Kohtulahend

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Yury Sidorov on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles isikuks, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti üritas avalikult, kuid vägivalda kasutamata, 23.05.2015 kella 14:54 paiku Tallinnas, Telliskivi 61 asuvast Telliskivi Rimi Supermarketist varastada Rimi Eesti Food AS- ile kuuluvad järgmised kaubad: šokolaad Mesikäpp 300g Kalev kokku 4 tk maksumusega a ́3,49 eurot, kogumaksumusega 13,96 eurot, piimašokolaad Linda 300 g kokku 4 tk maksumusega a ́3,35 eurot, kogumaksumusega 13,40 eurot, šokolaad Kalev Tume Metspähklitega 300 g kokku 5 tk maksumusega a ́3,35 eurot, kogumaksumusega 16,75 eurot, piimašokolaad Anneke 300 g Kalev kokku 9 tk maksumusega a ́3,49 eurot, kogumaksumusega 31,41 eurot, šokolaad Kalevipoeg 300g kokku 5 tk maksumusega a ́ 3,35 eurot, kogumaksumusega 16,75 eurot, seega kaupa kogumaksumusega 92,27 eurot, pani varastatud kauba põue ning möödus kassast. Vargust märganud kaupluse töötaja üritas süüdistatavat kinni pidada, kuid Yury Sidorov rebis end vabaks, jooksis tagasi kaupluse ostusaali, kuritegu jäi lõpule viimata, kuna teda koos varastatud kaubaga pidas kinni turvamees. Seega Yury Sidorov isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo – võõra vallasasja äravõtmise toimepanemist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata, ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik temast oleneva süüteo toimepanemise lõpule viimiseks, kuid jättis süüteo lõpuni viimata oma tahtest sõltumata, kuna oli kinni peetud turvatöötaja poolt, seega pani toime avaliku varguse katse, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 5, 9 - § 25 lg 2 järgi.

Süüdistatav Y. Sidorov tunnistas ennast inkrimineeritavas kuriteos täielikult süüdi, kahetses ning selgitas, et läks 23.05.2015 (kellaaega ei mäleta) Balti jaama turu lähedal asuvasse Rimi kauplusesse, kus võttis müügisaalis mitu erinevat šokolaaditahvlit ja peitis need põue ning möödus kauba eest tasumata kassast. Siis pidas kaupluse töötaja ta kinni. Y. Sidorov sai aru, et vargust märgati ja jooksis müügisaali tagasi, seal jõudis turvatöötaja tema juurde, pidas ta uuesti kinni ja toimetas turvaruumi. Turvaruumis andis Y. Sidorov ära varastatud šokolaadi (tl 13-15). Kohus, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et Y. Sidorovi süü varguse toimepanemises 23.05.2015.a on täielikult tõendatud. Peale süü omaksvõtu tõendavad Y. Sidorovi süüd Rimi Eesti Food AS avaldus, tunnistaja ütlused ja kirjalikud tõendid. Rimi Eesti Food AS avaldus 23.05.2015 tõendab, et 23.05.2015 peeti Tallinnas, Telliskivi 61 asuvas Rimi kaupluses kinni meesterahvas, kes varastas kauplusest 27 tahvlit erinevat Kalevi šokolaadi: 4 tahvlit šokolaadi Mesikäpp 300 g, maksumusega 3,49 eurot tk, 4 tahvlit piimašokolaadi Linda 300 g maksumusega 3,35 eurot tk, 5 tahvlit šokolaadi Kalev Tume Metspähklitega 300 g, maksumusega 3,35 eurot tk, 9 tahvlit piimašokolaadi Anneke 300 g, maksumusega 3,49 eurot tk, 5 tahvlit šokolaadi Kalevipoeg 300 g, maksumusega 3,35 eurot tk, kokku kaupa kogumaksumusega 92,27 eurot. Kaup tagastati kauplusele rikkumatult (tl 2). Tunnistaja XXX ütluste kohaselt töötab ta turvafirma Grifs A6 turvatöötajana Tallinnas, Telliskivi 61 asuvas Rimi kaupluses. 23.05.2015 kella 14.54 paiku oli ta kassade juures ning nägi, kuidas üks kaupluse töötaja üritab kinni pidada noormeest, kellel oli kaup, mille eest ta ei ole tasunud. Noormehel õnnestus lahti rabeleda ja ta jooksis tagasi müügisaali, kus tunnistaja ta kinni pidas. Kinnipidamisel kukkusid noormehe jope põuest välja šokolaaditahvlid. Kaup tagastati rikkumatult kauplusele. Kinnipeetud noormees anti üle politseile. Videosalvestuse läbivaatusel oli näha, kuidas kinnipeetud noormees võttis kella 14.53 paiku müügisaalis riiulilt šokolaaditahvlid, pani need põue ja möödus kassadest kauba eest tasumata (tl 3-5). Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Y. Sidorovil 4 kehtivat kriminaalkaristust varavastaste kuritegude eest ja 14 kehtivat väärteokaristust, sealhulgas varavastaste väärtegude eest (tl 16-20). Viimati karistati Y. Sidorovi Harju Maakohtu 21.05.2014.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (tl 21-23). Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et Y. Sidorov isikuna, keda on varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes kavatsetult. Samuti on tõendatud, et Y. Sidorov saades aru, et kaupluse töötaja märkas teda varguse toimepanemisel, püüdis põgeneda, kuid see ei õnnestunud. Seega pani ta varguse katse toime avalikult. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on varguste toimepanemine kujunenud Y. Sidorovi elustiiliks. Riigikohus on asunud seisukohale, et KarS § 199 lg 2 p 9 kontekstis tuleb elustiili mõiste sisustamisel arvestada iga üksikjuhtumi asjaolusid. Püsiva sissetuleku hankimine on eluviisi kindel tunnus, kus isik on motiveeritud toime panema uusi vargusi. Eluviisi võimaliku tunnusena on vaadeldav ka olukord, kus isikul on lihtsalt harjumus varastada. Need isikud ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et neil on lihtsalt nii kombeks (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-66-13). Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja need teod võivad olla üksikult subsumeeritavad nii kuriteona (KarS § 199) kui ka väärteona (KarS § 218). Väheväärtuslike asjade süstemaatilise varguse korral ei ole erinevate süütegudega varastatu väärtusel iseseisvat tähendust. Peale viimase karistuse kandmiselt vabanemist pani Y. Sidorov uuesti toime varavastase süüteo. Seega pani Y. Sidorov toime võõra vallasasja varguse katse võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid

