Kohtulahend

karistuse kandmiselt peale käesoleva

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

U.H on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 25.10.2013.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-9528 KarS § 263 p 1, 4 alusel ning karistuseks on mõistetud 1 aasta 2 kuud vangistust; KarS § 274 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 10 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti U.H-le 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristust U.H-le Tartu Maakohtu 23.10.2012.a otsusega kriminaalasjas 1-12-9481 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis oli 7 kuud vangistust, võrra mõistes liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis U.H-le 1 aasta ja 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti U.H eelvangistuse aeg 23.07.2013.a kuni 03.09.2013.a, s.o 1 kuu ja 13 päeva vangistust, karistusaja hulka. U.H karistuse kandmata osa on 1 aasta 8 kuud ja 17 päeva vangistust. U.H karistust arvestati alates karistuse kandmisele asumisest. Kohtuotsus on jõustunud 11.11.2013.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 25.11.2013.a ja lõpeb 11.08.2015.a. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 14.04.2015.a. Kohtule 14.04.2015.a esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava U.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuröri hinnangul võib väita, et suure tõenäosusega on seniseks ärakantud vangistus avaldanud U.H-le sellist mõju, mis motiveerib teda tulevikus mitte sooritama kuritegusid. Kinnipeetava kohta vangla poolt koostatud iseloomustust võib prokuröri arvates pidada pigem positiivseks. Lisaks leiab prokurör, et U.H suhtes on käesoleval juhul otstarbekas rakendada just meetmeid, mis kaasnevad katseajaga. Kuna suure tõenäosusega on praeguseks ärakantud reaalne vangistust oma eesmärgi täitnud, siis tähendab see seda, et edaspidi oleks efektiivsem rakendada U.H suhtes meetmeid, mis kaasnevad katseajaga. Sellisel juhul säilib kriminaalhooldajal U.H üle täiendav kontroll ning võimalus aidata tal paremini resotsialiseeruda.

2 (4)

Lisaks oleks prokuröri arvates mõistlik U.H suhtes kindlasti rakendada Tartu Vangla ja kriminaalhooldaja poolt väljapakutud lisakohustusi. U.H avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vabaduses ootavad teda naine ja laps. Terviseprobleemidest tulenevalt saab ta asuda esialgu tööle osalise töökoormusega. U.H leiab, et tema hoiakud on muutnud ning ta on vajalikud järeldused teinud. Enda käitumist vanglas peab U.H enam-vähem heaks, tõsiseid rikkumisi tema hinnangul ei ole olnud.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on U.H temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused U.H tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. U.H on kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid kannab esimest reaalset vangistust. U.H poolt toime pandud kuritegude dünaamika on jäänud samaks, kõik kuriteod on isikuvastased, toime pandud vägivalda kasutades ning alkoholijoobes. Alkoholijoobes olles eirab kinnipeetav ühiskonnas kehtestatud norme, kuid kainena mõistab nende täitmise vajalikkust. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav motiveeritud varasemast kuritegelikust käitumisest loobuma ning täitma korrektselt kriminaalhoolduse nõudeid. Motivatsiooni õiguskuulekalt elada kinnitab U.H tegevus karistuse kandmise ajal. Ta on aktiivselt tegelenud kuriteoriskide maandamisega läbides vangla poolt pakutud sotsiaalprogramme. U.H on läbinud kursuse „Sinu valik“, mis on mõeldud alkoholi- ja narkosõltlastele ning sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kuigi individuaalne täitmiskava näeb ette osalemise ka tööhõives, ei ole U.H sxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kinnipeetava antud ütlustest istungil selgus, et vanglas on tal tekkinud tüsistusedxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Vabanemise korral soovib U.H siiski tööle asuda osalise töökoormusega. Töökoha võsalõikajana garanteerib kinnipeetavale OÜ Intu Tööd. S amuti on tal võimalus teha muid metsahooldustöid, mis on kinnipeetava tervislikku seisundit arvestades reaalsem. Esmase majandusliku toimetuleku tagab ka töövõimetuspension ning lisaks on U.H igakülgselt toetamas pere- ema, isa, vanaema ja abikaasa. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et U.H ennetähtaegne vabastamine vangistuse kandmiselt on võimalik. Kuigi U.H on varasemalt olnud kriminaalhooldusel ja see ei ole edukalt kulgenud, on kohus arvamusel, et käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada esmakordselt vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Oluline on siinjuures ka asjaolu, et U.H on antud hetkeks teadvustanud endal esinevat alkoholiprobleemi, mis on ka peamiseks kuritegeliku käitumise põhjustajaks. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtuvalt on U.H pärast tema

3 (4)

eelmist võimalikku tingimisi enne tähtaega vabastamise arutamist karistatud distsipliini rikkumiste eest kolmel korral (18.06.2014.a, 23.01.2015.a ning 02.02.2015.a), kuid talle on määratud nende eest kergemaliigilised karistused (noomitus). See näitab, et vangla arvates ei ole tegemist väga tõsiste rikkumistega ning U.H ilmselt suudab kriminaalhoolduse nõudeid täita. Vangla iseloomustuse järgi on U.H käitumist üldiselt hinnatud viisakaks ning tasakaalukaks nii ametnike kui kaaskinnipeetavatega suhtlemisel. Käesolevaks ajaks on U.H talle määratud karistusest suurema osa juba ära kandnud ning tema vabanemisjärgsed elutingimused on head. Kohtu hinnangul võiks U.H ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine olla tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. KarS § 76 lg 5 alusel tuleb U.H-le määrata katseaeg tähtajaga 6 kuud. Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada U.H ka KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb U.H-le katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, samuti hoida U.H tegevuses, peab kohus vajalikuks määrata ka KarS § 75 lg 2 p 4 alusel U.H-le kohustus asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 431 ja § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.