Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised teistmismenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
3-1-2-2-15 7. mai 2015 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Saale Laos Kriminaalasi Deniss Jõgiste süüditunnistamises KarS § 209 lg 1 ja § 22 lg 3 ning § 255 lg 1 järgi Harju Maakohtu 12. veebruari 2014. a otsus kriminaalasjas nr 1-14-1115 Deniss Jõgiste kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andrus Repnau, teistmisavaldus Riigiprokuratuur, esindaja riigiprokurör Piret Paukštys 8. aprill 2015, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada täielikult Harju Maakohtu 12. veebruari 2014. a otsus, millega Deniss Jõgiste tunnistati süüdi KarS § 209 lg 1 ja § 22 lg 3 ning § 255 lg 1 järgi ja saata kriminaalasi Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks.
2.Kaitsja teistmisavaldus rahuldada.
3.Mõista Eesti Vabariigilt Deniss Jõgiste kasuks välja 600 (kuussada) eurot, sh käibemaks, valitud kaitsjatele makstud tasu katteks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 16. jaanuari 2014. a määrusega kriminaalasjas nr 1-13-10768 anti süüdistuses KarS § 209 lg 1 ja § 22 lg 3 ning § 255 lg 1 järgi üldmenetluses kohtu alla Deniss Jõgiste, A. S., M. G., S. L., A. K., V. G., A. T. ja S. T.
2.Harju Maakohtu 6. veebruari 2014. a määrusega eraldati kriminaalasjast materjal D. Jõgiste süüdistuses KarS § 209 lg 1 ja § 22 lg 3 ning § 255 lg 1 järgi seoses taotlusega kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.
3.Harju Maakohtu 12. veebruari 2014. a otsusega tunnistati D. Jõgiste kokkuleppemenetluses KarS § 209 lg 1 ja § 22 lg 3 järgi süüdi ja talle mõisteti karistuseks kuus kuud vangistust. Samuti tunnistati D. Jõgiste süüdi KarS § 255 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti kolm aastat vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel ei pööratud mõistetud vangistust täitmisele, kui D. Jõgiste ei
pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Peale selle mõisteti D. Jõgistelt OÜ Triogames kasuks välja 27 eurot ja 80 senti ning süüdimõistva otsusega kaasnev riigi tuludessse kantav sundraha 532 eurot ja 50 senti.
3.1.D. Jõgiste tunnistati KarS § 255 lg 1 järgi süüdi selles, et ta kuulus koos V. M.-i, A. S.-i, M. G, S. L.-i, A. K, S. G., A. T., V. G., E. G., S. T. ja teiste eeluurimisel tuvastamata isikutega püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse. See ühendus tegutses vähemalt alates juunist 2011 kuni novembrini 2012 Eesti Vabariigi, Vene Föderatsiooni, Läti Vabariigi ja Ukraina Vabariigi territooriumil eesmärgiga leppida eelnevalt kokku jalgpallivõistluste tulemustes, et saada varalist kasu, tehes panuseid kihlvedudega tegelevates äriühingutes, s.o panna toime kelmusi suures ulatuses.
3.2.D. Jõgiste tunnistati KarS § 209 lg 1 ja § 22 lg 3 järgi süüdi selles, et ta osutas isikute grupis koos S. T. A. S.-i ja V. M.-iga S. G.-le vaimset ja füüsilist kaasabi pettuse teel varalise kasu saamisele vähemalt summas 12 000 eurot, osaledes JK Tallinna Kalev esindusmeeskonna mängudes kokkulepitud tulemuste tagamises, mille kohta S. G. tegi panuseid eeluurimisel tuvastamata kihlveokontorites ning sai sel viisil varalist kasu.
4.Harju Maakohtu 12. veebruari 2014. a otsus D. Jõgiste süüditunnistamises jõustus 28. veebruaril 2014.
5.Harju Maakohtu 19. augusti 2014. a otsusega mõisteti A. S., M. G., S. L., A. K., V. G., A. T. ja S. T. neile esitatud süüdistuses õigeks. Maakohus leidis, et süüdistatavate tegevuses puudus kelmusena sätestatud kuriteo koosseis, mistõttu ei saa nende tegusid käsitleda ka kuritegelikku ühendusse kuulumisena KarS § 255 kohaselt.
6.Tallinna Ringkonnakohtu 13. oktoobri 2014. a otsusega jäeti Harju Maakohtu 19. augusti 2014. a otsus muutmata. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et kihlveopettused ei ole karistatavad, leidis aga, et tegemist on HasMS §-s 100 sätestatud väärteoga. Kuivõrd väärteona on karistatav üksnes täideviimine, langeb ära nende süüdistatavate vastutus, kellele heideti ette veebilehel www.triobet.ee toimepandud kihlveopettustele kaasaaitamist.
