Kohtulahend

1-15-3740 08.12.2010. Harju Maakohtu 27.05.2013 kohtumääruse alusel (jõustus 07.06.2013) vabastati tingimisi enne tähtaega 07.06.2013 katseajaga 1 aasta. Harju Maakohtu 13.01.2015 kohtumäärusega pöörati ennetähtaegse vabanemise seisuga ärakandmata karistus, s.o 10 kuud 1 päev vangistust täitmisele, lugedes karistuse kandmise alguseks 01.01.2015; kaks kehtivat väärteokaristust; tõkendit ei kohaldatud). Ei soovi kaitsja osavõttu

RESOLUTSIOON

1-15-3740

Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo/maksegraafiku leht). Kohus selgitab, et makseinfo/maksegraafiku lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: • CD-plaat (ümbrik nr 1) on pakitud ümbrikusse ning lisatud kriminaalasja materjalide juurde – jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. • Võrdlusmaterjal (ümbrik nr 2) on pakitud ümbrikusse ning lisatud kriminaalasja materjalide juurde – jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. • DNA proovid (kahes karbis, pakendid nr 19-20), sõiduauto registreerimismärgid nr xxxx (2 tk, pakendid nr 21-22) asuvad Põhja Politseiprefektuuri asitõendite hoidlas (Rahumäe tee 6, Tallinn) kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 4 alusel hävitamisele. • Sõiduauto Lexus GS300 VIK-kood xxxxx on antud üle A.L ́ile - jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel A.L ́ile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras. Kohtuotsuse põhiosa On tõendamist leidnud, et S.P olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise (karistatud Harju Maakohtu 14.04.2010 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-16966 KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi; Harju Maakohtu 20.06.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-6176 KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja Harju Maakohtu 27.10.2005 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1/1-514/05 KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 9 järgi), uuesti pani toime kaks vargust alljärgnevatel asjaoludel: ajavahemikul 21.12.2013 kl 20:00 -22.12.2013 kl 02:45 Tallinnas xxxx asuva korterelamu juurest võttis S.P ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära seal pargitud, V.L-le kuuluva ja A.L kasutuses oleva sõiduauto Lexus GS300 reg.nr-ga xxxx, VIN-kood: xxxxxxx, väljalaskeaasta 2001, hõbedast värvi, väärtusega 5 000 eurot. Sõiduautosse, mis oli lukustatud, sisenes S.P selle auto juurde kuuluva originaalvõtme abil, millega ta käivitas seejärel mootori ja sõitis selle autoga sündmuskohalt ära. Sõiduauto originaalvõtme oli S.P eelnevalt leidnud Tallinnas xxxx asuva korterelamu lähedalt. Osundatud sõiduauto võttis S.P ära selle auto omaniku ja valdaja teadmata ja nõusolekuta. Samuti ajavahemikul 21.12.2013 kl 19:0022.12.2013 kl 08:15 V.M ja S.P tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult tungisid sisse Tallinnas xxxx asuva korterelamu keldrikorrusele ning seejärel seal asuvasse A.U kasutuses olevasse keldriboksi, mis

