Kohtulahend

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

prokurörile,

Vangla

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 21.04.2015.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava P.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Lääne-Harju

Harju Maakohtu 26.01.2012.a kohtuotsusega tunnistati P.O süüdi KarS § 118 p 1 ja § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel 3 aasta 11 kuu ja 27-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 23.08.2012.a ja karistusaja lõpp on 19.08.2016.a. P.O kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud seitsmel korra, reaalset vangistust kannab viiendat korda. Vangistuse ajal on osalenud riigikeele õppes, teda on rakendatud majandustöödel, läbis sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“, kolm distsiplinaarkaristust. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. P.O kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et peale võimalikku vanglast vabanemist saab kinnipeetav elada aadressil XXX kuni 01.06.2015.a. Korteriomanik lõpetab selleks kuupäevaks ära üürilepingu kinnipeetava elukaaslasega. Kinnipeetaval puudub kindel töökoht. Kinnipeetava elukaaslane lubas oma pensionist kinnipeetavat materiaalselt toetada. Vastuseks kohtu järelepärimisele teatas korteri XXX omanik telefoni teel kohtule, et pikendab üürilepingut kinnipeetava elukaaslasega kuni 01.12.2015.a. P.O taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Veera Kremez edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt abiprokurör ei toeta P.O tingimisi ennetähtaegset vabastamist, sealhulgas ka vabastamist elektroonilise valve alla. P.O tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud tulenevalt kuriteo asjaoludest, süüdimõistetu varasemast käitumisest, süüdimõistetu hoiakutest ning süüdimõistetu käitumisest vangistuse ajal. P.O on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, kehtivaid kriminaalkaristusi on kolm. P.O kannab käesolevat karistust muuhulgas raske isikuvastase kuriteo eest, kusjuures ka varasemalt on teda karistatud isikuvastase kuriteo eest. Kuritegude vägivaldsuse aste on muutunud raskemaks. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, kuid isik ei pea alkoholi tarbimist probleemiks. 22.10.2009 määratud katseaeg ei ole teda mõjutanud oma käitumist muutma, kriminaalhooldusesse suhtus ta vastutustundetult, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust ning 04.03.2015 karistati teda distsiplinaarkorras selle eest, et ta kasutas vägivalda kaaskinnipeetava suhtes. Distsiplinaarkaristuste olemasolu annab tunnistust sellest, et ka vangistuses viibides vastandab ta ennast kehtivatele nõudmistele ning ei suuda käituda vastavalt nõuetele. Kui isik ei ole suutnud kinni pidada vanglas kehtivatest reeglitest, siis loota tema õiguskuulekale käitumisele vabaduses ei ole prokuratuuri hinnangul alust. 04.03.2015 määratud distsiplinaarkaristuse tõttu paigutati ta avavanglaosakonnast tagasi kinnisesse osakonda. 04.03.2015 määratud distsiplinaarkaristus osutab sellele, et P.O on endiselt ohtlik. Vangla toetab P.O vabastamist tingimisi enne tähtaega, kuid vangla iseloomustusest nähtub, et P.O leiab erinevaid õigustusi kuritegelikule käitumisele ning väärtustes keskendub peamiselt oma vajaduste väljendamisele. Vangla iseloomustuse kohaselt vägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus kahe aasta jooksul on 47%, mis on prokuratuuri hinnangul üsna kõrge näitaja. Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav tunnistab alkoholiprobleemi, on nõus sellega vabaduses tegelema. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et P.O võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. KarS § 76 lg 4 järgi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P.O isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kuigi prokurör ei toeta P.O ennetähtaegset vabastamist ning kohus nõustub prokuröriga, et kinnipeetava poolt sooritatud kuritegu oli raske ning väärib igati taunimist, lähtub kohus kehtivast seadusest, mis võimaldab ennetähtaegselt vabastada ka tahtlikus esimese astme kuriteos süüdi mõistetud isiku, arvestades siinjuures KarS § 76 lg 4 sätestatut. Kohus leiab, et antud juhul esinevad sellised asjaolud, millele tuginedes on võimalik P.O vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus arvestab, et mõistetud karistusest on kinnipeetav ära kandnud ligikaudu 2 aastat ning 9 kuud vangistust ning ta on osalenud resotsialiseerivas tegevuses. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ning vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammides „Agressiivsuse asendamise treening“ ja „Eluviisitreening“, kinnipeetav on motiveeritud vabanedes seaduskuulekalt elama. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise üheks soodusteguriks alkoholisõltuvus, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusest toimepandud kuritegude üle ning lubadusest alkoholi enam mitte tarvitada. Kohus arvestab ka kinnipeetava avaldatud tahet probleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Samuti võib sellest järeldada, et seekordne karistus (vangistus) on pannud P.O mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma, samuti hoiduma alkoholist. Kohtu hinnangul võimaldab P.O tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas P.O-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on P.O olemas ka kindel elukoht ning lähedase toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka P.O , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada. Tatjana Bogdanova Täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.