M. L (isikukood XXX ; elukoht xxxxxxxxx x-xx xxxxxxxxx xxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust) KarS § 122 järgi
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises
1.Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada A.I süüdi karistusseadustiku (KarS) § 122 järgi, mis vastab alates 01.01.2015.a. kehtivale KarS § 121 lg 2 p 3, ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks ) aasta ning tunnistada A.I süüdi KarS § 136 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 8 (kaheksa) kuud; KarS § 64 lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista A.I-le liitkaristus vangistusena 1 (üks) aasta; KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata A.I-le katseaeg 1 (ü ks) aasta ning mõistetud vangistust 1 (üks) aasta ei pöörata
täitmisele, kui A.I ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; tühistada A.I-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.2 tunnistada K.Z süüdi KarS § 122 järgi, mis vastab alates 01.01.2015.a. kehtivale KarS § 121 lg 2 p 3, ja mõista talle karistusena vangistus 10 (kümme ) kuud; KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 27.-29.05.2014, s.o 3 (kolm) päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda kandmata karis tuseks vangistus 9 (üheksa) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva; KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata K.Z-ile katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud vangistust 9 (üheksa) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva ei pöörata täitmisele, kui K.Z ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; 1.3 tunnistada T.M süüdi KarS § 122 järgi, mis vastab alates 01.01.2015.a. kehtivale KarS § 121 lg 2 p 3, ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) aasta ning tunnistada T.M süüdi KarS § 136 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 8 ( kaheksa) kuud; KarS § 64 lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista T.M-ile liitkaristus vangistusena 1 (üks) aasta; KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata T.M-ile katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud vangistust 1 (üks) aasta ei pöörata täitmisele, kui T.M ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; 1.4 tunnistada M.L süüdi KarS § 122 järgi, mis vastab alates 01.01.2015.a. kehtivale KarS § 121 lg 2 p 3, ja mõista talle karistusena vangistus 6 (kuus) kuud; KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangis tus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata M.L-ile katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud vangis tust 6 (kuus) kuud ei pöörata täitmisele, kui M.L ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. Muud otsustused
2.Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult K.R tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt A.I-lt , K.Z-ilt , T.M-ilt ja M.L-ilt 3000 (kolm tuhat) eurot K.R kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 A.I-lt sundraha 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot 50 senti, riigi õigusabi tasu 84 (kaheksakümmend neli) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 379 (kolmsada seitsekümmend üheksa) eurot 20 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2015.a. juunikuust igakuise menetluskulu osa 31 (kolmkümmend üks) eurot 60 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 -s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2.2 K.Z-ilt sundraha 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot 50 senti, riigi õigusabi tasu 156 ( ükssada viiskümmend kuus) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 451 (nelisada viiskümmend üks) eurot 20 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2015.a. juunikuust igakuise menetluskulu osa 37 (kolmkümmend seitse) eurot 60 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 -s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2.3 T.M-ilt sundraha 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot 50 senti, riigi õigusabi tasu 36 (kolmkümmend kuus) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 331 (kolmsada kolmkümmend üks ) eurot 20 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2015.a. juunikuust igakuise menetluskulu osa 27 (kakskümmend seitse) eurot 60 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu
osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2.4 M.L-ilt sundraha 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot 50 senti, riigi õigusabi tasu 108 (ükssada kaheksa) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 403 (nelisada kolm ) eurot 20 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2015.a. juunikuust igakuise menetluskulu osa 33 (kolmkümmend kolm) eurot 60 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.3 A.I-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 82,32 eurot (s.h käibemaks) jätta riigi kanda; 2.4 K.Z-ile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 88,80 eurot (s.h käibemaks) jätta riigi kanda. Selgitused kohtuotsusele
3.Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § -s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e- toimiku süsteemi vahendusel; 3.5 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk; 3.6 KrMS § 248 lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.
