1-14-3024
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
26.05.2015. a, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu
Kriminaalasja number
1-14-3024
Kohtunik
Madis Kägu
Istungisekretär
Elen Heidok
Kriminaalasi
Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine
Kinnipeetav
Timo Haar Elukoht vabanedes: XXXX; isikukood: 39207252712 ,XXXX
Prokurör
Kirjaliku arvamusega abiprokurör Jane Pajus
Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, § 432 kohus määras
vabastada Timo Haar (isikukood 39207252712) Tartu Maakohtu 30.05.2014. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 05.02.2016. a. Katseaeg hakkab KarS § 78 p 2 alusel Timo Haaral kulgema alates tema vanglast tegeliku vabanemise päevast. Kohustada Timo Haara käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt:
-
mitte tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuma tööle mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest või võtma ennast sama tähtaja jooksul Töötukassas töötuna arvele; alluma alkoholismi vastasele ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud; mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisele järgnevast päevast arvates.
Põhjendused Timo Haar tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 30.05.2014. a otsusega süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.12.2012. a otsusega ja Tartu Maakohtu 21.11.2013. a määrusega täitmisele pööratud karistuse ära kandmata karistusosa, s.o 1 aasta 2 kuud 25 päeva vangistust, võrra ja mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 2 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel määrati eelvangistuses viibitud 1 päev arvata karistusaja hulka ja mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aastat 2 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 12.11.2013. a. Tartu Maakohtu 16.01.2015. a määrusega jäeti 30.05.2014. a otsusega Timo Haarale mõistetud karistus muutmata. Määrus jõustus 28.02.2015. a. Karistuse kandmise algus 12.11.2013. a ja lõpp 05.02.2016. a. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist tekkis 08.05.2015. a. Timo Haara on enne käesolevat vangistust kriminaalkorras karistatud 2-l korral: 1) 02.12.2011. a Tartu Maakohtu poolt KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust, § 266 lg 2 p 3 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust, § 199 lg 2 p 4,5,7 järgi ja mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust ning § 263 p 1,4 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määrati kohesele ära kandmisele 7 kuud vangistust ja KarS § 74 lg 1,3 alusel määrati, et ülejäänud 1 aasta 1 kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui Timo Haar ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustati Timo Haara katseaja jooksul hüvitama oma osa kuriteoga tekitatud kahjust; 2) 11.12.2012. a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. Karistust vähendati 1/3 võrra, mõistes karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ja mõisteti karistuseks 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2, 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 02.11.2011. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuud vangistust, võrra ja mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1,3 alusel asendati mõistetud vangistus 1146 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat vangistust.
Tartu Vangla 02.04.2015. a iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud kolmel korral ja ta kannab teist reaalset vangistust. Viimati mõisteti süüdi suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegude toimepanemise ajendiks olnud sõltuvusainete tarvitamine, majandusliku kasu saamine ja grupi mõju. Vangistuses läbinud sõltuvuskäitumise muutmist käsitleva programmi „Eluviisitreening“, „Sotsiaalsete oskuste treeningu“. Alates 2014. a septembrist omandab puidupingitöölise eriala. Osaleb perenõustamises, kuhu kaasatud ka lähedased. Täidab individuaalset täitmiskava täies mahus. Omab kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Vabanemisel olemas kindel elukoht. Vabaduses teinud peamiselt mitteametlikke juhutöid, peamiselt ehitusvaldkonnas. Vangistuses materiaalselt toetanud ema, kes on valmis kinnipeetava vabanemisel tema toetamist jätkama kuni kinnipeetava esimese palgani. Vabanemisel võimalik asuda tööle OÜ-sse XXXX. Vangistuse ajal on jätkanud suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega, millist suhtlemist põhjendada ei oska. Vabaduses tarvitas kinnipeetav enda sõnul sageli alkoholi, tsüklid võisid kesta kuni kuu. Tarvitas nii kanget kui ka lahjat alkoholi. Väidetavalt on alkoholi kuritarvitamise tõttu sattunud ühel korral haiglasse. Alkoholijoobes esines sageli impulsiivset ja vägivaldset käitumist. Soovib alkoholiprobleemiga tegeleda, kuid ei mõista, et kontrollitud keskkonnas on lihtne anda lubadusi, mida vabaduses võib olla raske täita. Samuti tarvitanud enda sõnul peamiselt nuusutamise teel amfetamiini. Mõned korrad ka süstinud. Amfetamiini tarvitanud 3-4 aastat, intensiivsemalt 1,5 aastat. Loobus sõprade mõjul, asendades narkootikumid alkoholiga. Tarvitanud ka kanepit. Enda sõnul vahendas amfetamiini narkootikumide saamiseks. Vangla on hinnanud üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul 47% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 42%. Vangla toetab tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku 26.03.2015. a ettekande kohaselt on kinnipeetavat viimase aasta jooksul vanglas külastanud õed ja ema ning kriminaalkorras karistatud tuttav. Ema