Kohtulahend

kinnipidamise päev, s.o.

Tsiviilhagid: •

•

•

VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg. 1 alusel välja mõista H.R-ilt kannatanu Rahvusooper Estonia kasuks tsiviilhagi summas 871 (kaheksasada seitsekümmend üks) eurot ja 75 (seitsekümmend viis) eurosenti. Tsiviilhagi tasuda Rahvusooper Estonia arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX. VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg. 1 alusel välja mõista H.R-ilt kannatanu Rahvusooper Estonia kasuks tsiviilhagi summas 70 (seitsekümmend) eurot. Tsiviilhagi tasuda Rahvusooper Estonia arveldusarvele EE351010002011259003. VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg. 1 alusel välja mõista H.R-ilt kannatanu Osaühing Aldar Eesti kasuks tsiviilhagi summas 150 (ükssada viiskümmend) eurot. Tsiviilhagi tasuda Osaühing Aldar Eesti arveldusarvele

XXXXXXXXXXXXXX.

Asitõendid: • •

• •

•

CD – plaadid salvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures - jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde; Välismaalase pass H.R-i nimele, pakitud ümbrikusse, lisatud kriminaalasja materjalide juurde - tagastada kohtuotsuse jõustumisel H.R-ile ; toruvõti, kaks tõmmist - asuvad Rahumäe tee 6 Tallinn asuvas asitõendite hoidlas, hävitada kohtuotsuse jõustumisel; musta värvi jope Twinlife XL, musta värvi müts Formen size 58 cm, hõbedast värvi õlakott musta värvi rihmaga GCB, beeži värvi kaantega märkmik, asuvad Rahumäe tee 6 Tallinn asuvas asitõendite hoidlas – tagastada kohtuotsuse jõustumisel H.R-ile; 1 tühi pudel Metadon, 1 nõela kaitsmega süstal – hävitada kohtuotsuse jõustumisel;

• •

Multitööriist, asub Rahumäe tee 6 Tallinn asuvas asitõendite hoidlas - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; sõrmkinnas, paberrätiga seljakott, asuvad Rahumäe tee 6 Tallinn asuvas asitõendite hoidlas – tagastada kohtuotsuse jõustumisel H.R-ile.

Menetluskulud: Välja mõista H.R-ilt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 3; § 180 lg. 1, 3 alusel menetluskuluna tasu EKEI poolt teostatud DNA ekspertiisi eest (18.12.2014.a akt nr 14E-GE1504) summas 114 (ükssada neliteist) eurot ning DNA ekspertiisi (14.01.2015.a akt nr 14E-GE1545) eest summas 171 (ükssada seitsekümmend üks) eurot. Välja mõista H.R-ilt KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 9; 179 lg. 1 p. 2, 180 lg. 1, 3 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 656 (kuussada viiskümmend kuus) eurot ning sundraha summas 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot, s.o kokku summas 1241 (üks tuhat kakssada nelikümmend üks) eurot. DNA ekspertiisi kulud (18.12.2014.a akt nr 14E-GE1504) summas 171 (ükssada seitsekümmend üks) eurot ning DNA ekspertiisikulud summas 285 (kakssada kaheksakümmend viis) eurot (14.01.2015.a akt nr 14E-GE1545) – jätta KrMS § 180 lg. 3 alusel riigi kanda. EKEI poolt teostatud ekspertiisikulud DNA ekspertiisi eest (18.12.2014.a akt nr 14EGE1505) summas 1425 (üks tuhat nelisada kakskümmend viis) eurot – jätta riigi kanda KrMS § 180 lg. 3 alusel. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord: Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

