Kohtulahend

Tunnistada G.S KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 4 (neli) kuud. Tunnistada G.S KarS § 274 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud. Tunnistada G.S KarS § 121 (alates 01.01.2015.a § 121 lg 1) järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 4 (neli) kuud. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning liitkaristuseks mõista vangistus 11 (üksteist) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.08.2014.a – 08.08.2014.a ning 09.11.2014.a – 11.11.2014.a, s.o 5 (viis) päeva. Ärakandmisele kuulub vangistus 10 (kümme) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva. KarS § 69 sätete alusel asendada mõistetud vangistus (325 päeva) üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tundi üldkasuliku tööd - seega 325 tundi üldkasuliku tööd. Üldkasuliku töö sooritamise ajaks määrata 10 (kümme) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4, 6, 7 alusel allutada G.S üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ning määrata, et G.S üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima KarS § 75 lg 1 punktides 1–6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all: -

elama kohtu määratud alalises elukohas XXX;

1-15-3080 -

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete jälgimise kohustus G.S algab, kohtulahendi jõustumisest. G.S suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vastavalt KrMS § 313 lg 1 p 7 kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend elukohast lahkumise keeld tühistamisele karistuse ärakandmisel.

Asitõendid 1 CD plaat videosalvestusega, mis asub kriminaaltoimiku materjalide juures - jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaaltoimiku materjalide juurde. 1 CD plaat kõnesalvestusega, mis asub kriminaaltoimiku materjalide juures - jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaaltoimiku materjalide juurde.

Menetluskulud G.S-ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riigituludesse ekspertiisitasu summas 38,00 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot). KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 48,00 eurot (nelikümmend kaheksa eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585 eurot (viissada kaheksakümmend viis eurot).

Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures esimesel 11 (üheteistkümnel) kuul tasuma igakuiselt 55,92 eurot ning 12 (kaheteistkümnendal) kuul 55,88 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev.

1-15-3080 Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

ESITATUD SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

G.S-i süüdistatakse selles, et tema 07.08.2014.a kella 17.26 ajal juhtis tahtlikult Harjumaal Tallinnas Rannamäe tee ja Mere puiestee ristmikul, mootorsõidukit, Jonway CB, registreerimismärgiga XXX olles joobeseisundis (alkoholijoove 2,36 mg/g laiendmääramatusega ± 0,06 mg/g (lõplik tulemus 2,30 mg/g)). Sellise käitumisega rikkus G.S liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ja § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht juhul, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 34 lg 4 /Joobeseisundi liigid on alkoholijoove ja narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid. Seega pani G.S oma sellise tegevusega toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-15-3080 Samuti tema, 07.08.2014.a kella 17.26 paiku Harjumaal Tallinnas Rannamäe tee ja Mere puiestee ristmikul ning seejärel kell 18.11, Tallinnas Wismari 15 asuvas Wismari haiglas, peale sunniga vereproovi võtmist lõi jalaga korduvalt teda politseisõidukisse paigutanud ja tema kinnipidamist teostanud, seega ametikohustusi täitnud Põhja Prefektuuri politseiametnik Taavi Teder’it, kuid teod jäid tema tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna T. Teder hoidus löökidest kõrvale. Seega pani G.S oma sellise tegevusega toime vägivalla katse võimuesindaja vastu, s.o KarS § 274 lg 1 - 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, olles alkoholijoobes, lõi 09.11.2014.a kella 16.15 paiku Tallinnas Hooldekodu 1539 asuvas korteris Piret Eitar’it kahel korral rusikaga näo piirkonda põhjustades sellega füüsilist valu ja paistetuse nina ümber. Sellise tahtliku tegevusega pani G.S toime teisele inimesele valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on KarS § 121 järgi kvalifitseeritav kuritegu (alates 01.01.2015.a kvalifitseeritav KarS § 121 lg 1 järgi). 15.04.2015.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Urmo Paal, süüdistatav G.S ja tema kaitsja Gennadi Kull käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele taotleb prokuröri abi kohtus süüdistatavale G.S-ile KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistust 4 (neli) kuud. KarS § 274 lg 1 - § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus G.S-i karistamist vangistusega 3 (kolm) kuud. Kuni 01.01.2015.a KarS § 121 järgi ning alates 01.01.2015.a KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus G.S-i karistamist vangistusega 4 (neli) kuud. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 11 (üksteist) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 07.082014.a - 08.08.2014.a ja 09.112014.a - 11.11.2014.a, s.o 5 (viis) päeva karistusaja hulka, mõistes G.S-ile lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 10 (kümme) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada G.S-ile mõistetav vangistus, s.o 10 (kümme) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva (s.o 325 päeva) üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tundi üldkasuliku tööd, mõistes G.S-ile karistuseks 325 (kolmsada kakskümmend viis) üldkasuliku töö tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 10 (kümme) kuud Vastavalt KarS §-le 69 lg 4 on G.S üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja nimelt on G.S kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas,

1-15-3080 ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks,

loa

elukohast

lahkumiseks

Eesti

saama kriminaalhooldusametnikult eelnev loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kokkuleppe kohaselt on süüdistatavale selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 585 € ning mis kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele, samuti kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele menetluskulud, s.o kaitsjatasu 48 eurot ja ekspertiisitasu 38 eurot. 19.05.2015.a toimunud kohtuistungil G.S kinnitas, et jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Menetluskulude tasumist palus maksimaalselt ajatada. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, palus seda kinnitada. Süüdistatav G.S kaitsjat kohtusse ei soovinud. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, olles veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud, kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalkohtumenetluse sätteid järgides. Seega tuleb G.S temale esitatud süüdistuses KarS § 424, § 274 lg 1 - § 25 lg 2 ja § 121 (alates 01.01.2015.a § 121 lg 1) järgi süüdi tunnistada ja määrata talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

ASITÕENDID

Käesolevas kriminaalasjas on esitatud asitõenditena 1 CD plaati kõnesalvestusega ning 1 CD plaat videosalvestusega. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Lähtudes eelpoolt toodust asub kohus seisukohale, et 2 CD plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, tuleb jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde.

1-15-3080

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riigituludesse ekspertiisitasu summas 38,00 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot). KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 48,00 eurot (nelikümmend kaheksa eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585 eurot (viissada kaheksakümmend viis eurot). Arvestades G.S-i varalist seisundit, tema resotsialiseerumisväljavaateid, kohus leiab, et menetluskulude tasumist tuleb ajatada, väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures esimesel 11 (üheteistkümnel) kuul tasuma igakuiselt 55,92 eurot ning 12 (kaheteistkümnendal) kuul 55,88 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev.

Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.