7.Tallinna Ringkonnakohtu 13. oktoobri 2014. a otsus kriminaalasjas nr 1-13-10768 jõustus
2.veebruaril 2015, kui Riigikohus jättis Riigiprokuratuuri esitatud kassatsiooni menetlusse võtmata.
TEISTMISMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
8.2. märtsil 2015 esitas D. Jõgiste kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andrus Repnau teistmisavalduse, milles taotleb Harju Maakohtu 12. veebruari 2014. a otsuse tühistamist D. Jõgiste süüditunnistamises ja kriminaalasja saatmist Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks. Kokkuvõtlikult märgib kaitsja järgmist.
8.1.D. Jõgiste tunnistati kokkuleppemenetluses süüdi kuriteoteo toimepanemises, milles kaassüüdistatavad on üldmenetluses õigeks mõistetud. Seega esineb KrMS § 366 p-s 8 nimetatud teistmise alus.
8.2.Tuginedes KrMS § 373 lg-tele 2 ja 3, viitab kaitsja sellele, et kuivõrd kokkuleppemenetluses tehtud otsuse põhiosas ei ole tõendeid analüüsitud ja Riigikohtul puudub võimalus veenduda,
missugustele tõenditele maakohus D. Jõgiste süüditunnistamisel tugines, ei saa Riigikohus ise õigeksmõistvat kohtuotsust teha. Kriminaalasi tuleb saata uueks kohtueelseks menetluseks Riigiprokuratuurile, kellel on ühtlasi õigus otsustada kriminaalasja jätkamise otstarbekuse ja seaduslikkuse üle.
9.Teistmisavaldusele esitas vastuse riigiprokurör Piret Paukštys, kes nõustub teistmisavaldusega ja palub Harju Maakohtu 12. veebruari 2014. a kohtuotsuse tühistada ja saata kriminaalasja Riigiprokuratuurile uueks kohtueelse menetluse korraldamiseks.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 366 p 8 sätestab, et teistmise aluseks on kohtuotsuse jõustumine, millega süüdistatav mõistetakse õigeks kuriteos, milles teistetavas kriminaalasjas on kaastäideviija või osavõtja lihtmenetluses süüdi tunnistatud. Vaadeldava sätte tähenduses on teistmisaluseks kohtuotsuste vastuolu olukorras, kus eelnevalt on lihtmenetluses kuriteo kaastäideviija või kuriteost osavõtja süüdi tunnistatud, hiljem on aga üldmenetluses samas kuriteos süüdistatav isik õigeks mõistetud.
11.Nagu eelpool märgitud, on praeguses kohtuasjas D. Jõgiste kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud kuritegudes, mille ta pani toime grupis isikutega, kes on hiljem üldmenetluses tehtud jõustunud kohtuotsusega õigeks mõistetud. Järelikult on kaitsja õigesti leidnud, et D. Jõgiste kriminaalasja teistmiseks esineb KrMS § 366 p-s 8 sätestatud alus. Samale seisukohale on teistmisavaldusele esitatud vastuses asunud ka prokurör.
12.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 373 lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 12. veebruari 2014. a otsuse D. Jõgiste süüditunnistamises ja karistamises KarS § 209 lg 1 ja § 22 lg 3 ning § 255 lg 1 järgi täielikult. Arvestades, et süüdistusasja lahendati kokkuleppemenetluses, tuleb kriminaalasi saata Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks. Kolleegium rahuldab kaitsja teistmisavalduse.
13.D. Jõgiste kaitsja esitas 2. märtsil 2015 Riigikohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 600 eurot (sh käibemaks 100 eurot). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal materjalide analüüsiks ja teismisavalduse esitamiseks kokku 5 tundi tunnitasu määraga 100 eurot üks tund järgmiselt: konsultatsioon kliendiga (0,5 tundi), Harju Maakohtu 19. augusti 2014. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
13.oktoobri 2014. a otsuste ja kohtutoimikuga tutvumine ning kohtuotsuste analüüs (1 tund), teistmisavalduse koostamine (3,5 tundi). Kolleegiumi hinnangul on õigusabi eest makstud tunnihind põhjendatud ja ka osutatud õigusteenus on olnud tervikuna vajalik. Kuivõrd kolleegium rahuldab kaitsja teistmisavalduse, siis juhindudes KrMS § 186 lg-st 1 tuleb riigil valitud kaitsjale makstud tasu hüvitada. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.