Kohtulahend

(viissada kaheksakümmend viis) eurot; alkoholiekspertiisi nr 1-9/254-1 tegemise kulust (750 eurot 60 senti) 2/3, s.o 500 (viissada) eurot ja 40 (nelikümmend) senti; • alkoholiekspertiisi nr 1-9/255-1 tegemise kulu 487 (nelisada kaheksakümmend seitse) eurot ja 08 (kaheksa) senti; • alkoholiekspertiisi nr 1-9/362 tegemise kulu 163 (ükssada kuuskümmend kolm) eurot ja 08 (kaheksa) senti; • toksikoloogiaekspertiisi nr 14E-LÕX0084 tegemise kulust (95 eurot) 2/3, s.o 63 (kuuskümmend kolm) eurot ja 32 (kolmkümmend kaks) senti; • asitõendite hoiukulust (303 eurot ja 91 senti) 2/3, s.o 202 (kakssada kaks) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti; • asitõendite transpordikulust (547 eurot ja 20 senti) 2/3, s.o 364 (kolmsada kuuskümmend neli) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti, s.o kokku menetluskulu 2366 (kaks tuhat kolmsada kuuskümmend kuus) eurot ja 28 (kakskümmend kaheksa) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „T.A , 115-3453, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel T.A-le kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

alusel.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: T.A ́ile on süüdistus esitatud selles, et tema ajavahemikul 07.03.2014.a. kuni 13.05.2014.a. valmistas, töötles ja villis, hoidis ning toimetas edasi, toimetades sealjuures üle riigipiiri suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi. Nii tema, eesmärgiga valmistada, toota ja villida kangest piiritusest edasimüügi eesmärgil tarbijapakendisse alkoholi, rentis XXX 2014. a jaanuaris kõrvalhoone aadressil XXX ning soetas eeluurimisel tuvastamata ajal ja isikutelt alkoholi villimiseks vajalikud vahendid, sh kaubamärgiomaniku AS Liviko loata tarbijatele tuttavad etiketid kirjega „Valge Viin“, plastikpudelid mahuga 0,5 l, korgid ja 1000 liitrise mahuti. 06.03.2014.a. sõitis T.A koos täpselt tuvastamata isikuga eelnevalt renditud kaubikuga Peugeot (reg nr XXX ) Läti Vabariiki ning omandas seal täpselt tuvastamata isikult denatureerivaid aineid sisaldavat piiritust. Sel viisil omandatud piirituse toimetas T.A 07.03.2014.a. aadressile XXX , kus ta lahjendas piirituse kraani ja pumbasüsteemiga 1000-liitrist mahutit kasutades vähemalt 400 0,5 liitrisesse plastikpudelisse. Plastikpudelitesse valatud vesilahuse, mis sisaldas 35,3 mahuprotsenti etanooli, sildistas T.A , omamata kaubamärgiomaniku AS Liviko nõusolekut, etiketiga „Valge Viin“ ning pakkis seejärel kartongkastidesse. Ajavahemikul 20.03.2014.a. kuni 21.03.2014.a. toimetas T.A villitud alkoholi etiketiga „Valge Viin“ (20 kasti ehk 400 pudelit, kokku 200 liitrit), mille pakend ja etikett oli identne õiguskaitset omava kaubamärgiga „Valge Viin“, Soome Vabariiki XXX. Samuti sõitis T.A tema poolt 12.05.2014.a. renditud ning XXX poolt juhitud kaubikuga Fiat Ducato (reg nr XXX) 13.05.2014.a. Läti Vabariiki, kus omandas eeluurimisel tuvastamata isikult 24 kanistrit, milles oli kokku 600 liitrit denatureerivaid aineid sisaldavat piiritust etanooli sisaldusega 90,3 mahuprotsenti. Omandatud kanistrid piiritusega paigutas T.A XXX juuresolekul kaubiku Fiat Ducato (reg nr XXX ) kaubaruumi selleks spetsiaalselt kohandatud mööblidetailide alla, misjärel T.A sõitis koos XXX tagasi Eesti Vabariiki, aadressil XXX asuvasse kaarhalli, et kaubikus olevad kanistrid piiritusega kaarhalli paigutada, kuid peeti kaarhalli sisenemisel 13.05.2014.a. kell 18:45 MTA Uurimisosakonna ametnike poolt kinni. Eelkirjeldatud tegevustega rikkus T.A Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) § 21 lg 4, mis sätestab, et aktsiisikaupa on lubatud toota aktsiisilaos. T.A puudusid ATKEAS § 3 sätestatud aktsiisilaopidaja õigused. Samuti rikkus T.A alkoholiseaduse § 7 p 1, mille kohaselt on keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta AlkS § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele, mille kohaselt käideldav alkohol peab vastama alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetele; olema kantud riiklikku alkoholiregistrisse; vastama riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud katsetulemuste protokollis või sertifikaadis märgitud näitajatele; vastama tarbijapakendi ja selle märgistuse poolest riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud tootenäidisele; olema alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud juhtudel maksumärgistatud. Alkoholiseaduse § 7 lg 5 kohaselt on käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kahekümne viie või enama kordselt Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 46 lõikes 6 nimetatud aktsiisimäära, mis on 16,43 eurot alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris (alates 01.01.2015.a. 18,89 eurot). Seega 13.05.2014.a. Läti Vabariigist Eesti Vabariiki toimetatud 600 liitri käitlemiseks mittelubatud alkoholi arvestuslik aktsiis on 8901 eurot, mis ületab enam kui kahekümne viie kordselt ATKEASis kehtestatud aktsiisimäära.

Suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi valmistamise, töötlemise ja villimisega ning suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmise ja edasitoimetamisega pani T.A toime KarS § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 on 21.04.2015 sõlmitud Riigiprokuratuuri riigiprokuröri Andres Ülviste, süüdistatava T.A ja tema kaitsja Rein Laidi vahel järgnev kokkulepe: KarS § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus T.A-le karistuseks 7 /seitse/ kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Harju Maakohtu 10.01.2014.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 5 /viis/ kuud ja 29 /kakskümmend üheksa/ päeva vangistust – võrra ja mõista T.A-le lõplikuks liitkaristuseks 1 /üks/ aasta ja 29 /kakskümmend üheksa/ päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda T.A kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o. 13.05.2014.a. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega ning kokkulepet sõlmides on süüdistuses väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1, 2, 4; § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 3, 6 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 375 lg 1; § 65 lg 2, § 68 lg 1 asub kohus seisukohale, et T.A kuulub temale KarS § 375 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks asitõendite hoiu- ja transpordikulu, ekspertiisikulud ja teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Ekspertiisi kulude osas märgib kohus, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). T.A süüdistati selles, et ta valmistas, töötles ja villis, hoidis ning toimetas edasi suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi. Alkoholiekspertiis oli menetluse seisukohast hädavajalik ja ilma selleta ei oleks saanud tuvastada süüteokoosseisu olemasolu või puudumist, s.o kas tegemist oli alkoholiga või mitte. Seega oli ekspertiisiga kaasnenud kulu, samuti asitõendite hoiu ja transpordi kulu põhjendatud ja hädavajalik. Kuna antud süüteos on eraldi kriminaalmenetluses süüdistus esitatud ka M.I-le,

siis ekspertiisiga seotud menetluskulud mõistetakse välja mõlemalt süüdistatavalt proportsionaalselt vastavalt nende süüle. Riigikohus on 07.12.2012 lahendis 3-1-1-120-12 märkinud, et KrMS § 180 lg 2 sätestab, et kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Seega võib kohus ekspertiisikulude kindlaksmääramisel mitut süüdi mõistetavat isikut kohelda erinevalt tulenevalt sellest, kui suur on isikute süü KarS § 56 tähenduses ja milline on süüdi mõistetavate isikute varaline seis. Kohtule esitatud andmete kohaselt süüdistatav igapäevaselt tööga hõivatud ei ole. Samas süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Samuti on süüdistatava puhul tegemist täisealise ja töövõimelise ning kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ka aktiivse ja toimeka isikuga, kellelt kohus eeldab tööle asumist. Lisaks tuleb menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. T.A on aga eelnevalt kriminaalkorras karistatud ja ta on teadlik sellest, et iga järgmise kriminaalmenetlusega kaasnevad menetluskulud. Inkrimineeritud süütegude toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet. Kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Samas leiab kohus, et kinnipidamisasutuses viibimine, regulaarse sissetuleku puudumine ning menetluskulude summa suurus annavad aluse võimaldada menetluskulude hüvitamist KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.