H.R on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse korras ning teda süüdistatakse selles, et tema olles isik, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi, võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ajavahemikul 01.11.2014.a. kella 14:30 kuni 03.11.2014.a. kella 10:00 paiku, võttis Rahvusooperist Estonia, aadressil Estonia puiestee 4 Tallinnas, Rahvusooperi Estonia I korrusel talveaia ruumis olevast puhvetist, raudvõre ülestõstmise teel, Rahvusooperile Estonia kuuluvad 1 kassasahtli maksumusega 76,20 eurot, milles oli sularaha summas 205 eurot, puhveti riiulilt 1 pdl 100 cl VSOP konjak Otard maksumusega 57,24 eurot, 1 pdl 70 cl XO konjak Otard maksumusega 107,89 eurot, 1 pdl 50 cl liköör Vana Tallinn Signature maksumusega 25 eurot, lõhutud baarileti kapilukud 7 tk kogumaksumusega 100 eurot. Samuti võttis samal ajavahemikul Rahvusooperi Estonia 0 korrusel olevast kohvikust Colombina baariletilt 1 kassasahtli maksumusega 76,20 eurot, milles oli sularaha 205 eurot, kaks valget lina maksumuseta, lõhutud 1 pdl 100 cl viskit White&Mackay Special maksumusega 19,22 eurot, tekitades kokku kuriteoga varalist kahju 871,75 eurot. Samuti tema võttis 06.11.2014.a. kella 13:30 paiku Viru Keskuses asuva kohviku toolilt, aadressil Viru väljak 4 Tallinnas, võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, XXX kuuluva seljakoti maksumusega 40 eurot, milles olid mobiiltelefoni Samsung laadija maksumusega 50 eurot, kokkupandav musta värvi taskunuga maksumusega 50 eurot, nokamüts maksumusega 30 eurot, meeste musta värvi nahkkindad maksumusega 20 eurot, meeste sinist värvi T-särk maksumusega 10 eurot, väike Tupperware tableti karp, kus sees olid 2 tabletti Burana 800 mg, Eesti reisipileti koopia, Tallinna linna kaart maksumuseta, 0,5 liitrine avamata veepudel maksumusega 1,50 eurot, avatud Šokolaadi kommid Daim , kokku kogumaksumusega 201,50 eurot. Samuti tema 07.11.2014.a. kella 03:30 paiku, viibides Estonia pst 4 Tallinnas, üritas varguse toimepanemise eesmärgil topelt aknaklaaside lõhkumise teel sisse murda aadressil Estonia pst 4 Tallinn, asuvasse Rahvusooperi Estonia ooperi osakonna kabinetti, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata, sündmuskohale saabunud turvatöötaja tõttu. Rahvusooperi Estonia ooperi osakonna kabineti topelt aknaklaasi lõhkumisega tekitati varalist kahju 70 eurot. Samuti tema 10.11.2014 kell 16:20 paiku, viibides Tallinnas Paldiski mnt 102 asuvas „Rocca al Mare Prisma“ kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Prisma Peremarket AS-ile kuuluvat kaupa, nimelt kohvri Saarema Viina maksumusega 104,90 eurot, misjärel möödus kassadest jättes kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, seoses tema kinnipidamisega kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema 15.11.2014.a. kella 03:40 paiku, viibides Aldar Eesti OÜ-le kuuluvas kaupluses Sadama Turg SuperAlko, aadressil Sadama 25/4 Tallinnas, võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ukselukustuse lahtimurdmise teel, võttis ära Aldar Eesti OÜ-le kuuluvad 9 plokki punast värvi sigarette Marlboro Red maksumusega 35 eurot kogumaksumusega 315 eurot; 6 plokki valget värvi sigarette Marlboro maksumusega 35 eurot kogumaksumusega 210 eurot; 2 pakendis sigarit Independe maksumusega 2,30 eurot kogumaksumusega 4,60 eurot, tekitades kokku varalist kahju 529,60 eurot. Ukse lukustuse lõhkumisega tekitati varalist kahju 150 eurot.

