Kriminaalasi nr. 1-15-4137
Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht
Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja 21.05.2015.a. Tallinnas
Kohtunik Sekretär Prokurör Kaitsja Tõlk
Aime Ivanson Maire Viksi Natalja Kutepova Jugans Grossmann Marianna Sidorok
Süüdistatav
I.I, isikukood xxx kriminaalkorras varem karistatud 9 korda, viimati 03.10.2014.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi, KrMS § 238 lg alusel vangistusega 2 kuud, karistus ära kantud. Elukoht: xxx Ei tööta Kinni peetud 19.05. 2015.a. kell 13.17.
Süüdistus Kriminaalasja nr. Menetluse liik
KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi 15231700808 lühimenetlus (kiirmenetluse korras)
Süüdi mõista I.I KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 5 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks kuud ja 10 päeva vangistust.
KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldada süüdimõistva otsusega mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks I.I suhtes tõkendit – vahistamine alates 21.05.2015.a. ja võtta I.I vahetult peale kohtuotsuse kuulutamist kohtus vahi alla. Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest, s.o. 19.05.2015.a. Tõkend – vahistamine - tühistada kohtuotsuse jõustumisel või kohtuotsuse mittejõustumise korral karistuse ärakandmise ajaks – karistuse ärakandmisel.
Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista I.I-lt riigituludesse: 1) KrMS § 175 lg 1 p. 9 ja § 256 5 lg 2, alusel sundraha – 292.50 eurot 2) KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel kaitsjatasu – 144 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata I.I kriminaalmenetluse kulude kogusummas 436.50 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul järgmiselt: esimesel 11 kuul tasuda igas kuus 36.38 eurot, 12. kuul 36.32 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (maksegraafik koos kontode ja viitenumbriga) menetluskulude tasumiseks edastatakse I.I-le eraldi dokumendina. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Süüdistus I.I süüdistatakse selles, et tema isikuna kes on varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi (06.07.2014 ja 02.10.2014 pani ta toime 2 poevargust, mille eest teda on karistatud kohtu poolt KarS § 199 lg.2 p.9- 25 lg.2 järgi), ehk süstemaatiliselt, viibides 19.05.2015 kella 13.17 paiku Tallinnas, aadressil Haabersti 1 asuvas Jusk Linnen`n Frniture OÜ ́le kuuluvas kaupluses Haabersti Jusk, alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt püüdis varastada kaupa kogumaksumusega 119.98€- 2 kardinat Alyson maksumusega a`59.99€, võttis kauba riiulilt ja möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid ei viinud kuriteo lõpule põhjustel, mis ei olenenud tema tahtest, sest teda peeti turvatöötaja poolt kinni. Kaup rikkumatult tagastatud kauplusele. Seega pani I.I toime võõra vallasasja äravõtmise katse asja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja süstemaatiliselt , s.o. on KarS § 199 lg 2 p 9 - 25 lg.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu seisukoht I.I tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. I.I nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav ei soovinud enda ülekuulamist kohtuistungil, seega arvestab kohus tema kohtueelses menetluses ülekuulamisel antud ütlustega. Süüdistatava poolt toimepandud varguse katse on tõendatud: 1) JYSK Linnen ́n Furniture OÜ avaldusega, millest nähtub, et 19.05.2015..a kell 13.17 väljus JYSK Linnen ́n Furniture OÜ Haabersti Jysk kaupluse müügisaalist läbi kassade
terminali isik kauba, s.o 504-14-1084 ALYSON kardin 285X245cm maksumusega 59.99 eurot ja 504-14-1085 ALYSON kardin 285X245cm maksumusega 59.99 eurot eest kassasse tasumata. Kokku tekitatud kahju 119.98 eurot. Kaup on tagastatud. 2) G4S poolt koostatud õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtub, et 19. mail 2015.a. kell 13.17 peeti Haabersti Jysk, asukohaga Haabersti 1 kinni meesterahvas, kes jättis tahtlikult maksmata kahe kardina eest, kauba maksumus 119.98 eurot. 3) Tunnistaja XXXütlustest nähtub, et olles tööl Haabersti Rimis, aadressiga Haabersti 1, helistas talle 19.05.2015.a. kell 13.15 ajal Jyski operaator ja palus kinni pidada meesterahva, keda kahtlustati kahe kardina varguses. Kella 13.17 ajal nägi ta kirjeldusele vastavat meesterahvast väljumas Jyski kauplusest. Ta pidas meesterahva kinni neli meetrit kaupluse välisuksest. Turvaruumis võttis meesterahvas õlakotist välja kaks kardinat. Isik anti üle politseile. 4) Isikusamasuse tuvastamise protokollist nähtub, et Kairi andmekogust kontrollimise tulemusena on tuvastatud isikuks I.I. 5) Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt oli 19.05.2015.a. kell 13.17 ajal Tallinnas Haabersti 1 asuvast Jysk kauplusest kahte kardinat varastada üritanud isikuna kinni peetud I.I. 6) Kahtlustatavana ülekuulamise protokolli kohaselt on I.I tunnistanud ennast täielikult süüdi. Ta tunnistas, et viibides Jysk Haabersti müügisaalis otsustas varastada kaks pakki kardinaid, peitis kardinate pakendid teistele märkamatult endale kotti ja väljus müügisaalist kauba eest tasumata. Turvatöötaja pidas varastatud kaubaga kinni. Tunnistab oma süüd ja kahetseb. Seega on loetletud tõenditega leidnud tõendamist I.I süü kahe ALYSON kardinapaki varguse katses. Kuritegu jäi lõpule viimata põhjustel, mis ei olenenud tema tahtest, sest teda peeti turvatöötaja poolt kinni, mistõttu on kvalifikatsioon läbi KarS § 25 lg 2 õige. Õige on ka varguse katse toimepanemine I.I puhul süstemaatiliselt. Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. (RKKK 3-1-1-87-08 p 10). Kuna I.I on eelnevalt korduvalt karistatud varguste süstemaatilise toimepanemise eest, saab väita, et varastamine on jätkuvalt tema elustiiliks ning taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on I.I näol tegemist isikuga, keda on varem korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest nii väärteokorras kui ka kriminaalkorras karistatud. Kriminaalkorras on süüdistatavat viimati karistatud 06.07.2014 ja 02.10.2014 toimepandud poevarguste katsete eest, vastavalt 08.07.2014.a. ja 03.10.2014.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi, s.o süstemaatiliste varguste toimepanemise eest, mis jäi katsestaadiumi. Seega on I.I vähem kui ühe aasta jooksul toime pannud enam kui kaks varavastast süütegu.
