Kriminaalasi nr 1-15-3648
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1 – 15-3648
Kohtukoosseis
Kohtunik Alari Möldre
Kohtuistungi sekretär
Helen Aasma
Tõlk
Katrin – Jana Vaab
Kriminaalasi
Andrei Trostini süüdistuses kokkuleppemenetluses
Riigiprokurör
Piret Paukštys
Süüdistatav
Andrei TROSTIN
KarS
§
lg.
järgi
isikukood: 38308120251; kodakondsus: kodakondsuseta; emakeel: vene keel; haridus: põhiharidus; töökoht: ei tööta; elukoht: XXX. Varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, neist viimasel korral: 07.07.2008.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 331 järgi 1 aasta, 11 kuu ja 25 päevase vangistusega. KrMS § 217 alusel kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 03.03.2015.a - 04.03.2015.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kaitsja
Merike Allikmäe
Süüdi tunnistada Andrei TROSTIN KarS § 394 lg. 1 järgi ning karistada teda 6 (kuue) kuulise vangistusega. KarS § 68 lg. 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.03.2015.a – 04.03.2015.a, s.o 2 (kaks) päeva, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
Kohaldades KarS § 74 lg. 1 ja lg. 3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust (s.o 5 kuud ja 28 päeva) ei pöörata täitmisele, kui Andrei Trostin ei pane 10 (kümne) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg. 1 p. 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, kohustudes: • elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 21.05.2015.a. Andrei Trostin määrata katseajaks Tallinna Vangla Lääne – Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – süüdistatava Andrei Trostini suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
Konfiskeerimine: •
•
KarS § 831 lg. 1 alusel konfiskeerida Andrei Trostinilt 300 (kolmsada) eurot kui tahtliku süüteoga saadud vara, mis asub Rahandusministeeriumi AS-s Swedbank asuval kontol nr EE932200221023778606. KarS § 83 lg. 3 p. 1 alusel konfiskeerida kolmanda isiku Jaanus XXX, Swedbank AS arveldusarvel nr XXXXXXXXXX asuvad rahalised vahendid summas 1673 (üks tuhat kuussada seitsekümmend kolm) eurot ja Danske Bank AS Eesti filiaalis avatud arvelduskontol nr XXXXXXXXXX asuvad rahalised vahendid summas 1825 (üks tuhat kaheksasada kakskümmend viis) eurot kui rahapesu objektiks olev vara (nimetatud summad on arestitud Harju Maakohtu 28.05.2014.a kohtumääruse alusel).
Välja mõista Andrei Trostinilt KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 9; 179 lg. 1 p. 2, 180 lg. 1, 3 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot ning sundraha summas 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot, s.o menetluskulud kokku summas 873 (kaheksasada seitsekümmend kolm) eurot. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord
Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.
Menetluskulud: KrMS § 175 lg. 1 p. 4 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesolevas asjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kokku summas 288 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 585 eurot. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-1-1-105-12 p. 7). Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Andrei Trostinil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine temale ilmselt üle jõu. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Seega tuleb süüdistatavalt menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista, kuivõrd need on riigile põhjustatud tema õigusvastase käitumisega. Sundraha osas osundab kohus Riigikohtus väljendatud seisukohale, mille põhjal kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu, mille eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut kannab oma olemuselt seega mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (RK 3-1-1-63-05). Kohus leiab, et sundraha tuleb Andrei Trostinilt samuti seadusele tuginedes välja mõista, kuivõrd see on põhjustatud süüdistatava õigusvastase käitumisega. Küll aga peab kohus menetluskulude tasumise osas põhjendatuks
kohaldada KrMS § 180 lg. 3 sätteid ning määrata Andrei Trostinilt väljamõistetud menetluskulud hüvitamisele 12 kuu jooksul.
Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 9; 179 lg. 1 p. 2; 180 lg. 1, 3; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311; 313.
Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.