1-15-3620
Kohus
Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-15-3620 /14230200624/
Kohtukoosseis
Kohtunik Leili Raedla
Kohtuistungi sekretär
Jane Põldoja
Kohtuistungi aeg
Kriminaalasi
P.V süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses
Abiprokurör
Lauri Talumäe
Kaitsja
kaitsjat kohtuistungile ei soovi
Süüdistatav P.V - elukoht ja aadress: XXX; isikukood: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi; haridus: keskharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: ei tööta; karistatus: kehtivaid väärteokaristusi 9, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad; KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 23.-25.08.2014.a s.o 3 päeva; kohaldati tõkendit elukohast lahkumise keeld alates 25.08.2014.a.
Mõista P.V süüdi KarS § 424 järgi ja karistada teda 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse vangistusega. Kohaldades KarS § 68 lg 1 sätteid arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.25.08.2014.a s.o 3 (kolm) päeva ning ärakandmisele kuulub vangistus 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva.
1-15-3620 KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta nimetatud karistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui P.V ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg-ga 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi:
Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk. 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast (KrMS § 319).
1-15-3620
P.V süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 25.02.2013 kella 22.40 ajal Tallinnas Pallasti tn 7 juures mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus tema veres oli 1,97 mg/g) ning 23.08.2014 kella 21.15 ajal Tallinnas Pae tn 45 maja juurest Pae tn 55 maja suunas mootorsõidukit BMW 750LI registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,91 mg/l). Seeläbi rikkus P.V liiklusseaduse § 69 lg 1/ Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ja § 69 lg 2 p 1 / Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ning korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1 /Joobeseisundi liigid on: alkoholijoove; / nõudeid. Oma sellise tegevusega pani P.V toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt kokkuleppele nõuab abiprokurör kohtus KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.08 – 25.08.2014, so 3 (kolm) päeva. Seega lõplikuks karistuseks nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 1 (üks) aasta, 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jätta karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 2 (kahe) aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja § 75 lg 2 p 2 alusel katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 sätestatud lisakaristust jätta kohaldamata, kuivõrd süüdistataval puudus kuriteo toimepanemise hetkel mootorsõiduki juhtimisõigus. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
1-15-3620 P.V nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja abiprokurör taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava P.V selgituse ja abiprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav P.V on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb P.V temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab P.V süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, võib jätta osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdistatav taotles menetluskulude ajatamist. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. Arvestades kohtukulude suurust ei ole süüdistataval võimalik tasuda kohtukulusid 1 kuu jooksul. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks süüdistatavale kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas 887 € tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul igakuiste maksetena, seega kuulub esimesel kuul tasumisele 84 eurot ja järgmisel üheteistkümnel kuul iga kuu 73 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena „P.V , 1-15-3620, menetluskulu“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.