Oma tahtlike tegudega pani H.R toime KarS § 199 lg. 2 p. 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.t võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel 15.05.2015.a süüdistatav H.R , kaitsja Veera Tolli - Baskin ning ringkonnaprokurör Natalja Lebed sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele KarS § 199 lg. 2 p. 8, 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb ringkonnaprokurör kohtus H.R-ile mõista karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. Lähtuvalt KarS § 68 lg. 1 tuleb eelvangistuses viibitud aeg arvata karistuse hulka. H.R oli kahtlustatavana kinni peetud 10.11.2014 kuni 11.11.2014 ning 15.11.2014, seega 3 päeva. Karistuse kandmise alguseks palub prokurör lugeda 21.11.2014.a. Süüdistatav H.R tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 199 lg. 2 p. 8, 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Tsiviilhagid võttis süüdistatav omaks ja oli nõus need hüvitama. Süüdistatav H.R selgitas, et 15.05.2015.a sõlmisid ringkonnaprokurör Natalja Lebed, tema (H.R ) ja tema kaitsja Veera Tolli - Baskin kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Menetluskulud oli süüdistatav nõus hüvitama ning palus nende tasumine ajatada ühe aasta peale. Ringkonnaprokurör ja kaitsja selgitasid samuti, et nad jäävad 15.05.2015.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde H.R ́ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava H.R-i poolt KarS § 199 lg. 2 p. 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava H.R-i käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg. 2 p. 8, 9 järgi. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava H.R-i selgituse ning ringkonnaprokuröri ja kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav H.R on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb H.R temale esitatud süüdistuses KarS § 199 lg. 2 p. 8, 9 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab H.R-i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud: KrMS § 175 lg. 1 p. 3, 4 ja 9 kohaselt on ekspertiisitasud, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180

lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesolevas asjas on menetluskuludeks ekspertiisikulud kokku summas 2166 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu kokku summas 656 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 585 eurot. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-1-1-105-12 p. 7). Kohus selgitab, et prokuratuuril ja uurimisasutustel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad teostavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Vaid teatud erandjuhtudel võib ekspertiisikulud jätta süüdistatavalt väljamõistmata. Näiteks kui määratud ekspertiis ei saa ilmselgelt aidata kaasa kriminaalasja lahendamisele, ei ole ekspertiis teostatud tõendamisvajadusest lähtudes, nagu näeb ette KrMS § 105 lg. 1 ja sellise ekspertiisi tegemise kulude väljamõistmine süüdistatavalt ei ole põhjendatud (RK 3-1-1-120-12). Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas teostatud ekspertiisid on teostatud KrMS § 105 lg. 1 sätestatud tõendamisvajadusest lähtuvalt. Tõendamisvajadus omakorda eeldab, et järelduste tegemiseks on olnud vaja eriteadmistele tuginevaid uuringuid. Seega ei ole põhjendatud ekspertiisikulude riigi kanda jätmine ainuüksi põhjusel, et ekspertiisiga ei tuvastatud isiku seotust antud kuriteoga. Kohtu hinnangul on kulud tinginud kriminaalasja tõendamisvajadus ekspertiiside teostamise näol (vt ka

RK 3-1-1-121-13).

DNA ekspertiiside osas on aga Ringkonnakohus sedastanud, et põhjendatud on käsitleda analüüsiobjektidena Politsei- ja Piirivalveameti poolt esitatud kõiki objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud, reaktsioonid on ringkonnakohtu hinnangul käsitletavad analüüsimetoodikana, mitte aga analüüsiobjektidena (vt. Tallinna Ringkonnakohtu 25.08.2014.a kohtumäärust 1-14-4268). Kuivõrd DNA ekspertiisiaktist (14E-GE1504) nähtuvalt kasutati analüüsiobjektidena 2 proovi ning DNA ekspertiisiaktist (14E-GE1545) nähtuvalt 3 proovi, tuleb H.R-ilt välja mõista KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 3; § 180 lg. 1, 3 alusel menetluskuluna tasu EKEI poolt teostatud DNA ekspertiisi eest (18.12.2014.a akt nr 14EGE1504) summas 114 eurot (2 x 57) ning DNA ekspertiisi (14.01.2015.a akt nr 14E-GE1545) eest summas 171 eurot (3 x 57). DNA ekspertiisi kulud (18.12.2014.a akt nr 14E-GE1504) summas 171 eurot ning DNA ekspertiisikulud summas 285 eurot (14.01.2015.a akt nr 14E-GE1545) tuleb jätta KrMS § 180 lg. 3 alusel riigi kanda. Resotsialiseerumise väljavaateid arvesse võttes ning asjaolu, et süüdistataval tuleb tasuda ka tsiviilhagid, peab kohus põhjendatuks DNA ekspertiisikulud (18.12.2014.a akt nr 14E-GE1505) summas 1425 eurot jätta KrMS § 180 lg. 3 kohaselt riigi kanda. Sundraha osas osundab kohus Riigikohtus väljendatud seisukohale, mille põhjal kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu, mille eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut kannab oma olemuselt seega mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (RK 3-1-1-63-05). Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust (RK 3-1-1-39-13 p. 9; RK 3-1-1-99-11, p. 9). Võttes arvesse antud kriminaalasja tehiolusid, selle menetlemisele kulunud

