I.P süüdistus KarS § 120, § 121, § 199 lg 2 p 4 ja 7, § 201 lg 2 p 1 ning § 424 järgi Lühimenetluses
Prokurör
Žanna Morozova
Süüdistatav
I.P Ik: XXX, kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel: vene keel, töökoht: puudub, elukoht: XXX; asukoht: Vangla Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 23.08.2013 kuni 24.08.2013, 30.01.2014 kuni 31.01.2014, 12.10.2014 kuni 13.10.2014, 26.10.2014, alates 27.10.2014 kohaldatud tõkendina vahistamist. Varem koduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest.
Kaitsja
Advokaat Karine Nersesjan
RESOLUTSIOON
1.I.P õigeks mõista KarS § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ( XXXepisood ja sellest tulenevalt kuriteo koosseis kuritegude kogumis).
2.I.P õigeks mõista KarS § 120 ettenähtud kuriteo toimepanemises (episood 11.10.2014 XXX, XXX, XXX ja XXX suhtes).
3.I.P süüdi tunnistada KarS §-s 120 (alates 01.01.2015 KarS § 120 lg 1) (episood 11.10.2014 XXX suhtes) ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.
4.I.P süüdi tunnistada KarS §-s 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3) ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 10 (kümme) kuud.
5.I.P süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 ettenähtud kuriteo
toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud.
6.I.P süüdi tunnistada KarS § 201 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises (XXX vara omastamise episood) ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.
7.I.P süüdi tunnistada KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud.
8.KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades raskeimat üksikkaristust, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud.
9.KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada I.P-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud.
10.KarS § 74 lg-te 1, 2 ja 3 alusel määrata, et koheselt kuulub ärakandmisele osa mõistetud karistusest, so 7 (seitse) kuud vangistust ning ülejäänud osa mõistetud vangistusest, so vangistus 1 (üks) aasta ja 1 (üks) kuu jätta I.P suhtes kohaldamata, jättes selle osa karistusest täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et I.P temale määratud 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 sätestatud kohustusi Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Pärnu mnt 142 Tallinnas, tel 6 637 050).
11.KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada I.P järgima katseajal kontrollnõudeid: • elama alalises elukohas: XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljapool Eesti territooriumi viibimiseks.
12.KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata I.P-le katseajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi.
13.KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata I.P-le katseajaks kohustus osaleda sotsiaalprogrammis.
14.KarS § 78 p 1 alusel arvestada I.P-le määratud 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 12.05.2015.
15.KarS § 75 lg 5 sätete kohaselt peatub KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.
16.KarS § 68 lg 1 alusel arvestada koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse, so 7 (seitse) kuulise vangistuse hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.08.2013 kuni 24.08.2013, 12.10.2014 kuni 13.10.2014, 30.01.2014 kuni 31.01.2014, s.o kokku 6 (kuus) päeva, lugedes koheselt ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks 6 (kuus) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva, millise vangistuse ärakandmist arvestada alates I.P viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 26.10.2014.
17.I.P suhtes Harju Maakohtu 27.10.2014 määrusega kohaldatud tõkend vahistamine jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud ja koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse tähtaja saabumisel.
18.I.P-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - määratud kaitsjale Dmitri Školjarile kohtueelsel menetlusel makstud tasu 108 eurot,
määratud kaitsjale Leelo Viilile kohtueelsel menetlusel makstud tasu 96 eurot, määratud kaitsjale Karine Nersesjanile kohtueelsel menetlusel makstud tasu 336 eurot ning kohtumenetluses makstud tasu 144 eurot, kokku määratud kaitsjatele makstud tasu 684 eurot; - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot, - määratud kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 1 (üks) euro s.o kokku menetluskulu 1270 (üks tuhat kakssada seitsekümmend) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „I.P , 1-15-2594, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel I.P-le tema elukoha aadressile tavapostiga. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
19.XXX(XXX) esitatud tsiviilhagi 312 (kolmsada kaksteist) euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista I.P-lt XXX kasuks 312 eurot, mis tuleb tasuda XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Swedbank, märkides selgitusena „I.P , 1-15-2594, tsiviilhagi“.
20.XXXesitatud tsiviilhagi 219 (kakssada üheksateist) euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista I.P-lt XXX kasuks 219 eurot, mis tuleb tasuda kannatanu XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Swedbank, märkides selgitusena „I.P , 1-15-2594, tsiviilhagi“.
21.Asitõend: CD-plaat audiosalvestusega telefonikõnest juhtimiskeskuse politsei hädaabinumbrile (kd 6, tl 72), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.
22.Asitõend: CD-plaat audiosalvestusega telefonikõnest juhtimiskeskuse politsei hädaabinumbrile (kd 5, toimiku esikaane küljes), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.
23.Asitõend: DVD-plaat videosalvestusega Filtri tee 1 hoone turvakaameratest (kd 7 tagakaanel), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.
24.Asitõend: DVD-plaat videosalvestusega Filtri tee 1 hoone turvakaameratest (kd 6 tagakaanel), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.
25.Asitõend: jalatsijälje fragment (kriminaalasjas nr 14230104806, asitõendi üleandmisevastuvõtmise akt, 02.06.2014, mis on saadetud asitõendite lattu), hävitada kui väärtusetu asi KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
26.Asitõend: nuga, mis on hoiustatud Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumis Tallinn Rahumäe tee 6/1, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel eseme seaduslikule valdajale
XXX(XXX).
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.
Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
5.MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lõike kolm kohaselt arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, määratud kaitsjatele kohtueelsel ja kohtulikul menetlusel makstud tasu ning kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulud. Kuigi kohtul puuduvad tõendid I.P legaalsete sissetulekute kohta, pole kohtule esitatud ka tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Süüdistatava puhul on tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kellelt kohus eeldab tööle asumist. Süüdistatava sõnade kohaselt töötas ta enne kinnipidamist ehitusel ning kohtuistungil selgitas, et tal on uus kokkulepe uue tööandjaga, mille kohaselt oleks ta vabanemise järgselt kindlustatud tööga. Seega on võimalik eeldada, et süüdistataval on võimalik elatist teenida ka õiguskuulekal viisil. Seaduse kohaselt ei tule menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna I.P mõistetakse süüdi mitmete erinevate kuritegude toimepanemise eest ning süüdistatava puhul ei ole tegemist olukorraga, kus süüdistatavale inkrimineeritud süütegusid saaks hinnata juhuslikult toime pandud süüteona. Kohtupraktika kohaselt ei ole ka kinnipidamisasutuses karistuse kandmine asjaoluks, mis võiks tingida menetluskulude vähendamise. Peale selle on süütegude toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seetõttu tuleb kõik menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus, et eelvangistuses viibides ei pruugi süüdistatav olla tööga hõivatud ja tal puuduvad piisavad rahalised vahendid koheseks menetluskulude täies ulatuses tasumiseks. Arvestades ka menetluskulude summa suurust kogumis ja konkureerivat kohustust tsiviilhagide hüvitamise näol, esinevad alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.