1-15-3740 kuulub korteri nr 21 juurde, ning võtsid sellest keldriboksist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kahele kannatanule kuuluvad asjad üldväärtusega 6 417,93 eurot ja nimelt: A.U-le kuuluvad Rossignol suusariided üldväärtusega 990 eurot, mis olid pakitud pappkasti, ja nimelt: mustad suusapüksid traksidega ja valge-punast värvi suusajope, kogumaksumusega 600 eurot; musta-punast värvi kindad maksumusega 60 eurot; valge tutiga suusamüts maksumusega 30 eurot; soe pikk pesu maksumusega 50 eurot; punased mäesuusasaapad suurusega 42, maksumusega 250 eurot. BM OÜ-le (praeguse ärinimega F OÜ) kuuluvad asjad (joogid ja köögitarvikud) üldväärtusega 5 427,93 eurot ja nimelt: 1liitrised pudelid viina Viru Valge, koguses 32 tk, kokkuostuhinnaga 10,80 eurot ühe pudeli eest, kokku 345,60 euro väärtuses; 1-liitrised pudelid likööri Vana Tallinn, koguses 32 tk, kokkuostuhinnaga 12,15 eurot ühe pudeli eest, kokku 388,80 euro väärtuses; 1-liitrised pudelid Martini Bianco ́t, koguses 12 tk, kokkuostuhinnaga 8,60 eurot ühe pudeli eest, kokku 103,20 euro väärtuses; 1-liitrised pudelid Martini Rosso ́t, koguses 12 tk, kokkuostuhinnaga 8,60 eurot ühe pudeli eest, kokku 103,20 euro väärtuses; 0,75-liitrised pudelid Martini Asti ́t, koguses 12 tk, kokkuostuhinnaga 7,15 eurot ühe pudeli eest, kokku 85,80 euro väärtuses; 1-liitrised klaaspudelid rummi Bacardi, koguses 24 tk, kokkuostuhinnaga 18,50 eurot ühe pudeli eest, kokku 444 euro väärtuses; 1-liitrised klaaspudelid konjakit Hennessy VSOP, koguses 4 tk, kokkuostuhinnaga 56,90 eurot ühe pudeli eest, kokku 227,60 euro väärtuses; 0,7-liitrised klaaspudelid konjakit Ararat, koguses 8 tk, kokkuostuhinnaga 11,95 eurot ühe pudeli eest, kokku 95,60 euro väärtuses; 0,75-liitrised klaaspudelid valget veini Le Grand Noir, 10 kasti, 12 pudelit ühes kastis, koguses 120 pudelit, kokkuostuhinnaga 5,30 eurot ühe pudeli eest, kokku 636 euro väärtuses; 0,75-liitrised klaaspudelid punast veini Le Grand Noir, 10 kasti, 12 pudelit ühes kastis, koguses 120 pudelit, kokkuostuhinnaga 5,30 eurot ühe pudeli eest, kokku 636 euro väärtuses; 0,75-liitrised klaaspudelid Gruusia veini Marani, 14 kasti, 8 pudelit ühes kastis, koguses 112 pudelit, kokkuostuhinnaga 5,30 eurot ühe pudeli eest, kokku 593,60 euro väärtuses; 0,5-liitrised klaaspudelid õlut Saku Originaal, koguses 16 kasti, igas kastis 24 pudelit, kokkuostuhinnaga 0,717 eurot iga pudeli eest, kokku 275,33 euro väärtuses; 0,5-liitrised klaaspudelid õlut Saku Rock, koguses 8 kasti, igas kastis 24 pudelit, kokkuostuhinnaga 0,717 eurot iga pudeli eest, kokku 137,66 euro väärtuses; 0,5-liitrised klaaspudelid õlut Saku Tume, koguses 5 kasti, igas kastis 24 pudelit, kokkuostuhinnaga 0,775 eurot iga pudeli eest, kokku 93 euro väärtuses; 0,5-liitrised klaaspudelid õlut Saku Kuld, koguses 7 kasti, igas kastis 24 pudelit, kokkuostuhinnaga 0,662 eurot iga pudeli eest, kokku 111,22 euro väärtuses; 0,33-liitrised plekkpurgid siidrit Kiss, koguses 10 plokki, igas plokis 24 purki, kokkuostuhinnaga 0,77 eurot iga purgi eest, kokku 184,80 euro väärtuses; 12 kasti, igas kastis 24 pudelit siidrit Somersby (pirn ja õun), kokkuostuhinnaga 0,77 eurot iga purgi eest, kokku 221,76 euro väärtuses; 1-liitrised pakid mahla Aura (õun, apelsin, tomat, ploom, segu, viinamari), koguses 12 pakki, ligikaudse koguväärtusega 40 eurot; 0,5-liitrised plastpudelid Coca-Cola ́t, koguses 5 plokki, igas plokis 24 pudelit, kokkuostuhinnaga 0,51 eurot iga pudeli eest, kokku 61,20 eurot väärtuses; 0,5liitrised plastpudelid Sprite ́i, koguses 4 plokki, igas plokis 12 pudelit, kokkuostuhinnaga 0,51 eurot iga pudeli eest, kokku 24,48 eurot väärtuses; 0,25-liitrised klaaspudelid Coca-Cola ́t, koguses 5 kasti, igas kastis 24 pudelit, kokkuostuhinnaga 0,3817 eurot iga pudeli eest, kokku 45,80 eurot väärtuses; 0,25-liitrised klaaspudelid Sprite ́i, koguses 4 kasti, igas kastis 24 pudelit, kokkuostuhinnaga 0,3817 eurot iga pudeli eest, kokku 36,64 eurot väärtuses; 0,25-liitrised klaaspudelid Fanta ́t, koguses 4 kasti, igas kastis 24 pudelit, kokkuostuhinnaga 0,3817 eurot iga pudeli eest, kokku 36,64 eurot väärtuses; roostevabad anumad, koguses 5 tk, hinnaga 20 eurot ühe tüki eest, kokku 100 eurot väärtuses; potid ja kausid (restorani köögis kasutatavad), koguses 10 tk, kokku 200 euro väärtuses; profi kööginoad (erineva suurusega), koguses 8 tk, kokku 200 euro väärtuses. Keldrisse sissetungimisel lõhkusid V. M ja S.P keldrikorrusele viiva üldukse (välisukse) luku, millega tekitasid varalist kahju kotreriühistule V, ja seejärel korteri nr 21 juurde kuuluva ja A.U kasutuses oleva keldriboksi ukse luku, millega tekitasid varalist kahju A.U-le. Samuti lõhkusid V. M ja S.P trepikojaukse luku, millega tekitasid kahju kotreriühistule V. Viimasele on kahe ukseluku lõhkumisega põhjustatud varalist kahju 75,64 euro ulatuses. V.M on selles varguseepisoodis süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 11.02.2015 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-13 (14230105694). Seega pani S.P oma tahtliku tegevusega toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo (varguse), s.o võõra vallasasja

