Jätta Reiko Madi taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 28. aprilli 2015 määruse vaidlustamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.20.03.2015 esitas kinnipeetav Reiko Madi Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale kuriteoteate, milles viitas asjaolule, et Tartu Vangla saatmisosakond on transportinud teda seitsmel korral (11.02.2011 – 27.05.2011, 15.06.2011, 26.08.2011, 09.09.2011, 03.01.2012, 07.08.2013) ebainimlikes tingimustes. Nimelt leiab kuriteoteate esitaja, et eelmainitud kuupäevadel etapeerimise käigus on tema elu seatud ohtu, kuna etapiautodes kinnipeetavatele ettenähtud kohtades puudus turvavöö. Peale selle lisab kinnipeetav, et teda on ebainimlikult koheldud, sest etapiautodes puudus tualett ja kinnipeetavale ettenähtud etapeerimiskoha põranda pind oli liiga väike (0,51 m2), samuti ei olnud tal võimalik sõidu ajal püsti tõusta.
1.1.
26.03.2015 jättis Justiitsministeeriumi vanglate osakonna sisekontrolör Oleg Morozov kriminaalmenetluse asjas nr 15700000057 teatisega (11-7/2176-4) alustamata.
1.2.31.03.2015 esitas R. Madi kaebuse Justiitsministeeriumi kriminaalmenetluse mittealustamise peale, tuues välja veelkord, et teda on etapeeritud ebainimlikes tingimustes ning on rikutud EIÕK artikleid 3 ja 13 seoses transportimise tingimustega.
1.3.15.04.2015 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega jäeti R. Madi kaebus rahuldamata, kuna puuduvad alused kriminaalmenetluse alustamiseks.
1.4.19.04.2015 esitas R. Madi kaebuse Riigiprokuratuurile taotlusega alustada antud asjas kriminaalmenetlust, et võetaks vastustele vastavad ametnikud ning et hinnatakse talle tekitatud kahju ja hüvitataks see.
RIIGIPROKURATUURI SEISUKOHT
2.Riigiprokuratuuri määrusega jäeti R. Madi kaebus kriminaalmenetluse algatamiseks rahuldamata. Riigiprokurör ei nõustunud kaebuses esitatuga, vaid nõustus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalasja alustamata jätmise motiividega.
2.1.Riigiprokurör toob välja, et kuriteoteates kirjeldatud asjaolude kontrollimisel selgus, et tõepoolest puuduvad Tartu Vangla kasutuses olevates saatebussides kinni peetava isiku paigutamiseks mõeldud istmetel turvavööd ja tualett ning etapeerimiseks kohandatud üksik- ja neljakohalise kambri põranda pinnad on vastavalt – 0,51 m2 ja 1,584 m2. Isegi kui saatebussiga kinnipeetavate etapeerimise tingimusel võib teoreetiliselt esineda mõni inimväärikust alandav või õigust piirav element (nt kõrge õhutemperatuur, turvavöö ja tualeti puudumine, ebamugav istekoht või väike põranda pind) ei ole siiski selle olemasolu käsitletav automaatselt KarS § 324 tähenduses kuriteona. Saatmisosakonna poolt kinnipeetavate etapeerimise näol on tegemist teenistusülesandega, mida teostatakse saatebussides standardsetes tingimustes (ehituslikud elemendid), mis omakorda ei sõltu saatmisosakonna ametnike tegevusest või tahtest. Etapeerides kinnipeetavat saatebussiga teatud standardsetes ehituslikes tingimustes, ei kasuta ametnikud ära oma ametiseisundit ega kuritarvita seda, vaid lähtuvalt püstitatud teenistusülesandest ja etapeerimisega kaasnevatest julgeolekuriskidest, kasutades selle täitmiseks olemasolevaid vahendeid (saatebusse). R. Madi on etapeeritud 11.02.2011 kuni 09.09.2011 kokku 5-l korral, 03.01.2012 ühel korral ja 07.08.2013 ühel korral. Saatebussiks oli Volkswagen Crafter, millel on neljakohaline kamber mõõtudega laius 176cm, kõrgus 149 cm ja pikkus 85 cm, põrandapinda kokku 0,51 m2. Sihtkohad on olnud Tartu piires, Tartust Viljandisse ja Tartust Tallinnasse ning tagasi. Nimetatud teekonnad ei ole pikad ning kirjeldatud tingimustes etapeerimine ei ole toiminud inimväärikust alandavates tingimustes. Transportimisel ei ole seatud etapeeritava elu ohtu.
