Kohtulahend

Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, tel 6 127 758, senine kriminaalhooldaja Margus Kröönström, tel 6 075 163).

ümbrikus nr 16 olev CD-ROM plaat, millel 32 .pdf faili (Prantsuse äriühingu Guillemot Corporation esindaja kirjavahetus ja arved OÜ-le ST Electronics, mille andis üle tunnistaja XXXPrantsusmaal Vanne ́i prokuratuuris 05.12.2012 Põhja Ringkonnaprokuratuuri õigusabitaotluse 29.06.2012 nr PRP-6/12/4287 raames); • ümbrikus nr 17 olev CD-ROM plaat, millel Ameerika Ühendriikidele 21.06.2012 saadetud õigusabitaotluse nr PRP-6/12/3864 vastusena saadetud eposti konto [email protected] andmed; • ümbrikus nr 18 olev CD-ROM plaat, millel 27.06.2012 läbiotsimisprotokolli lisa (XXXiPhone andmed); • ümbrikus nr 19 olev CD-ROMplaat, millel 03.04.2013 vaatlusprotokolli lisa (XXXkasutuses olnud XXX(XXX) arvelduskonto Tallinna Äripanga ASs vaatlus); • nööriga köidetud dokumendid (14.10.2013 vaatlusprotokolli juurde); • plasttõkendiga nr 000728157 pitseeritud dokumendid (14.02.2013 vaatlusprotokolli juurde); • plasttõkendiga nr 000728158 pitseeritud dokumendid (07.02.2013 vaatlusprotokolli juurde); • plasttõkendiga nr 000728159 pitseeritud dokumendid (12.02.2013 vaatlusprotokolli juurde); • plasttõkendiga nr 000728160 pitseeritud dokumendid (07.02.2013 vaatlusprotokolli juurde); • plasttõkendiga nr 000728221 pitseeritud dokumendid (18.02.2013 vaatlusprotokolli juurde); • plasttõkendiga nr 000728222 pitseeritud dokumendid (15.02.2013 vaatlusprotokolli juurde); • plasttõkendiga nr 000728230 pitseeritud dokumendid (20.03.2013 vaatlusprotokolli juurde).

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuluks sundraha. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav enne käesolevat kohtuotsust süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 17.03.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1616 ja teda karistati KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest. Sama otsusega mõisteti temalt välja ka teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 585 eurot KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel. Käesolevas kriminaalasjas mõistetakse liitkaristus eelnimetatud otsusega mõistetud karistusega KarS § 65 lg 1 alusel. Seega pidanuks kriminaalasju lahendama ühises menetluses ja süüdistatavalt tulnuks välja mõista sundraha ühekordselt. Kuivõrd süüdistatavalt on juba sundraha välja mõistetud seoses teise astme kuriteos süüditunnistamisega ja käesolevas kriminaalasjas on menetlusesemeks oleva kuriteo puhul tegemist esimese astme kuriteoga, siis tuleb süüdistatavalt välja mõista esimese ja teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnevate summade vahe, so 975 – 585 = 390 eurot. Kohtule esitatud andmete kohaselt on süüdistataval nii töökoht kui ka sissetulek ning süüdistatava puhul on tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga. Seejuures ei ole süüdistatav esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks tuleb menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. V.P süüdistatakse menetletavast kriminaalasjast nähtuvalt pikaajalises ja süsteemses õigusvastases käitumises. Inkrimineeritud süütegude toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet. Kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Samas leiab kohus, et menetluskulude summa suurus annab aluse võimaldada menetluskulude hüvitamist KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.