vägivalda kasutamata ja süstemaatiliselt ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 5 ja 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Kohus leiab, et rahaline karistus ei oleks Y. Sidorovi poolt täidetav, sest ta ei tööta ja tal puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks. Selline karistus ei vastaks tema süü suurusele ega oleks ka piisavaks vahendiks tema mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid. Y. Sidorovil on 14 kehtivat väärteokaristust, valdavalt on teda väärtegude eest karistatud rahatrahvidega, mis on tasumata. Y. Sidorov on korduvalt karistatud ka kriminaalkorras, viimati karistati teda 21.05.2014 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega, mille kandmiselt ta vabanes 19.01.2015 pärast karistuse kandmist ja jätkas kuritegude toimepanemist. On ilmne, et Y. Sidorov ei ole enda jaoks karistusest mingeid järeldusi teinud, ka varasemad karistused ei ole mõjutanud teda loobuma süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada vangistusega. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Y. Sidorov kahetseb puhtsüdamlikult tehtut, karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kuritegu jäi katse staadiumisse. Kohus leiab, et teda võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistusega. Kohtul ei ole kujunenud veendumust, et Y. Sidorovile mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel või asendamisel üldkasuliku tööga on võimalik tagada karistuse eesmärkide saavutamist. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. Y. Sidorovi näol on tegemist süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga, keda mõistetud varasemad karistused ei ole mõjutanud süütegude toimepanemisest hoiduma. Ta tarvitab narkootilisi aineid. Arvestades Y. Sidorovi isikut ning asjaolu, et ta on oma käitumisega näidanud, et ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama, tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Juhindudes KrMS § 130 lg 41 kohaldab kohus Yury Sidorovi suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kuna Y. Sidorovil ei ole vara, mille arvelt koheselt menetluskulusid tasuda, siis peab kohus põhjendatuks, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit

ja resotsialiseerumisväljavaateid, kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, so määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul.

Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.