2.2.KarS § 324 sätestab vastutuse kinnipeetava, arestialuse, vahistatud või kainenema toimetatud isiku inimväärikuse teadva alandamise, diskrimineerimise või tema õiguste teadvalt ebaseadusliku piiramise eest ametiseisundit ära kasutades. Tegevusetusena on käsitatav näiteks seaduslike õiguste kasutamise takistamine. Kinnipeetava ebaseaduslik kohtlemine peab olema toime pandud seotuna ametiseisundi kuritarvitamisest. Teo toimepanijaks saab olla üksnes vangla või arestimaja töötaja, kelle tööülesannete hulka kuulub vabadusekaotusliku karistuse või eelvangistuse korraldamine. Toimepanijal peab olema otsene tahtlus, mis seisned selles, et isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda (KarS § 16 lg 3). Inimväärikus on põhiseaduse aluspõhimõte. Kedagi ei tohi piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda või karistada. Samas tuleb eristada ühelt poolt vastava seadusliku kohtlemisega paratamatult kaasnevaid ebamugavusi ja teiselt poolt EIÕK artikli 3 kaitsealasse kuuluvat piinamist ning ebainimlikku ja alandavat kohtlemist. Inimõiguste kohus on rõhutanud, et ebaseadusliku kohtlemisega kaasnenud kannatused ja alandused peavad igal juhul ületama selle kannatuste ja alanduste astme, mida seostatakse seadusliku karistusega. Teatud kannatused kaasnevad eelvangistusega paratamatult, seega ei ole üksnes kinnipidamiskohas viibimine või sealse seadusliku korra järgmine alandav või ebainimlik.
2.3.Õiguste ebaseaduslik piiramine tähendab kinnipeetavate õiguste sellist piiramist, milleks ei ole ametnikul pädevust ega piisavat põhjendust selliseks piiranguks. Kinnipidamiskohas viibimisega, samuti etapeerimisega kaasnevad paratamatult piirangud. Käesoleval juhul Riigiprokuröri hinnangul ei nähtu sellist kinnipeetava õiguste piiramist, mis oleks käsitletav kuriteona, st mis moodustaks KarS § 324 kuriteokoosseisu, s.o kaebaja õiguste teadva ebaseadusliku piiramise ametiisiku poolt.
2.4.Riigiprokuratuuri hinnangul ei ole kaebuses esitatud uut teavet, mis annaks aluse kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetlust alustatakse kriminaalmenetluse ajendi ja aluse olemasolul. Avalduses ei sedastata kuriteo tunnuseid, mis täidaksid mõne karistusseadustikus kirjeldatud süüteokoosseisu. Kriminaalmenetluse alustamine saab toimuda üksnes siis, kui selleks on olemas ajend ja alus, milleks on vastavalt KrMS § 194 lg 1 ja 2 kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave ning kuriteotunnuste sedastamine selles. Seega lubab KrMS § 193 lg 1 kriminaalmenetluse alustamist vaid tingimusel, et kuriteoteatest nähtub ka kuriteokoosseisu olemasolu, kuivõrd viimane on KarS § 2 lg 2 kohaselt kuriteo tunnuste esmane eeldus. Sellise piirangu seadmine kriminaalmenetluse alustamisele kujutab endast olulist õigusriiklikku garantiid isiku põhiõiguste kaitsel, et vältida kriminaalmenetluslike vahendite alusetut kasutamist.
ÕIGUSABITAOTLUSE SISU
3.R. Madi esitas taotluse, milles soovib kriminaalasjas nr 15700000057 riigi õigusabi korras advokaadist esindaja määramist, et vaidlustada Riigiprokuratuuri määrus ja kes aitaks kaebusi esitada. Lisaks toob R. Madi välja, et ta soovib, et vastutavad isikud võetakse vastutusele ning hüvitatakse talle tekitatud kahju seoses ebainimlikes tingimustes transportimisega 7-l korral.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Ringkonnakohus, tutvunud R. Madi õigusabitaotluse, Riigiprokuratuuri määruse ja asja materjalidega, leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata.
4.1.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. R. Madi asub Tartu Vanglas, kuid ei ole esitanud seisukohta oma majandusliku seisundi kohta või aluste kohta, miks tal puudub endal võimalus advokaadi palkamiseks.
4.2.Lisaks majanduslikule seisundile näeb riigi õigusabi seadus ka ette, et hinnata tuleb ka riigi õigusabist keeldumise aluseid (RÕS § 7). RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Taotlusest nähtuvalt soovib R. Madi Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks saada õigusabi seetõttu, et on endiselt seisukohal, et alustada tuleks kriminaalmenetlust, kuna teda on transporditud ebainimlikes tingimustes ning sellega on talle tekitatud kahju.
4.3.Hinnates R. Madi riigi õigusabi taotluse esitamise alust RÕS § 6 lg 1 alusel ja kaebuse perspektiivikust rõhutab ringkonnakohus, et kriminaalmenetlust alustatakse KrMS § 193 kohaselt üksnes juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Kohtukolleegium leiab, et Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määruses on piisavalt põhjendatud, miks käesoleval juhul puudub alus R. Madi kaebuse alusel
kriminaalmenetluse algatamiseks. Samuti ei ole teada R. Madi majanduslik seisund, mille tõttu ta ei ole ise võimeline asjatundlikku õigusteenust muretsema. Üksnes asjaolu, et isik viibib kinnipidamisasutuses, ei ole aluseks riigi õigusabi saamiseks. Ka ringkonnakohus leiab kaebuse perspektiivikuse osas, et R. Madi poolt esitatud kuriteoteates ei ole sedastatavad kuriteo tunnused, mistõttu kriminaalmenetluse alustamine on KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt välistatud. Kuna ringkonnakohus jagab täielikult Riigiprokuratuuri määruses esitatud seisukohti, ei pea kohus vajalikuks neid siinkohal korrata.
5.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 208 lg-st 1, RÕS § 7 lg 1 p-st 5 ja § 10 lg-st 5 jätab ringkonnakohus R. Madi taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Aarne Sarjas
Paavo Randma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.