1.Süüdistus 1.1 Süüdistusest nähtuvalt on A. I toime pannud kuritegudena: 1) järjepideva kehalise väärkohtlemise KarS § 122 järgi (mis vastab 01.01.2015 kehtima hakanud Karistusseadustiku muudatustele KarS § 121 lg 2 p 3 tunnustele), mis seisnes selles, et tema isikute grupis koos T.M-iga , kohtudes 18.04.2014 kella 16.00 paiku Viljandimaal Abja vallas Kamara kaupluse juures K.Rga, nõudis infot varguse kohta, milles tema arvates oli osalenud ka K.R. Info saamiseks lõi T.M K.Rt korduvalt rusikaga näkku, seejärel viidi K.R Kamara kaupluse lähedal asuva tiigi juurde ning A.I surus K.R pea vee alla. 18.04.2014 umbes kella 18.00 paiku sunniti K.R istuma T.M-ile kuuluva sõiduauto Honda CRV tagaistmele, kuhu istusid ka M.L ja K. Z ning sõideti Roland Leesi elukohta. Kogu sõidu ajal nõuti jätkuvalt infot varguste kohta ja löödi K.R’t rusikaga näkku. Roland L. elukohas, xxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxx t alu juures tõmmati K.R autost välja ja viidi tuppa, kus teda löödi jälle rusikaga näkku. T.M ja A.I hoidsid K.Rt kinni ning K.Z pani pussnoa vastu K.R sõrmi ja üritas puuhaluga noa pihta lüüa, K.R sai käe ära
tõmmata, kuid nuga vigastas tema kätt. Seejärel hoidis A.I K.Rt kinni ning T.M lõi teda jalaga kubemepiirkonda ning peaga näkku. K.R pandi uuesti autosse ja sõidutati Viljandimaal Mõisaküla linna, et kohtuda Tanel U.ga . Autos lõid K. Z ja A.I K.Rt korduvalt rusikaga näkku. M.L süüdistas K.Rt oma auto rikkumises ning lõi teda rusikaga näkku. Edasi sõideti Viljandimaal Abja vallas asuva Laatre teeristini, kus T.M ja A.I lõid K.Rt rusikaga näkku, seejärel hakkas K.Z K.Rl pükse alla tirima ja ütles, et kohe paneb talle perse, kui ta rääkima ei hakka. Samuti ähvardas K.Z , et K.R hakkab kohe suhu võtma. Siis sõideti tagasi Roland L. i elukohta, kus K.R tiriti autost tuppa ning hakati uuesti varguse kohta pärima ja T.M hakkas teda peksma. K.Rt ähvardati kaevu ära uputada, kuid kui A.I ta välja tiris oli juba pime ja ta ei leidnud kaevu üles. 19.04.2014 umbes kella 05.00 paiku sõideti Veelikse külla, kus K.R vabastati. Sellise tegevusega põhjustati K.Rle ajavahemikul 18.04.2014 kella 16.00-st kuni 19.04.2014 kella 05.00-ni, so 13 tunni jooksul järjepidevat valu ja tekitati tervisekahjustused, so kolju - ja näoluude hulgimurrud. 2) teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise KarS § 136 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema, isikute grupis koos T.M-iga , võtsid ajavahemikul 18.04.2014 kella 18.00-st kuni 19.04.2014 05.00-ni K.Rlt seadusliku aluseta vabaduse. K.Rt alandati ja peksti 13 tunni jooksul ning hoiti tema tahte vastaselt T.M-ile kuuluva sõiduauto Honda C RV tagaistmel ning Roland L.le kuuluvas majas ning ei lubanud lahkuda.