aega ja mahtu, samuti kaitsja poolt tagatud kaitset, õigusnõustamise mahtu ja ulatust, leiab kohus, et esitatud taotlused kaitsjakulu hüvitamiseks kokku summas 656 eurot on põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses. Kohus on seisukohal, et taotluses esitatud õigusabikulu summa suurus seondub põhjendatud kaitsetoimingutega. Seega kohtu hinnangul kriminaalasjas menetluskuludena sundraha ja kaitsjatasu kuuluvad täies ulatuses süüdistatavalt H.R-ilt väljamõistmisele. Ka eelnimetatud menetluskulude osas määrab kohus kohaldada KrMS § 180 lg. 3 sätteid ning määrata need hüvitamisele 12 kuu jooksul. Kohus arvestab asjaoluga, et kinnipidamisasutuses on kohtuotsuse täitmine menetluskulusid puudutavas osas H.R raskendatud, kuna kinnipidamisasutuses viibiva süüdimõistetu töötamise võimalus on piiratud. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (RKKK 3-1-1-105-12 p. 7). Kohus lisab, et tulenevalt VangS §-st 37 on kinnipeetav kohustatud töötama. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole kohustatud töötama: 1) üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; 2) üldharidust või kutseharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav; 3) kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama ning 4) kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. Käesolevas asjas VangS § 37 lg. 2 sätestatud asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega saab H.R vangistuses viibides asuda tööle ning seeläbi asuda hüvitama temalt käesolevas kriminaalasjas väljamõistetud menetluskulusid. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu selliseid asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et H.R esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud ning käesoleva kohtuotsusega välja mõistetud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine temale täielikult üle jõu. Seadusandja on siiski määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et kõik käesolevas asjas tekkinud menetluskulud on tinginud antud kriminaalasja menetlemine, seega on süüdistatav need ise oma käitumisega põhjustanud. Asitõendid: KrMS § 126 lg. 3 p. 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg. 3 p. 2 kohaselt asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. KrMS § 126 lg. 3 p. 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Lähtudes eeltoodust peab kohus võimalikuks otsustuse tegemise, et CD – plaadid salvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, tulevad jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Välismaalase pass H.R-i nimele, musta värvi jope Twinlife XL, musta värvi müts Formen size 58 cm, hõbedast värvi õlakott musta värvi rihmaga GCB, beeži värvi kaantega märkmik, sõrmkinnas ning paberrätiga seljakott kuuluvad tagastamisele kohtuotsuse jõustumisel H.R-ile. Toruvõti, kaks tõmmist, 1 tühi pudel Metadon, 1 nõela kaitsmega süstal ning multitööriist kuuluvad hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel.

Tsiviilhagid: Käesolevas kriminaalajas on esitanud tsiviilhagid kannatanu Rahvusooper Estonia summas 871,75 eurot ning summas 70 eurot ja kannatanu Osaühing Aldar Eesti summas 150 eurot. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. KrMS § 310 lg. 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg. 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg. 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg. 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekkinud tema tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel, selline tegevus oli õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid võttis süüdistatav omaks, seega tulenevalt TsMS § 440 lg-st 1 ja § 444 lg-st 4 ning KrMS § 310 lg-st 1 tingib hagide õigeksvõtt ka nende rahuldamise. Lähtudes eeltoodust tuleb VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg. 1 alusel välja mõista H.R-ilt Rahvusooper Estonia kasuks tsiviilhagid summas 871,75 eurot ning summas 70 eurot ja OÜ Aldar Eesti kasuks tsiviilhagi summas 150 eurot. Tekitatud kahjud on põhjustatud süüdistatav oma õigusvastase käitumisega. Kohus juhindub KrMS §-dest 126, 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 3, 4, 9; 179 lg. 1 p. 2; 180 lg. 1, 3; 248 lg. 1 p. 5; 249; 310; 311; 313. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.