lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-3686/2

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 08.05.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-3686/2
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
08.05.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
852
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. mai 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-3686

Kohtukoosseis

Mati Kartau

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 8. aprilli rahuldamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kannatanu J.T. Landberg, kaebus

määrus

kaebuse

lepinguline esindaja advokaat Epp

RESOLUTSIOON

1.Riigiprokuratuuri 8. aprilli 2015 määrus jätta muutmata.
2.J.T. lepingulise esindaja advokaat Epp Landbergi kaebus jätta rahuldmata. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik
1.PPA Ida prefektuuri Jõhvi kriminaaltalitus alustas 13.06.2014 kriminaalasja nr 14240102311 menetlust KarS § 121 tunnustel J.T. avalduse alusel selle kohta, et 13.06.2014 kell 09.30 Jõhvis Sompa tn 1a asuva Mewo Autokooli juures sõimas tundmatu meesterahvas (A.R. ) ja lõi peaga avaldajat, millega tekitas talle füüsilist valu.
2.27.08.2014 lõpetas Ida prefektuur prokuratuuri loal kriminaalmenetluse, kuid Riigiprokuratuuri 22.10.2014 määrusega kohustati uurimisasutust menetlust jätkama. 30.03.2015 lõpetas Viru Ringkonnaprokuratuur kriminaalasja nr 14240102311 menetluse.
3.J.T. ei nõustunud kriminaalasja lõpetamise määrusega ning tema esindaja esitas 06.04.2015 kaebuse Riigiprokuratuurile. Riigiprokuratuuri määrus
4.Riigiprokuratuuri 08.04.2015 määrusega jäeti J.T. esindaja kaebus rahuldamata, kuna ka riigiprokurör Kadri Väling leidis, et kriminaalmenetluse lõpetamine on seaduslik ja puudub alus kriminaalmenetluse jätkamiseks.
4.1.Kaebuse esitaja ei taotlenud täiendavate menetlustoimingute tegemist ning ka riigiprokurör ei tuvastanud vajadust koguda täiendavaid tõendeid. Seega on kriminaalasjas välja selgitatud kõik tähtsust omavad asjaolud ning kaebaja soovib üksnes olemasolevate tõendite ümberhindamist. Samas juhtis prokurör tähelepanu, et Riigiprokuratuur ei saa menetlevale prokurörile kirjutada ette seisukohti tõendatuse osas ning kontrollida saab vaid kriminaalasja lõpetamise määruses esitatud seisukohti õigusnormi tõlgendamisel. Selles osas ei heitnud riigiprokurör kriminaalasja lõpetamise määrusele midagi ette.
4.2.Antud kriminaalasjas on otsesteks tõenditeks üksnes kannatanu ja kahtlustatava A.R. i ütlused ning kõik muud tõendid kajastavad üksnes nende ütlustest ja käitumisest nähtuvaid asjaolusid. Pärast 22.10.2014 ei ole muutunud tõendite kvaliteet, suurenenud on üksnes kannatanu algsete selgituste alusel vormistatud tõendite kvantiteet. Praeguseks on tekkinud vastuolu A.R. i ja J.T. ütluste vahel, mida ei ole võimalik ühegi tõendiga kõrvaldada. Sellest tulenevalt on prokurör Kristiina Erte kohaldanud õigesti kriminaalmenetluse põhimõtteid ja kriminaalmenetluse motiveeritult lõpetanud. Ringkonnakohtule esitatud kaebus
5.Riigiprokuratuuri määruse peale esitas kaebuse J.T. esindaja advokaat Epp Landberg, kes palub tühistada Riigiprokuratuuri 08.04.2015 kaebuse rahuldamata jätmise määrus ja jätkata kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr 14240102311.
5.1.Kuigi Riigiprokuratuuri arvates on kriminaalasjas nr 14240102311 otsesteks tõendiallikateks üksnes kannatanu J.T. ja kahtlustatav A.R. i, saab süüdimõistva otsuse teha ka ainult kannatanu ütluste alusel. Kaudsed tõendid kinnitavad kannatanu ütlusi ning seega kummutavad kahtlustatava versiooni toimunust.
5.2.Määruskaebuses ei nõustuta prokuratuuriga, et käesoleval juhul on tegemist kõrvaldamata kahtlustega. Teo toimepanemist tõendavad nii J.T. ütlused, kui ka muud tõendid, sh tunnistajate ütlused (politseiametnikud, T.I. ) ja dokumentaalsed tõendid. Õiguskirjanduses on leitud, et süüdistatava kasuks ei tule tõlgendada mitte igasugust tema süüdioleku suhtes tõusetuvat kahtlust, vaid üksnes kõrvaldamata kahtlust (st kahtlust, mida ei õnnestu kriminaalmenetluslike vahenditega kõrvaldada). Käesoleval juhul on kahtlustava süü kohta kogutud piisavalt tõendeid ning neid saab läbi kohtumenetluse kogumis hinnata ja sellest tulenevalt teha kohtuotsuse. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6.Ringkonnakohus, tutvunud Riigiprokuratuuri määruse ning J.T. esindaja kaebusega, leiab, et Riigiprokuratuuri 08.04.2015 määruse peale esitatud kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub täielikult Riigiprokuratuuri määruses esitatud seisukohtadega ning märgib vastusena kaebusele vaid järgmist.
7.KrMS § 208 lg 1 kohaselt kui KrMS § 207 lg 1 või lg 2 nimetatud kaebus on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus. Seega on ringkonnakohtul pädevus KrMS § 208 alusel esitatud kaebuse lahendamisel otsustada, kas kriminaalmenetluse jätkamine võiks olla vajalik selgitamaks välja võimalikke tähtsust omavaid asjaolusid. Samas peab ringkonnakohus arvestama, et vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse.
8.Ringkonnakohus nõustub täielikult Riigiprokuratuuri määruses avaldatud seisukohaga, et käesoleval juhul ei ole võimalik kohustada Viru Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetlust jätkama.