1.2.Süüdistusest nähtuvalt on K.Z toime pannud kuriteona j ärjepideva kehalise väärkohtlemise KarS § 122 järgi (mis vastab 01.01.2015 kehtima hakanud Karistusseadustiku muudatustele KarS § 121 lg 2 p 3 tunnustele), mis seisnes selles, et tema kohtudes 19.04.2014 peale südaööd Viljandimaal Abja vallas A.I, T.M -i ja M.L-iga, kes piinasid K.Rt, nõudis infot varguse kohta, milles tema arvates oli osalenud ka K.R. K.R sunniti istuma T.M-ile kuuluva sõiduauto Honda CRV tagaistmele, kuhu istusid ka M.L ja K. Z ning sõideti Roland L. elukohta. Kogu sõidu ajal nõuti jätkuvalt infot varguste kohta ja löödi K.Rt rusikaga näkku. Roland L. elukohas, xxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxx talu juures, tõmmati K.R autost välja ja viidi tuppa, kus teda löödi jälle rusikaga näkku. T.M ja A.I hoidsid K.Rt kinni ning K.Z pani pussnoa vastu K.R sõrmi ja üritas puuhaluga noa pihta lüüa, K.R sai käe ära tõmmata, kuid nuga vigastas tema kätt. Seejärel hoidis A.I K.Rt kinni ning T.M lõi teda jalaga kubemepiirkonda nin g peaga näkku. K.R pandi uuesti autosse ja sõidutati Viljandimaal Mõisaküla linna, et kohtuda Tanel U.ga. Autos lõid K.Z ja A.I K.Rt korduvalt rusikaga näkku. M.L süüdistas K.Rt oma auto rikkumises ning lõi teda rusikaga näkku. Edasi sõideti Viljandimaal Abja vallas asuva Laatre teeristini, kus T.M ja A.I lõid K.Rt rusikaga näkku, seejärel hakkas K. Z K.Rl pükse alla tirima ja ütles, et kohe pane b talle perse, kui ta rääkima ei hakka. Samuti ähvardas K.Z, et K.R hakkab kohe suhu võtma. Siis sõideti tagasi Roland Leesi elukohta, kus K.R tiriti autost tuppa ning hakati uuesti varguse kohta pärima ja T.M hakka s teda peksma. K.Rt ähvardati kaevu ära uputada, kuid kui A.I ta välja tiris oli juba pime ja ta ei leidnud kaevu üles. 19.04.2014 umbes kella 05.00 paiku sõideti Veelikse külla, kus K.R vabastati. Sellise tegevusega põhjust ati K.Rle ajavahemikul 18.04.2014 kella 16.00-st kuni 19.04.2014 kella 05.00-ni, so 13 tunni jooksul järjepidevat valu ja tekitati tervisekahjustused, so kolju- ja näoluude hulgimurrud. 1.3 Süüdistusest nähtuvalt on T.M toime pannud kuritegudena: 1) järjepideva kehalise väärkohtlemise KarS § 122 järgi (mis vastab 01.01.2015 kehtima hakanud Karistusseadustiku muudatustele KarS § 121 lg 2 p 3 tunnustele), mis seisnes selles, et tema isikute grupis koos A.I-ga kohtudes 19.04.2014 kella 16.00 paiku Viljandimaal Abja vallas Kamara kaupluse juures K.Rga nõudis infot varguse kohta, milles tema arvates oli osalenud ka K.R . Info saamiseks löödi K.R t korduvalt rusikaga näkku, viidi K.R Kamara kaupluse lähedal asuva tiigi juurde, kus A.I surus K.R pea vee alla. 18.04.2014 umbes kella 18.00 paiku sunniti K.R istuma T.M-ile kuuluva sõiduauto Honda CRV tagaistmele. Peale seda liitusid seltskonnaga veel M.L ja K.Z ning sõideti Roland L elukohta. Kogu sõidu ajal nõuti jätkuvalt infot varguste kohta ja löödi K.Rt rusikaga
