Kohtulahend

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

P.T on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et ta juhtis tahtlikult 28.05.2015 kell 16:18 ajal Harjumaal, Harku vallas, Laagri - Harku tee 7. km mootorsõidukit Volkswagen Sharan registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,76mg/l). P.T rikkus seeläbi liiklusseaduse § 69 lg 1 (Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras) ja § 69 lg 2 p 1 (Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem) ning korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1 (Joobeseisundi liigid on: alkoholijoove) nõudeid. Oma sellise tegevusega pani P.T toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse P.T selles, et tema, olles karistatud Harju Maakohtu 22.01.2015 otsusega KarS § 424 järgi ja KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks ning mis pöörati täitmisele 09.02.2015, juhtis tahtlikult 28.05.2015 kell 16.18 ajal Harjumaal, Harku vallas, Laagri - Harku tee 7. km mootorsõidukit Volkswagen Sharan registreerimismärgiga XXX, hoides seeläbi teadlikult kõrvale kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud KarS § 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest.

Sellise tegevusega pani P.T toime kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud KarS § 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise, so KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. P.T tunnistas ennast inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises täielikult süüdi. P.T ütluste kohaselt jõi ta 28.05.2015 päeval lõuna ajal viina ja õlut, kogust ei oska öelda. Arvab, et lõpetas alkoholi tarbimise kella 13 paiku. Kella 18.15 paiku pidi kliendile viima auto ning seetõttu läks kliendile kuuluva sõiduki rooli, alustas sõitu Tallinnas Paldiski maantee ja Tähetorni tänava ristmikult. Keerates Paldiski maanteelt Laagri suunas nägi, et politseipatrull andis peatumismärguande. P.T peatas sõiduki. Politseisõidukis puhus ta indikaatorvahendisse ja tuvastati alkoholijoove. Kohale kutsuti politseibuss, kus tõendusliku alkomeetriga tuvastati alkoholijoove 0,76 mg/l. P.T kinnitab, et on teadlik Harju Maakohtu 22.01.2015 otsusest, millega teda karistati üldkasuliku tööga ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Samuti kinnitab süüdistatav, et sai enne sõiduki juhtimisele asumist aru, et ta ei tohi sõidukit juhtida, sest temalt on sõiduki juhtimisõigus ära võetud (tl 2). Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega: KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises: Politseiametnikust tunnistaja Siim XXX ütluste kohaselt märkas ta 28.05.2015 kella 16.18 paiku Laagri-Harku tee 7. kilomeetril suunaga Laagri poole liikuvat mootorsõidukit Volkswagen Sharan registreerimismärgiga XXX, mille juht ei olnud turvavööga kinnitatud. Sõiduk peatati, sõidukit juhtis P.T ik XXX. Kontrollides andmeid selgus, et P.T puudus mootorsõiduki juhtimise õigus. Juhiga vesteldes oli tunda ka tugevat alkoholi lõhna, mistõttu kontrollis tunnistaja P.T joobe olemasolu indikaatorvahendiga LMN359, kuhu juht puhus näidu 0,684 mg/l. Kohalekutsutud patrullsõidukis puhus P.T tõenduslikku alkomeetrisse lõpliku lugemi 0,83 mg/l ± 0,07 mg/l, mõõtetulemus oli 0,76 mg/l (tl 9). 28.05.2015.a kella 16.22 ajal koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli andmetel oli P.T joobe kontrolli tulemus positiivne, indikaatorvahendi näit oli 0,685 mg/l kohta (tl 11); 28.05.2015.a kella 16.34 ajal koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli andmetel oli P.T alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,76 mg/l laiendmääramatusega ± 0,07 mg/l, lõplik tulemus 0,83 mg/l (tl 12-13). Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti P.T kinni 28.05.2015 kell 16.44 (tl 6). KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises: Politseiametnikust tunnistaja Siim XXX ütluste kohaselt märkas ta 28.05.2015 kella 16.18 paiku Laagri-Harku 7. kilomeetril suunaga Laagri poole liikuvat mootorsõidukit Volkswagen Sharan registreerimismärgiga XXX, mille juht ei olnud turvavööga kinnitatud. Sõiduk peatati, sõidukit juhtis P.T ik XXX. Kontrollides andmeid selgus, et P.T puudus mootorsõiduki juhtimise õigus (tl 9). Õiend ja kohtuotsuse väljatrükk tõendavad, et P.T puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, sest Harju Maakohtu 22.01.2015.a otsusega võeti P.T-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. P.T juhiluba on alates 07.02.2015.a hoiul Maanteeameti liiklusregistris (tl 19-23, 27). P.T poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused sõiduki juhtimisest alkoholijoobes ja ilma juhtimisõiguseta riimuvad olulises osas tunnistaja ütluste ning kogutud kirjalike tõenditega. P.T ütluste kohaselt peeti ta politseiametnike poolt kinni 28.05.2015 18.15 paiku, kuid kirjalike tõendite ja tunnistajate ütluste kohaselt peeti ta kinni 28.05.2015 kella 16.18 paiku. Kohus leiab, et kuriteo toimepanemise aeg on tõendatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, kahtlustatava kinnipidamise protokolli ja tunnistaja ütlustega. Kriminaalasjas kogutud

tõenditega on leidnud tõendamist, et P.T juhtis tahtlikult mootorsõidukit joobeseisundis ja hoidis teadlikult kõrvale kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud KarS § 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest. P.T tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 329 ja § 424 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 329 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse, KarS § 424 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Rahaline karistus ei oleks piisavaks vahendiks P.T mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt karistati P.T Harju Maakohtu 20.05.2014 otsusega KarS § 424 järgi vangistusega, mis jäeti tingimisi kolme aastase katseajaga täitmisele pööramata. Uuesti karistas Harju Maakohus P.T 22.01.2015.a katseajal toimepandud kuriteo eest KarS § 424 järgi liitkaristusena vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga, samuti konfiskeeriti temalt süüteo toimepanemise vahendina talle kuuluv sõiduk. P.T kohustati üldkasuliku töö ajal mitte tarvitama alkoholi. Lisakaristusena võeti P.T-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. On täiesti ilmne, et need karistused ei ole mõjutanud teda süütegude toimepanemisest loobuma, sest P.T juhtis 28.05.2015 järjekordselt mootorsõidukit joobeseisundis. Lisaks hoidis P.T teadlikult kõrvale kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud KarS § 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest. Arvestades P.T jätkuvalt lugupidamatut suhtumist õiguskorda ja kaasliiklejate elu ning tervise ning ka kliendi vara säästmisse on talle karistuseks vangistuse mõistmine põhjendatud. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Kuna P.T kahetseb puhtsüdamlikult tehtut, siis leiab kohus, et teda võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistusega. Süüdistatav taotles vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Harju Maakohus karistas P.T 22.01.2015 otsusega vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat. KarS § 69 lg 7 kohaselt on üldkasuliku töö tegemisel uue kuriteo toimepanemine selline rikkumine, mis toob vältimatult kaasa KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise kohtuotsuste kogumis. On tuvastatud, et P.T pani üldkasuliku töö tegemise ajal toime kaks uut kuritegu, seega tuleb talle karistuse mõistmisel liita käesoleva otsusega mõistetavale karistusele eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Juhindudes KrMS § 130 lg 41 kohaldab kohus P.T suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kaitsja taotles võimaldada menetluskulude tasumist ositi. Kuna P.T ei ole vara, mille arvelt koheselt menetluskulusid tasuda, siis peab kohus põhjendatuks, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, so määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.