Kohtulahend

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

alluma

karistuse kandmiselt peale käesoleva

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega mõisteti E.Z süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti talle karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati E.Z-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.11.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10519 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 28 päeva vangistust, võrra ning mõisteti E.Z-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10 kuud 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 01.10.2014. a ja lõppeb 28.08.2015. a. Vangla toetab E.Z-i vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha E.Z-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör toetab E.Z-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamist ning toetab kõikide vangla poolt soovitatud lisakohustuste määramist. Prokurör osundab, et süüdimõistetul on vabanedes olemas sobiv elukoht vanemate juures ning iseloomustuses viidatud pooleliolev menetlus on 14.04.2015. a KrMS § 2001 alusel lõpetatud kellelegi süüdistust esitamata. E.Z tunnistab probleemkäitumist ja mõistab, et õigusrikkumiste üheks põhjuseks on alkoholi tarvitamine, millest soovib loobuda.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu E.Z selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. E.Z selgitas kohtule, et ta vanemate tervis on väga halb ja nad ei jõua praktiliselt midagi enam teha. Saaksin neid aidata. E.Z soovib minna vabaduses viibides operatsioonile, mida vangistuses ei ole võimalik teha. Ühtlasi selgitab E.Z , et tal on abikaasa ja 6-aastane tütar, kes elavad hetkel küll Ukrainas, kuid soovivad Eestisse elama tulla, kuid selle jaoks peab E.Z vastavad paberid vormistama. E.Z soovib vabaneda alkoholiprobleemist ning on nõus selle jaoks pöörduma psühhiaatri poole. E.Z soovib edaspidi vältida kuritegude toimepanemist.

KOHTU SEISUKOHT

olnud samalaadsed, st mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimised, on E.Z-i puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema alkoholi tarvitamise harjumused ja sellest tingitud õigusvastane käitumisviis. Kohus peab oluliseks arvestada ka sedagi, et E.Z-ile mõistetud karistused on olnud lühiajalised. E.Z selgitas, et tarvitas vabaduses olles alkoholi siis, kui oli kellegi sünnipäev, linnas pidu või kui käis saunas ning sellistel juhtudel jõi paar õlut. E.Z alustas alkoholi tarvitamisega 16. aastaselt. Alkoholi liigtarvitamisega seoses on E.Z pöördunud psühhiaatri vastuvõtule, tarvitanud ravimeid ning kasutanud ka alternatiivseid ravivahendeid, kuid vaatamata sellele rikkus kriminaalhoolduse nõuet mitte tarvitada alkoholi ja pani toime uue kuriteo. E.Z on kindel, et sõltuvust tal välja kujunenud ei ole. E.Z selgitas kohtule, et tal on olnud nüüd võimalus mõelda, mida ta teinud on ning kuidas peab edasi elama ja käituma. E.Z soovib alkoholist loobuda. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et E.Z on korduvalt pidanud kandma karistust vangistuses, on alust olla veendunud, et E.Z on sellel korral aru saanud ebaõigest käitumisest ja muudatuste tegemise vajadusest. Oluline on seegi, et E.Z on motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma ja soovib taaskord pöörduda psühhiaatri poole, kellelt on ta ka varasemalt abi saanud. 3.2 E.Z-ile ei ole tulenevalt karistusaja pikkusest koostatud individuaalset täitmiskava kuna tema karistusaeg on alla ühe aasta. Vangistuse jooksul ei ole E.Z olnud hõivatud temast mitteolenevatel põhjustel mitte ühegi taasühiskonnastava tegevusega. Käitumine on olnud eeskujulik ja kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. 3.3 Vabanemise korral asub E.Z elama oma vanemate juurde xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn. E.Z peab lähedasteks vanemaid, abikaasat ning last. E.Z on oma vanemate ainus laps ning nende omavahelised suhted on head ja toetavad. Vangistuse jooksul on vanemad käinud E.Z-i juures lühiajalistel kokkusaamistel. E.Z-i vabanemise korral on tema abikaasa koos tütrega nõus Ukrainast tagasi Eestisse tulema ja E.Z loodab taastada nendega head peresuhted. E.Z-i sissetulekuallikas vabanemisel on töövõimetuspension, mis on määratud seoses töövõime kaotusega 80% ulatuses. Töövõimetus on E.Z-ile määratud seoses selgroovigastusega. Vabanemise korral soovib E.Z asuda tööle oma vanematele kuuluvas OÜ-s Lindhard. E.Z on olemas varasem töökogemus, enamasti ehitusel, aga ka tõstukijuhina ning vanemate firmas transpordiabilisena. Esimese vangistuse jooksul õppis E.Z Tallinna Tööstushariduskeskuses koostelukksepa eriala, õpingud jäid lõpetamata seoses E.Z-i vabanemisega. E.Z-i riigikeele oskus on B1 tasemel. Kohus peab positiivseks, et E.Z on vabanemise korral võimalik töötada oma vanemate ettevõttes, mis võimaldab olla tegevuses ja saada elamiseks vajaminevat sissetulekut. Siiski on oluline, et E.Z on tuvastatud 80% töövõimetus, mis seab omakorda piirangud tööle, mida E.Z tervislikust seisundist tulenevalt üleüldse on võimalik teha. Samas tagab töövõimetuspensioni saamine E.Z-i eluks vajaliku toimetuleku. Tartu Vangla andmetel on E.Z tasumata võlanõudeid 792 eurot ning vabanemisfondis on tal 465 eurot. Vangistuse jooksul on E.Z rahaliselt toetanud ema. E.Z-i vabanemise korral on tema vanemad nõus teda nii materiaalselt kui ka moraalselt toetama. Kohus peab positiivseks, et vabanemise korral on E.Z motiveeritud loobuma alkoholi tarvitamisest ja on selleks valmis pöörduma erialaspetsialisti poole. E.Z on vabanemise korral tagatud lähedaste igakülgne toetus, samuti esineb võimalus, et E.Z saab taastada suhted oma lapse ja abikaasaga.

osaliselt varasemast elukäigust, käitumisest vangistuse jooksul, tema isikut (aktiivselt tegelenud alkoholiprobleemiga juba enne vangistust) ning vabanemisjärgseid elutingimusi (toetavad lähedased, kindel elu- ja töökoht). Kohtu hinnangul on E.Z-i senini ärakantud karistusaeg proportsionaalne toimepandud kuriteoga ja E.Z on teinud karistusest vajalikud järeldused. E.Z tuleb karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.