1-15-3740 äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, grupi poolt ja sissetungimisega. Samuti süüdistatakse S.Pi selles, et tema 23.02.2014 kella 01:32 paiku Tallinnas xxxx juures juhtis sõiduautot (mootorsõidukit) Mercedes-Benz E200 reg.nr-ga xxxx, olles joobeseisundis, s.o narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldus väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sellise käitumisega rikkus S.P liiklusseaduse § 69 lg 1 (kuni 01.07.2014 kehtinud redaktsioonis) nõudeid selle kohta, et juht ei tohi olla joobeseisundis, s.o alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Alates 01.07.2014 sisalduvad sellised nõuded liiklusseaduse § 69 lg 1 esimeses lauses, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis, ning korrakaitseseaduse 36 lg-s 1, kus on sätestatud, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani S.P oma tahtliku tegevusega toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Samuti süüdistatakse S.P selles, et tema 23.02.2014 kella 01:32 paiku Tallinnas xxxx juures esitas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri liikluspolitseinikule isikutunnistuse (ID-kaardi) nr xxxx, mis on välja antud P.M nimele, tehes seda P.M teadmata ja nõusolekuta ning eesmärgiga varjata kuritegu, s.t varjata oma tõelist identiteeti ja vabaneda seeläbi vastutusest (kohustusest kanda karistust) karistusseadustiku §-s 424 ettenähtud kuriteo, s.o joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Vahetult enne liikluspolitseinikule isikutunnistuse esitamist juhtis S.P sõiduautot (mootorsõidukit) Mercedes-Benz E200 reg.nr-ga xxxx, olles joobeseisundis, ning oli peatatud politsei poolt, kes kontrollis tema (S.P) terviseseisundit indikaatorvahendiga Dräger DrugTest 5000, mis andis positiivse tulemuse, reageerides narkootilistele ainetele amfetamiin ja metamfetamiin. Peale seda küsis liikluspolitseinik S.P-lt isikut tõendava dokumendi ning S.P oma isikut tõendava dokumendina esitas liikluspolitseinikule eelnimetatud võõra isikutunnistuse, teades, et tema (S.P) on narkojoobes ja soovides võõra isikutunnistuse esitamisega varjata oma tõelist identiteedi ning vältida karistust joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. KarS § 350 kohaselt kuulub isikutunnistus tähtsate isiklike dokumentide hulka. Seejärel jätkas S.P esinemist politsei ees P.M-ina, kasutades P.M isikuandmeid ilma tema nõusolekuta. Nimelt, 23.02.2014 allkirjastas S.P politsei poolt koostatud menetlusdokumendid – indikaatorvahendi kasutamise protokolli, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, kaks järelevalve meetme kohaldamise protokolli (isiku ja sõiduauto läbivaatuse kohta), millised dokumendid kajastasid tema osavõtuga läbiviidud menetlustoiminguid, kuid menetlustoimingust osavõtja andmetena sisaldasid P.M ees- ja perekonnanime ning isikukoodi, millised andmed kirjutasid politseinikud nendesse menetlusdokumentidesse eelnimetatud isikutunnistuse põhjal, mis oli esitatud S.P poolt. S.P allkirjastas osundatud menetlusdokumendid P.M nimelt. Peale seda toimetati P.M-ina esinev S.P temalt uuriiniproovi võtmiseks ja terviseseisundi hindamiseks Tallinnas Wismari tn 15 asuvasse Wismari Haiglasse. Uriiniproovi uuringu ja terviseseisundi hindamise (kliinilise pildi) põhjal tuvastati, et P.M-ina esinev S.P oli joobeseisundis. 26.03.2014 kuulati tegelik P.M kahtlustatavana üle, esitades talle kahtlustuse KarS § 424 järgi eelkirjeldatud mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, kuid järgneva kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et P.M ei ole seda kuritegu toime pannud, ning 26.09.2014 kriminaalmenetlus P.M suhtes lõpetati. Seega pani S.P oma tahtliku tegevusega toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo (tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise), s.o teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga vabaneda kohustustest, ning KarS § 1572 järgi kvalifitseeritava kuriteo (teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise), s.o teist isikut tuvastavate isikuandmete tema nõusolekuta kasutamise eesmärgiga varjata kuritegu. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

1-15-3740 Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav S.P ning tema kaitsja Merike Allikmäe kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja II astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 pst 1, lg-st 2, § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9, § 179 lg 1 p-st 2, § 180 lg-st 1 ja 3, § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249, §st 311, §-st 313 asub kohus seisukohale, et S.P kuulub temale KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 424, § 349, § 1572 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. VÕS § 1045 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega, kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega, seadusest tulevat kohustust rikkuva käitumisega, heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava S.P ́i käitumise tõttu, VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna oli S.P teadlik, et kuritegude toimepanemine ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad vältimatult ka menetluskulud. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7 ja 12 sätteid, s.t määrata S.P ́ilt väljamõistetud kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Leo Kunman Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.