema uusi vargusi. Eluviisi võimaliku tunnusena on vaadeldav ka olukord, kus isikul on lihtsalt harjumus varastada. Need isikud ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et neil on lihtsalt nii kombeks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-66-13). Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja need teod võivad olla üksikult subsumeeritavad nii kuriteona (KarS § 199) kui ka väärteona (KarS § 218). Väheväärtuslike asjade süstemaatilise varguse korral ei ole erinevate süütegudega varastatu väärtusel iseseisvat tähendust. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et U.T karistati varavastaste kuritegude eest Harju Maakohtu poolt 13.01.2015 ja 15.05.2015, varavastase väärteo eest karistati teda 22.04.2015, ka varasemalt on teda karistatud varavastaste süütegude eest. Seega pani U.T toime võõra vallasasja varguse katsed võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Kohus leiab, et rahaline karistus ei oleks U.T poolt täidetav, sest ta ei tööta ja tal puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks. U.T on 25 kehtivat väärteokaristust, teda on karistatud valdavalt rahatrahvidega, mis on tasumata. Rahaline karistus ei oleks ka piisavaks vahendiks U.T mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid. U.T on käesoleval aastal 3 korral karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest (2 kriminaalkaristust ja 1 väärteokaristus). Harju Maakohus karistas U.T 13.01.2015 KarS § 199 lg 2 p 9 -§ 25 lg 2 järgi vangistusega 4 kuud ja 20 päeva. U.T vabanes vanglast karistuse ärakandmisel 29.01.2015.a. Viimati karistati teda Harju Maakohtu 15.05.2015 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga. Kohtuotsus jõustus 23.05.2015.a. U.T vabastati kohtusaalis ja jätkas nädala möödumisel kohtuotsuse kuulutamisest varguste toimepanemist. On ilmne, et U.T ei ole enda jaoks karistusest mingeid järeldusi teinud, ka varasemad karistused ei ole mõjutanud teda loobuma süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada vangistusega. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). U.T kahetseb puhtsüdamlikult tehtut, kuriteod jäid katsestaadiumisse, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et teda võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistusega.

U.T pani inkrimineeritava kuriteo toime üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 69 lg 7 kohaselt on üldkasuliku töö tegemisel uue kuriteo toimepanemine selline rikkumine, mis toob vältimatult kaasa KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise. On tuvastatud, et U.T pani üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, seega tuleb talle karistuse mõistmisel liita käesoleva otsusega mõistetavale karistusele eelmise otsusega mõistetud ärakandmata karistus. Juhindudes KrMS § 130 lg 41 kohaldab kohus U.T või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist.

suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni

Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kuna U.T ei ole vara, mille arvelt koheselt menetluskulusid tasuda, siis peab kohus põhjendatuks, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, so määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. . Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.