Kohtulahend

Tõkend – vahistamine jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistuse kandmise aja hulka ning mõistetud liitkaristuse (3 aastat 5 kuud ja 1 päeva vangistust) alguseks lugeda 26.11.2014.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

Jevgeni Mihhailov, isikuna, keda on 24.11.2008 Harju Maakohtu otsusega nr 1-08-7940 karistatud KarS § 331 alusel, taas omandas kriminaalmenetlusega tuvastamata ajal ja kohas, tuvastamata isikult suures koguses narkootilist ainet fentanüül massiga vähemalt 0,0060 grammi ja ravimit Rivotril mis sisaldas klonasepaami vähemalt 0,037 grammi. Jevgeni

Mihhailov valdas suures koguses narkootilist ainet kuni 26.11.2014 kui see Tallinnas tema elukohas Tallinnas XXXläbiviidud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül ja klonasepaam kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Fentanüül II nimekirja ja klonasepaam IV nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 0,0013 grammist fentanüülist ja 0,08 grammist klonasepaamist. Seega leiti J. Mihhailovi elukohast narkootilist ainet millest piisab narkojoobe tekitamiseks enamale kui 10-le inimesele. Sellise tegevusega Jevgeni Mihhailov isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine käitlemise kinnipidamiskohas, pani toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamise, mis on KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu. (Alates 01.01.2015 kehtiva KarS redaktsiooni § 184 lg 2 p 2 järgi on karistatav suures koguses narkootilise aine käitlemine isiku poolt, kes on toime pannud narkootilise aine käitlemise kinnpidamisasutuses ja mis hõlmab narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamise).

Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava J. Mihhailovi, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus tema süüditunnistamist KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistamist vangistusega 3 aastat. Mõistetud karistust suurendada Harju Maakohtu 24.11.2008 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa (5 kuu ja 1 päeva vangistuse) võrra ning liitkaristuseks mõista 3 aastat 5 kuud ja 1 päeva vangistust. KarS § 832 alusel konfiskeerida J. Mihhailovilt ära võetud sularaha 70 eurot. Samuti tuleb tal tasuda menetluskulud. Kohtuistungil J. Mihhailov tunnistas oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kaitsja ja süüdistatav taotlesid võimalust menetluskulusid tasuda osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest, kuna kõigi menetluskulude ja nende kohene tasumine käib J. Mihhailovile ilmselt üle jõu. Kaitsja leidis, et tulirelvekspertiisi tasu (420 eurot) tuleb jätta riigi kanda ning sellele prokurör vastuväiteid ei esitanud. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning J. Mihhailov tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud, s.o narkootilise aine ekspertiiside tasud kokku 168 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi 2,5 kuupalga alammäära ehk 975 eurot. Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit, asjaolu, et vanglas viibides ei pruugi ta koheselt leida töölerakendust ja tema tasu ei saa olema suur, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskulude kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Kui 12 kuu jooksul ei ole menetluskulud vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jõustunud otsuse täitmise käigus mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KrMS § 424 alusel süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumine kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Külli Iisop Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.