Kohtulahend

vanaema, isa ning õde. Kinnipeetav lõpetas põhikooli ja asus õppima Kopli Ametikooli keevitaja erialale. Ametikoolis käitumisega probleeme ei olnud, kuid kinnipeetav käis koolis ainult ühe kuu ja siis koolitee katkes. Kinnipeetav ei ole töötanud, olles enne vangistust ülalpeetav. Z.T majanduslik olukord oli halb, kuna pere sissetulek koosneb vanaema töötasust ning isa pensionist. Varasem kuritegu on sooritatud majandusliku kasu saamiseks. Suhtumine töösse vangistuse ajal on muutunud positiivses suunas. Tasumata nõudeid on isikul Viru Vangla andmetel 2473,95 eurot. Kinnipeetaval on olemas vabaduses pere – vanaema L J, isa D J ning õde. Isa on kriminaalkorras karistatud. Ema I I perekonnaga koos ei ela ning vanaema ja isa sõnul tarvitab ema liigselt alkoholi ning neil puuduvad ka andmed tema asukoha kohta. Perekond kinnipeetavat külastanud ei ole, sest vahemaa on liialt pikk ning neil puudub külastamiseks võimalus. Kinnipeetav helistab sageli perekonnale. Kinnipeetav kuulus alaealiste õigusrikkujate gruppi, sooritades koos nendega hulgaliselt vargusi. Vanaema sõnul tarvitavad Z.T kaaslased liigselt narkootilisi aineid, mistõttu antud asjaolu võib vabaduses avaldada negatiivset mõju kinnipeetava käitumisele. Kinnipeetav tarvitas alkoholi karistusregistri järgi 2009.a. Z.T on oma sõnul illegaalseid narkootilisi aineid tarvitanud alates 13. eluaastast. Seoses varasema uimastite tarvitamisega võib olla emotsionaalne seisund ebastabiilne. Tagasilanguse oht pärast vanglast vabanemist on olemas. Kinnipeetav on andnud kirjaliku nõusoleku ambulatoorsele sõltuvusravile pöördumiseks OÜsse Tervisekeskus Elulootus. Isiku kodune kasvukeskkond on olnud ebastabiilne ja destruktiivne. Kinnipeetav on kuriteod toime pannud katseajal ja grupis, olles arvel kriminaalhooldusosakonnas. Isik võib olla vägivaldne, ei mõtle alati ka oma teo tagajärgedele ning võib käituda impulsiivselt. Esimese kuriteo pani isik toime koos oma isaga. Oht kinnipeetava puhul seisneb kaaskinnipeetavate ründamises, ametnike solvamises ning varguste toimepanemises varalise kasu saamise eesmärgil. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 76% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 59%. Tulenevalt eeltoodust Viru Vangla ei toeta Z.T tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul kui kohus peab otstarbekaks Z.T tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg ning käitumiskontroll kuni ärakandmata karistusaja lõpuni. Käitumiskontrolli ajaks on vangla

hinnangul otstarbekas määrata Z.T-le KarS § 75 lg 2 p 2,2 ,4,5 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Z.T on sündinud pere esimese lapsena. Pere ootab väga Z.T koju. Kinnipeetava vanaema L J on pensionär, kes töötab ning isa D J on xxxx, kes väljas peamiselt ei käi. Perekonnal on olemas regulaarne sissetulek. Vabanemisel puudub Z.T töökoht, kuid ta soovib asuda tööle tätoveeringu salongi abiliseks ning asuda omandama automaalri kutset. Perekond on valmis kinnipeetavat majanduslikult toetama. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Z.T vabastada tingimisi enne tähtaega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni ärakandmata karistusaja lõpuni ning käitumiskontroll pikkusega 1 aasta. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas riskide maandamiseks määrata isikule KarS § 75 lg 2 p 2,21,4 sätestatud lisakohustused. Lisakohustused on vajalikud ennetamaks õigusrikkumiste toimepanemist sõltuvuste mõjul. Õppimine või töötamine kitsendaks oluliselt tema vaba aega, seega kasutaks Z.T oma vaba aega sihtotstarbeliselt. Z.T kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta selgitas, et karistust vähendati 7 kuud ja nüüd on karistusaja lõpp 08.05.2016. Distsiplinaarkaristusi on palju, sest tal on väga raske ja viimasel ajal on ta tihti närviline.