sõnul püüab kinnipeetav kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemisest hoiduda. Kinnipeetav ise nende isikutega suhtlemist põhjendada ei oska. Olemas vabanemisel kindel elukoht ja ka töökoht XXXX. Töökoha olemasolu on telefonikõnes kriminaalhooldusametnikule kinnitanud ettevõtte tegevjuht. Kinnipeetav asuks tööle ehitusabitöödele. Süüdimõistetu on tunnistanud kahel korral narkojoobes olles õigusrikkumiste toimepanemist. Ema sõnul muutus narkootilisi aineid tarvitades ettearvamatuks. Riskihindamise tulemustest nähtuvalt on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine olnud peamiseks agressiivse käitumise põhjuseks. Varasemalt olnud ühel korral allutatud käitumiskontrollile, mis lõppes uue kohtuotsusega mõistetu liitkaristusega-üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajakavasid korrektselt ei täitnud ja kuritarvitas alkoholi, mis päädis kriminaalhoolduse lõpetamise ning karistuse täitmisele pööramisega. Olemas vabanedes toetav tugivõrgustik ema ja õdede näol, kes pakuvad ka materiaalset tuge. Samas püsib oht vabanedes kriminaalses suunas mõjutavasse seltskonda sattumise näol. Arvestades tasumata nõuete suurust ja seda, et varasemalt on pannud majandusliku kasu saamiseks toime kuritegusid, siis on oluline vabanedes püsiva regulaarse sissetulekuga töökoha leidmine. Juhul, kui kohus peab võimalikuks Timo Haara tingimisi ennetähtaegselt vabastada, peab kriminaalhooldusametnik otstarbekaks kohalda katseajaga käitumiskontrolli vabanemisest kuni 05.02.2016 ning panna talle järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle või võtta end Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vabanemist; alluda alkoholismi vastasele ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Timo Haar avaldas istungil, et soovib tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör toetab kirjalikus seisukohas Timo Haara tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Timo Haara tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise korral toetab prokurör kõikide vangla poolt soovitatud lisakohustuste määramist ning nõustub käitumiskontrollile allutamise ja katseaja tähtaegadega.
Vabastamise kasuks võimaldab otsustada prokuröri hinnangul see, et: 1) isikul on vabanedes olemas sobiv elukoht ja päritolupere toetus; 2) vangistuses olles on Timo Haar osalenud aktiivselt taasühiskonnastavates tegevustes ja asunud omandama eriala; 3) Timo Haar tunnistab ja mõistab, et õigusrikkumiste üheks põhjuseks on alkoholi ja narkootiliste ainete kuritarvitamine. Väljendab motivatsiooni tarvitamisest loobuda. On probleemiga tegelenud vanglas (eluviisitreening). Korduvad eriliigilised kuriteod räägivad ennetähtaegse vabastamise vastu. Samuti see, et varasemast käitumiskontrolliga vangistusest tingimisi vabastamisest, nn šokivangistusest ja üldkasuliku tööga kaasnenud käitumiskontrollist ehk kohtu poolt korduvalt antud võimalustest käitumist muuta ei ole Timo Haar järeldusi teinud ja on jätkanud kuritegude toimepanemist. Süüdlase isikut ja tema varasemat elukäiku arvesse võttes on võimalik, et küpsemine ja pikaajalisest vangistusest ning karistuse vältimatusest saadud kogemusest on Timo Haar järeldused teinud ja soovib edaspidi õiguskuulekalt käituda. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja läbi vaadanud prokuröri arvamuse tegi kindlaks, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Sisuliselt asja hinnates tuleb asuda seisukohale, et Timo Haara vabastamine tingimisi enne tähtaega on põhjendatud. Timo Haar kannab teist reaalset vangistust suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud sõltuvusainete tarvitamine, majandusliku kasu saamine ja grupi mõju. Viimase kuriteo pani enda sõnul toime just narkootiliste ainete saamiseks. Üldiselt on Timo Haara käitumine vangistuses olnud korrektne. Ta täidab täies mahus individuaalset täitmiskava ja osaleb perenõustamises, kuhu on kaasatud ka lähedased. Vangistuses on ta läbinud sõltuvuskäitumise muutmist käsitleva programmi „Eluviisitreening“ ning „Sotsiaalsete oskuste treeningu“. On motiveeritud tegelema alkoholiprobleemiga. Vabanemisel on olemas kindel elu- ja töökoht ehitusabitöödel. Lisaks toetav sotsiaalvõrgustik ema ja õdede näol, kes on Timo Haara vangistuses külastanud. Lähedased on valmis pakkuma ka materiaalset tuge. Kuigi Timo Haara riskihindamise tulemused on suhteliselt kõrged, on kohtu hinnangul võimalik asuda seisukohale, et Timo Haar on võimeline määratud katseaja edukalt läbima. Seda ennekõike toetava sotsiaalvõrgustiku toel, kes on valmis tööle asumiseni ka materiaalselt toetama. Materiaalse abi saamine töökoha omandamiseni on eriti tähtis, kuna varasemate kuritegude toimepanemise ajendiks on muu hulgas olnud materiaalse kasu saamine. Timo Haarale tuleb vanglas toimunud positiivsete muudatuste kinnistamiseks ja katseaja edukaks läbimiseks panna kohustus täita KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2, 2’, 4, 5, 7 sätestatud lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi; - mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuda tööle mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest või võtma ennast sama tähtaja jooksul Töötukassas töötuna arvele; - alluda alkoholismi vastasele ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Nimetatud lisatingimused aitavad tagada Timo Haara ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid kohustusi ja resotsialiseerida ta ühiskonda kohusetundliku ja seaduskuuleka inimesena.
Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.