näkku. Roland L.i elukohas, xxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxx talu juures, tõmmati K.R autost välja ja viidi tuppa, kus teda löödi jälle rusikaga näkku. T.M ja A.I hoidsid K.Rt kinni ning K. Z pani pussnoa vastu K.R sõrmi ja üritas puuhaluga noa pihta lüüa, K.R sai käe ära tõmmata, kuid nuga vigastas tema kätt. Seejärel hoidis A.I K.Rt kinni ning T.M lõi teda jalaga kubemepiirkonda ning peaga näkku. K.R pandi uuesti autosse ja sõidutati Viljandimaal Mõisaküla linna, et kohtuda Tanel U.ga . Autos lõi d K.Z ja A.I K.Rt korduvalt rusikaga näkku. M.L süüdistas K.Rt oma auto rikkumises ning lõi teda rusikaga näkku. Edasi sõideti Viljandimaal Abja vallas asuva Laatre teeristini, kus T.M ja A.I lõid K.Rt rusikaga näkku, seejärel hakkas K.Z K.Rl pükse alla tirima ja ütles, et kohe paneb talle perse, kui ta rääkima ei hakka. Samuti ähvardas K. Z, et K.R hakkab kohe suhu võtma. Siis sõideti tagas i Roland L elukohta, kus K.R tiriti autost tuppa ning hakati uuesti varguse kohta pärima ja T.M hakkas teda peksma. K.Rt ähvardati kaevu ära uputada, kuid kui A.I ta välja tiris oli juba pime ja ta ei leidnud kaevu üles. 19.04.2014 umbes kella 05.00 paiku sõideti Veelikse külla, kus K.R vabastati. Sellise tegevusega põhjustati K.Rle ajavahemikul 18.04.2014 kella 16.00-st kuni 19.04.2014 kella 05.00-ni, so 13 tunni jooksul järjepidevat valu ja tekitati tervisekahjustused, so kolju- ja näoluude hulgimurrud. 2) teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise KarS § 136 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema, isikute grupis koos A.I-ga võtsid ajavahemikul 18.04.2014 kella 18.00-st kuni 19.04.2014 kella 05.00-ni K.Rlt seadusliku aluseta vabaduse. K.Rt alandati ja peksti ning hoiti tema tahte vastaselt T.M-ile kuuluvas Honda CRV tagaistmel ning Roland L.le kuuluvas majas kinni ega lubatud lahkuda. 1.4 Süüdistusest nähtuvalt on M.L toime pannud kuriteona j ärjepideva kehalise väärkohtlemise KarS § 122 järgi (mis vastab 01.01.2015 kehtima hakanud Karistusseadustiku muudatustele KarS § 121 lg 2 p 3 tunnustele), mis seisnes selles, et tema kohtudes 19.04.2014 peale südaööd Viljandimaal Abja vallas A.I , T.M -i ja K.Z-iga , kes piinasid K.Rt, nõudis infot varguse kohta, milles tema arvates oli osalenud ka K.R. K.R sunniti istuma T.M-ile kuuluva sõiduauto Honda CRV tagaistmele, kuhu istusid ka M.L ja K.Z ning sõideti Roland L elukohta. Kogu sõidu ajal nõuti jätkuvalt infot varguste kohta ja löödi K.Rt rusikaga näkku. Roland L. i elukohas, xxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxx talu juures, tõmmati K.R autost välja ja viidi tuppa, kus teda löödi jälle rusikaga näkku. T.M ja A.I hoidsid K.Rt kinni ning K.Z pani pussnoa vastu K.R sõrmi ja üritas puuhaluga noa pihta lüüa, K.R sai käe ära tõmmata, kuid nuga vigastas tema kätt. Seejärel hoidis A.I K.Rt kinni ning T.M lõi teda jalaga kubemepiirkonda ning peaga näkku. K.R pandi uuesti autosse ja sõidutati Viljandimaal Mõisaküla linna, et kohtuda Tanel U.ga . Autos lõid K.Z ja A.I K.R t korduvalt rusikaga näkku. M.L süüdistas K.Rt oma auto rikkumises ning lõi teda rusikaga näkku. Edasi sõideti Viljandimaal Ab ja vallas asuva Laatre teeristini, kus T.M ja A.I lõid K.R t rusikaga näkku, seejärel hakkas K. Z K.Rl pükse alla tirima ja ütles, et kohe paneb talle perse, kui ta rääkima ei hakka. Samuti ähvardas K.Z, et K.R hakkab kohe suhu võtma. Siis sõideti tagasi Roland L elukohta, kus K.R tiriti autost tuppa ning hakati uuesti varguse kohta pärima ja T.M hakkas teda peksma. K.Rt ähvardati kaevu ära uputada, kuid kui A.I ta välja tiris oli juba pime ja ta ei leidnud kaevu üles. 19.04.2014 umbes kella 05.00 paiku sõideti Veelikse külla, kus K.R vabastati. Sellise tegevusega põhjustati K.Rle ajavahemikul 18.04.2014 kella 16.00-st kuni 19.04.2014 kella 05.00-ni, so 13 tunni jooksul järjepidevat valu ja tekitati tervisekahjustused, so kolju- ja näoluude hulgimurrud.