Kohus leiab, et I.I pani talle süüks arvatud kuriteo toime kavatsetult, sest tema ütlustest nähtub, et viibides müügisaalis, otsustas varastada kaks pakki kardinatega, pani kardinad kaasas olnud õlakotti ja lahkus kauplusest kauba eest maksmata. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et I.I käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi. Kardinad on tagastatud kauplusele, kahju puudub. Karistamine Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Karistusseadustiku eriosa näeb ette KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kuna I.I on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, s.h ka reaalse vangistusega, ei ole eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud sellise isiku karistamine rahalise karistusega. Varavastase süüteo toimepanemine näitab ka rahaliste vahendite nappust, mistõttu ei oleks rahaline karistus ka tema puhul täidetav, seda enam, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud ning tal puudub töökoht, seega puudub tal ka kindel sissetulek. Pealegi ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise printsiipidega, kui isikule, keda on varem üheksa korda kriminaalkorras karistatud, mõistetakse järjekordse kuriteo eest kergemaliigiline karistus. Järelikult tuleb talle mõista karistuseks vangistus. Karistuse mõistmisel KarS § 199 lg 2 p 9 -§ 25 lg 2 järgi peab kohus võimalikuks karistada I.I miinimumi lähedases määras, s.o 5-kuulise vangistusega, kuna I.I on oma süüd tunnistanud ja tehtut puhtsüdamlikult kahetsenud. Samuti arvestab kohus, et tegu oli ühe varguse episoodiga, mis jäi katse staadiumi. Kuna tegemist on lühimenetlusega, tuleb I.I-le mõistetud karistust vähendada kolmandiku võrra, karistuseks jääb 3 kuud 10 päeva vangistust. Karistuse algust hakata lugema alates kinnipidamisest, s.o 19.05.2015.a.
Kohus leiab, et I.I suhtes tuleb KrMS § 130 lg 4 alusel kohaldada süüdimõistva otsusega mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks tõkendit - vahistamine alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 21.05.2015.a. Seda põhjusel, et I.I on kuue viimase otsuse järgi kandnud vangistust reaalselt, mistõttu on oht, et pärast käesoleva otsuse kuulutamist vabadusse jäänuna võib isik karistuse kandmise vältimiseks pakku minna. Kriminaalmenetluse kulud Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasu. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. See on
õiglane ja põhjendatud, kuna ta ise on oma käitumisega sellised kulutused endale tekitanud ning tal tuleb selle eest ka vastutada ja väljamõistetud menetluskulud kanda. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära. Seega mõistab kohus süüdistatavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja sundraha, mida KrMS § 256 5 lg 2 tulenevalt vähendab poole võrra, s.o 292.50 eurot. Lisaks sellele tasu õigusabi osutamise eest kokku 144 eurot, mis kuulub KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskulude hulka. KrMS § 180 lg 3 võimaldab küll menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist, kuid kohtu hinnangul käesolevas kriminaalasjas ei esine selliseid asjaolusid, mis tingiks süüdistatavalt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise, tegemist on töövõimelise meesterahvaga, kes on võimeline tasu eest töötama nii vabaduses viibides, kui ka vanglas olles. Kohus peab põhjendatuks kohaldada väljamõistetud menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi kaheteistkümne kuu jooksul. On ilmselge, et vanglatingimustes menetluskulude korraga täies ulatuses tasumine on raskendatud. Kohus juhindub KrMS § 2561 , § 2564 , § 2565 lg 1 p 2, § 233 – 238, § 306, § 313 . Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teate saabumise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav alates 12.06.2015.a kell 13.00. Eeluurimiskohtunik /digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.