1-15-3425/4 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 12.05.2015.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagid: Rahuldada esitatud tsiviilhagid ja VÕS § 1043, 1045 alusel välja mõista L.Z’lt - XXX kasuks 350 eurot, mis kanda Ivo Tammearu arveldusarvele nr XXXXXXXXXX. - XXX kasuks 1675 eurot, mis kanda XXX arveldusarvele nr XXXXXXXX . KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse L.Z ’lt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 eurot, ekspertiisikulu 741 eurot ja kaitsjatasu 96 eurot. Kohustada L.Z ’t tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 118.50 eurot. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega L.Z ’le kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud elukoha- või e-posti aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Juhul, kui isik tasub rahalise karistuse ja/või menetluskulud igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, kuid jätab osamakse tähtaegselt tasumata, maksegraafik tühistub. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Asjaolud ja menetluse käik: L.Z ́t süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, kes on varem toime pannud varguseid (karistatud Harju Maakohtu 05.02.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 - § 25 lg 2 järgi), tungis -2-

ajavahemikul 26.09.2013 kell 07.00 kuni 28.09.2013 kell 16.30 akna lõhkumise teel sisse Tallinn XXX asuvasse majja ja võttis sealt võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX kuuluvat vara väärtuses 300 eurot (pistikupesad 20 tk koguväärtusega 200 eurot, väikeseid tööriistu väärtusega 100 eurot) ning XXX kuuluvat vara väärtuses 1675 eurot (akutrell makita väärusega 160 eurot, plekikäärid väärtusega 15 eurot, akutrell makita väärtusega 1500 eurot). Seega pani L.Z toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ning süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Süüdistatav kohustub VÕS § 1043 alusel hüvitama XXX tsiviilhagi summas 350 eurot ning XXX tsiviilhagi summas 1675 eurot. Karistuse liik ja määr: KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 1 /üks/ aasta. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jätta karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 2 /kahe/ aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 p 1-6 alusel katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtuistungil jäi süüdistatav L.Z sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, ekpertiisikulu, kaitsjatasu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel L.Z tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg.2p.8,9 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. L.Z’lt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 585 eurot, ekspertiisikulu 741 ja kaitsjatasu 96 eurot. Süüdistatav esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks, kuivõrd nende tasumine ühe kuu jooksul ei ole võimalik. Prokurör nõustus taotlusega. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. Süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul -3-