Kohtulahend

keerata ukse lukku. Kui ta naabrinaise toast väljus, nägi, et tema toa uks on lahti. Laua pealt oli puudu tema hõbedat värvi sülearvuti Acer Aspite E11 väärtusega 260 eurot, mille ostis ta 2014 aasta novembris. Ta helistas koheselt Sergeile, kes ei vastanud kõnedele. Samuti varastati Tele2 mälupulk valget värvi 30 eurot, mille sees kõnekaart XXX. Soovib esitada tsiviilhagi summas 260 eurot. /tlk 2-14/; Äratundmiseks esitamise protokolli, milles kannatanu XXX tundis fotol nr 1 ära R.O tema pilgu ja laubal vasakul pool oleva sünnimärgi järgi. /tlk 15-20/; R.O kahtlustatavana ülekuulamise protokolli, milles ta tunnistab oma süüd ja andis ütlusi, et 20.01.2015.a. kella 11:00 paiku läks ta oma tuttava XXX juurde aadressile XXX, Tallinn. Kella 18:30 ajal läks XXX naabri juurde ja palus tal ukse lukustada seestpoolt. Mingi hetk otsustas ta XXX arvuti võtta. Sülearvuti võttis koos laadija ja mälupulgaga ning väljus korterist ja jättis ukse pooleldi lahti. Lubab tagastada arvuti ja mälupulga. /tlk 25-30/; R.O avaldust politseile, millest nähtub, et ta on vabatahtlikult andnud politseile välja Tele2 mälupulga ja lubab anda välja ka sülearvuti Acer /tlk 33-35/; Asitõendi vaatlusprotokolli koos fotodega, millega on vaadeldud internetipulka Tele2, mille sees on SIM-kaart. Antud mälupulk on tagastatud kannatanule. /tlk 36-37/; R.O kahtlustatavana ülekuulamise protokolli, milles ta on andnud ütlusi, et tal ei ole võimalik kannatanult varastatud arvutit tagastada, kuna inimesel, kes seda arvutit kasutas, ei ole võimalik talle arvutit tagastada ja ta ei oska öelda, kus arvuti asub. On nõus hüvitama kahju. /tlk 38-43/; Ülaltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et 20.01.2015 XXX sülearvuti ja mälupulga varguse on toime pannud süüdistatav R.O. Antud episood on tõendamist leidnud nii kannatanu ütlustega, kui ka süüdistatava enda ütlustega, mis on kokkulangevad. Süüdistatav R.O on andnud ütlusi, et süüdistuses esitatud ajal viibis ta kannatanu korteris, üksi jäädes otsustas varastada kannatanu sülearvuti koos mälupulgaga. Kannatanu on andnud ütlusi, et korterisse tagasi tulles oli kaduma läinud talle kuulunud sülearvuti, koos laadija ja mälupulgaga ning ta kahtlustas antud varguses kohe R.O , kes jäi tema korterisse ning peale vargust ei vastanud tema kõnedele. Mälupulk on kannatanule tagastatud aga sülearvuti osas on tekitatud kahju ning R.O-lt tuleb välja mõista 260 eurot. R.O on nõus kahju hüvitama. Kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud, selle pani toime süüdistatav. Süüdistatava tegevuses õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja tegutses tahtlikult. Süüdistatav tuleb süüdi mõista võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise ja varguse so KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteos. Karistus KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 4 alusel inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus 5 aastat.

Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga karistuse eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. R.O on karistusregistri andmete kohaselt varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda ühes varavastases episoodis. Viimati karistati R.O 30.06.2011.a. vangistusega 3 aastat 1 kuu ja 28 päeva, karistuse kandmise algus oli 10.11.2010.a. ja lõpp 07.01.2014.a. R.O ei oma hetkel sissetulekut ning talle varasemalt väärteokorras määratud rahatrahvid on tasumata. Samuti tuleb tal antud kriminaalasjas tasuda menetluskulud ja tsiviilhagi. Kohus leiab, et seetõttu ei ole mõistlik isikut karistada rahalise karistusega ning viimati mõisteti talle karistuseks vangistus, mis ei ole täitnud karistuse eesmärki ning isik jätkab ikkagi varguste toimepanemist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et R.O-le tuleb mõista vangistus. R.O süü suurust hinnates võtab kohus arvesse asjaolu, et toime on pandud üks episood, millega tekkis ka varaline kahju. Karistuse määra valikul lähtub kohus nii süüdistatava süü suurusest, karistust kergendavat asjaolu (puhtsüdamlik kahetsus) ja raskendavaid asjaolusid (puuduvad) ja ka asjaolu, et süüdistatav tunnistab oma süüd. Kohus peab põhistatuks karistada R.O KarS § 199 lg 2 p 4 eest 6 kuulise vangistusega, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse korras, tulenevalt KrMS § 238 lg 2 maha arvata üks kolmandik, seega on R.O-le mõistetavaks karistuseks 4 kuud vangistust. Kohus leiab, et R.O suhtes on võimalik vangistus jätta täielikult täitmisele pööramata, allutades ta käitumiskontrollile. R.O omab käesoleval ajal kindlat elukohta, R.O näol on tegemist töövõimetuspensionäriga. Tsiviilhagi Tsiviilhagi puudutavalt märgib kohus järgmist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanute omandit. Kuivõrd vargusega on kahjustatud kannatanute omandit, oli tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt VÕS § -st 1043, õigusvastaselt tekitatud kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitaud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtus on R.O süü kannatanule kuulunud asjade suhtes tõendamist leidnud. Kohus leiab, et tsiviilhagi ja selle suurus on täielikult tõendatud teiste käesolevas kriminaalasjas kogutud ning eelpool kohtuotsuses käsitletud tõenditega, samuti süüdistatav tunnistas tsiviilhagi. 20.01.2015.a.episoodis on kannatanule XXX tekitatud kahju summas 260 eurot, mis on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele R.O-lt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad R.O-lt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 585 eurot. Samuti tuleb R.O-lt välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kaitsjatasu summas 164 eurot. Kohtu hinnangul ei esine R.O erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavale anda mõistliku aja. Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9, § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312, § 313, § 315, VÕS 1043; o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada R.O KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 kuud. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja lg 3 jätta vangistus R.O suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui R.O 1 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata R.O Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel arvestada R.O-le määratud 1 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 12.05.2015.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista R.O-lt tsiviilhagi summas 260 eurot XXX kasuks. (raha kanda a/a EE381010010237510013). Välja mõista R.O-lt 585 eurot sundraha ja riigi tuludesse.

kaitsjatasu

summas 164 eurot

Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse R.O-le e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia

kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.