Psühholoogi vastuvõtud viimasel ajal enam ei toimu. Ta on käinud ka psühhiaatri juures, kui olid unetuse probleemid ja siis sai ravimeid. Praegu ta ravimeid ei võta, ainult vitamiine. Z.T on kindel, et vabaduses olles suudab ta hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest. Viimane kord tarvitas ta narkootilisi aineid 3-4 kuud enne vanglasse sattumist. Ta o li 16-aastane, kui vanglasse sattus. Vanglas olles on ta osalenud sotsiaalprogrammides, mis on talle palju andnud. Ta on andnud nõusoleku vabanedes alluda ambulatoorsele sõltuvusravile. Kui ta vabaneb, tahab ta esialgu leida kasvõi kõige lihtsama töö, võib-olla kuhugi ehitusele, samuti on ta nõus ka Töötukassas end arvele võtma. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Z.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 02.03.2015 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vangla Z.T ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega (diagnoositud sõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on Z.T ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava puhul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 76% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 59%. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval 16 kehtivat distsiplinaarkaristust. Teda on vangistuses 2 korda kriminaalkorras karistatud, viimati Viru Maakohtu 19.03.2014 kohtuotsusega. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste ning seda enam kuritegude toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis ei ole reaalne, et ta suudaks vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Tulenevalt toimepandud kuritegude tehioludest (mh vägivaldsusest) ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Olles varasemalt Harju Maakohtu 25.10.2011 otsusega karistatud KarS § 4181 lg 1, § 418 lg 2 p 1,3; § 420 lg 1 ettenähtud üldohtlike kuritegude toimepanemise eest vangistusega 1 aasta 6 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud, ei ole Z.T õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale antud võimalust karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi (KarS § 199 lg 2 p 5,7,9; § 200 lg 2 p 4,7; § 214 lg 2 p 4 sätestatud) kuritegusid. See näitab, et süüdimõistetu on rikkunud ka katseaja tingimusi kõige raskemal viisil. Ta ei suutnud pärast kohtuotsuse kuulutamist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi katseajaga anti talle selline võimalus. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uute kuritegude toimepanemine ei võimalda teha järeldusi tema poolt võimalike rikku miste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema

suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad eelnimetatud süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes Z.T-le Viru Maakohtu 19.03.2014 kohtuotsusega KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristusega – viis aastat ja üks kuu vangistust – ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna ja kannatanute õiglustunne oluliselt riivatud. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende tervise ja isikupuutumatuse ning vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta Z.T tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märkis kohtuistungil, et Z.T karistus on üle vaadatud Viru Maakohtu 06.04.2015 määrusega, millega Z.T on vabastatud Viru Maakohtu 23.05.2013 otsusega mõistetud vangistusest 6 kuud, mis oli mõistetud KarS § 275 eest ja vabastati ka Viru Maakohtu 19.03.2014 otsusega mõistetud vangistusest 1 kuu, kus samamoodi oli tegemist võimuesindaja solvamisega. Sama määrusega mõisteti Z.T-le uus liitkaristus 4 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust, ehk 7 kuu võrra vangistus vähenes. Seega tänase päeva seisuga on Z.T vangistusest kandmata natuke üle aasta ja vangistuses on ta viibinud peaaegu 3,5 aastat. Z.T oli 16-aastane, kui vanglasse sattus, oli noor ja mõjutatav ning tal olid probleemid narkootiliste ainete tarvitamisega. Vangla iseloomustusest nähtub, et Z.T kannab vangistust esmakordselt ja vangistuse kandmise ajal mitu toimepandud kuritegu on dekriminaliseeritud. Kaitsealune on põhjendanud, mis on olnud põhjuseks vanglas korra rikkumistel. Nende selgituste kohaselt oli ta väga närviline ja seetõttu tulid korrarikkumised. Vangla iseloomustusest nähtub, et Z.T on käinud psühholoogi vastuvõtul ja tema käitumine on stabiliseerunud ja kontrolli all. See tähendab, et Z.T on siiski oma väärtushinnanguid muutnud ning Z.T muutumise soovi näitab ka see, et ta on osalenud mitmetes rehabiliteerivates tegevustes. Ta on õppinud eesti keelt, osalenud sotsiaalprogrammides, töötanud vanglas ja töötab ka praegu majandustöödel. See näitab, et Z.T teadvustab endale riskitegureid, mis tema elu mõjutasid. Vangla iseloomustuses on välja toodud riskitegurid, on välja toodud narkootikumide tarvitamine, tema noorus ja mõjutatavus. Kaitsja leidis, et neid riske on võimalik maandada kriminaalhooldusele allutamisega. Kriminaalhooldaja on oma arvamuses teinud ettepaneku Z.T-le katseajaks määratavate kohustuste osas. Z.T on oma nõusoleku andnud alluda ambulatoorsele sõltuvusravile. Eeltoodu näitab seda, et Z.T ei ole ükskõikne selle temaatika vastu, mis tema elu on mõjutanud ning kohaldades neid kohustusi Z.T suhtes, on võimalik uute kuritegude risk viia miinimumini. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus sisuliselt alaealine isik on viibinud vangis pikka aega ning ilmselgelt vabanemisel vajab ta abi riskivaldkondades. Z.T on sisuliselt ainus võimalus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Need riskivaldkonnas väljatoodud küsimused iseloomustavas materjalis tõusetuvad ka tema tähtaegsel vabanemisel. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise puhul on võimalik Z.T vabastada riskivaldkondadest ja tema üle on olemas ka kontroll. Tähtaegse vabanemise puhul mingit kontrolli tema üle ei ole. Z.T-le tuleb anda võimalus tõestada vanglas omandatud oskusi ja kogemusi ning anda võimalus talle oma elu korraldada kriminaalhooldaja järelevalve all. Kaitsja palus Z.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Tema elutingimused vabaduses on head. Ise ta on avaldanud valmisolekut