2.Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav ad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemen etluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatava kaitsjad on sõlminud kokkuleppe süüdistatavate süüdimõistmiseks järgnevalt: 1) A.I KarS § 122 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta; KarS § 136 lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 8 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 1
aasta, lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistus jääb täielikult täitmisele pööramata, määrata A.I-le katseaeg 1 aasta. 2) K.Z KarS § 122 järgi ja karistamiseks vangistusega 10 kuud. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistus jääb täielikult täitmisele pööramata, määrata K. Z-ile katseaeg 1 aasta. 3) T.M KarS § 122 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta; KarS § 136 lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 8 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta, lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistus jääb täielikult täitmisele pööramata, määrata T.M-ile katseaeg 1 aasta. 4) M.L KarS § 122 järgi ja karistamiseks vangistusega 6 kuud. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistus jääb täielikult täitmisele pööramata, määrata M.L-ile katseaeg 1 aasta.
3.1.Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § -s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatav ad kinnitasid, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus id vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS § -st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamis esemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3.2.Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 122 (alates 01.01.2015 vastab KarS § 121 lg 2 p 3) näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 136 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3.3.Tsiviilhagi lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab ka hju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. K.R on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heasta mata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 3000 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista solidaarselt A.I-lt , K.Z-ilt , T.M-ilt ja M.L-ilt 3000 (kolm tuhat) eurot K.R kasuks.
4.1.1.Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 585 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2013 määrusest nr 166 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 390 eurot kuus.
4.1.2.Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 ( )
lg-le 2 k aitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p- le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 26. novembri 2013otsusega on kinnitatud (edaspidi kord). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.
4.1.2.1.Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel Süüdistatava A.I kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 130,32 eurot. Süüdistatava K. Z-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 208,80 eurot. Süüdistatava M.L-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 72 eurot. Kannatanu K.R kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 144 eurot.
4.1.3.Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 10,80 eurot.
4.2.Menetluskulud kokku Kokku moodustub kululiikidest kriminaalasjas menetluskulu: 1) A.I: sundraha 585 eurot , riigi õigusabi tasu 130,32 eurot , 1⁄4 kannatanu riigi õigusabi tasu st 36 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot; 2) )K.Z : sundraha 585 eurot, riigi õigusabi tasu 208,80 eurot, 1⁄4 kannatanu riigi õigusabi tasu st 36 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot; 3) T.M : sundraha 585 eurot , 1⁄4 kannatanu riigi õigusabi tasu st 36 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot; 4) M.L : sundraha 585 eurot, riigi õigusabi tasu 72 eurot , 1⁄4 kannatanu riigi õigusabi tasust 36 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot.
4.3.Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsus tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 1 80 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude ) sätestatud erandeid. Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus A.I-lt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 48 eurot (s.h käibemaks). A.I-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu ja ajatasu 82,32 eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused (s.h ajatasu) ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistatavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus K.Z-ilt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 120 eurot (s.h käibemaks). K. Z-ile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu ja ajatasu 88,80 eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda . Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi
määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused (s.h ajatasu) ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistatavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdimõistetute majanduslikku olukorda vähendab kohus väljamõistetavat sundraha poole võrra. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavatelt. Arvestades süüdimõistetu te majanduslikku olukorda määrata menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Arvestades kohtu põhjendusi menetluskuludes ja seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb A.I-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuluna sundraha 292,50 eurot, riigi õigusabi tasu 8 4 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot. Arvestades kohtu põhjendusi menetluskuludes ja seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb K. Z-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuluna sundraha 292,50 eurot, riigi õigusabi tasu 156 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot. Arvestades kohtu põhjendusi menetluskuludes ja seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb T.M-ilt välja mõista krim inaalmenetluse kuluna sundraha 292,50 eurot, riigi õigusabi tasu 36 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot. Arvestades kohtu põhjendusi menetluskuludes ja seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb M.L-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuluna sundra ha 292,50 eurot, riigi õigusabi tasu 108 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot.
5.Kohtu muud põhjendused Süüdistataval e A.I-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. K.Z on kahtlustatavana kinni peetud 27.-29.05.2014, seega on K. Z viibinud eelvangistuses 3 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt)
Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.