-2-

8.1.Ringkonnakohus ei tuvastanud puudusi eeluurimises ning nõustub Riigiprokuratuuriga, et täiendavate toimingute tegemine ei ole kriminaalasjas nr 14240102311 enam vajalik. Ka määruskaebuses ei taotleta täiendavate menetlustoimingute läbiviimist, vaid sisuliselt üksnes kohtueelse menetluse lõpuleviimist ja süüdistusakti koostamist. Ringkonnakohus selgitab, et kohus ei saa otsustada, kas konkreetsele inimesele tuleb süüdistus esitada või mitte, kuna see pädevus kuulub üksnes prokuratuurile. Kuna toimunud uurimisele ei ole midagi ette heita ning kohus ei tohi enne kohtumenetlust kogutud tõenditele lõplikku hinnangut anda, ei saa apellatsioonikohus praeguses kriminaalasjas kriminaalmenetluse lõpetamise määrust tühistada. Vastasel juhul võtaks kohus üle süüdistusfunktsiooni ning kirjutaks prokuratuurile ette, kuidas tuleb konkreetses menetluses tõendeid hinnata. Selline käitumine oleks aga täielikus vastuolus KrMS §-st 14 tuleneva kohtumenetluse võistlevuse põhimõttega.
8.2.Ringkonnakohus leiab, et prokuratuur on õigesti tõlgendanud KrMS § 7 lg-t 3 ning põhjendatult nimetatud sättele ka kriminaalasja lõpetamise määruses viidanud. Asjas on kõrvaldamata kahtlus, et A.R. ei pannud toime kuritegu, mistõttu kohaldub ka in dubio pro reo põhimõte. Sealjuures on kahtlustatava seisukoht eluliselt usutav ning ükski tõend peale kannatanu ütluste ei lükka seda versiooni ümber. Ka kaudsed tõendid ei anna täiendavat informatsiooni võimaliku kuriteo tehiolude kohta, vaid tuginevad suuresti J.T. enda ütlustele. Kuna kaks uurimisversiooni on võrdselt usutavad, on põhjendatud KrMS § 7 lg 3 kohaldamine ja kriminaalmenetluse lõpetamine.
9.Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Riigiprokuratuuri määruse muutmata ja J.T. lepingulise esindaja kaebuse rahuldamata.

Mati Kartau Kohtunik

-3-

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.