alluda kriminaalhooldusele. Kuigi Z.T-le on tingimisi karistus kunagi mõistetud, siis ta ise kinnitas, et sisuliselt sai ta käitumiskontrollil olla 2 nädalat, enne kui ta vahistati. Seega on isikul rikkumise tagajärjed teada. Kui kohus otsustab Z.T vabastada, siis palus kaitsja ajatada menetluskulude tasumine aasta peale. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Z.T ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele ja seda vaatamata sellele, et Z.T kannab oma esimest vanglakaristust alates 08.11.2011, mil ta oli veel 16-aastane. Z.T on korduvalt kriminaalkorras karistatud muuhulgas esimese astme kuritegude toimepanemise eest. Eraldi väärib märkimist, et Z.T pani vanglas karistust kandes kaaskinnipeetava suhtes toime kuriteo KarS § 121 järgi. Eeltoodust järeldub see, et varasemad karistused, sealhulgas kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine, ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ning seda ka katseajal ja vanglas karistust kandes. Toimepandud kuritegude soodusteguriks on olnud psüühiline ebastabiilsus, mis on tingitud narkootikumide tarvitamisest alates 13. eluaastast. Ehkki KarS § 275 järgi Z.T poolt vangistuses toimepandud süüteod (võimuesindaja solvamine) ei ole alates 01.01.2015 kuritegudena karistatavad, iseloomustavad need teod siiski tema käitumist vangistuses. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Z.T 16 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kuna kinnipeetav ei ole suutnud vangistuses olles ka range järelevalve tingimustes käituda seaduskuulekalt, annab see alust kahelda selles, et isik suudaks seda teha vabaduses olles. Kinnipeetaval puudub vabanedes garanteeritud töökoht, ta omab võlgnevusi summas 2473,95 eurot. Kinnipeetav on toime pannud varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Eeltoodu põhjal puudub kohtul kindlus selles, et vabaduses olles töökoha mitteleidmisel ja sellega seoses majanduslike raskuste tekkimisel isik uusi varavastaseid kuritegusid ei soorita. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Z.T puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 76% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 59%, mis on kõrge risk ja millest tulenevalt Viru Vangla ei toeta Z.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Z.T puhul on positiivne see, et ta on vangistuses olles töötanud, osalenud sotsiaalprogrammides, õppinud riigikeelt ning käinud psühholoogi ja psühhiaatri vastuvõtul, on andnud nõusoleku vabanedes alluda ambulatoorsele sõltuvusravile. Kohtu hinnangul ei kaalu Z.T positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid kohus peab kaalukamateks KarS § 76 lg -s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Z.T suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsjana v.-adv. Rainer Objartel, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 156 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 27.05.2015 kohtumääruse

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 12. mai 2015 määrus muutmata.

Jätta määruskaebus rahuldamata.

eurot vandeadvokaat Rainer Objartelile määruskaebemenetluses Z.T-le riigi õigusabi osutamise eest.

RESOLUTSIOON

Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu Jätta Z.T kaitsja vandeadvokaat Rainer Objarteli määruskaebus menetlusse võtmata. Kohtumäärus jõustus 01. juulil 2015. a Riigikohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.