Kohtulahend

• elama alalises elukohas: XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljapool Eesti territooriumi viibimiseks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS:

Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse H.E selles, et tema, viibides 27.10.2014.a. kella 12.52 ajal Tallinnas, aadressil Suur – Sõjamäe 4 asuva Ülemiste kaubanduskeskuse XXX AS-ile kuuluvas kaupluses, isikute grupis koos Sergey Semenukhaga võttis ära võõra vallasjasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt varastas XXX AS-ile kuuluva mobiiltelefoni LG G3 maksumusega 400 €. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi (27.10.2014.a.- vt. eelmine episood ja 10.11.2014.a. episood, mille eest on teda 10.11.2014.a. karistatud väärteokorras) uuesti viibides 19.12.2014.a. kella 12.05 paiku Tallinnas, aadressil Paldiski mnt 102 asuva kaubanduskeskuse Rocca al Mare kaupluses Denim Dream, alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt püüdis varastada Põldma Kaubanduse AS -ile kuuluvat kaupa kogumaksumusega 474 €: 1 paari teksapükse Fornarina Peggy maksumusega 150€; 2 paari teksapükse Guess maksumusega 121 € ja 1 kampsunit Guess maksumusega 77 € möödus kassast ja turvaväravast kauba eest tasumata, kuid ei viinud kuritegu lõpule põhjustel, mis ei olenenud tema tahtest, sest teda peeti turvatöötaja poolt kinni. Kaup rikkumatult tagastatud kauplusele. Samuti tema uuesti isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi, viibides 19.12.2014.a. kella 16.45 paiku Tallinnas, aadressil Endla 45 asuva Kristiine kaubanduskeskuse kaupluses Denim Dream, alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt püüdis varastada Põldma Kaubanduse AS-ile kuuluvat kaupa kogumaksumusega 254 €: 1 paari pükse Sophie Skinny maksumusega 119 € ja 1 paari pükse Peggy – blue strech denim Fornarino maksumusega 135 €, möödus kassast ja turvaväravast kauba eest tasumata, kuid ei viinud kuritegu lõpule põhjustel, mis ei olenenud tema tahtest, sest teda peeti turvatöötaja poolt kinni. Kaup rikkumatult tagastatud kauplusele. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi, uuesti viibides 10.01.2015.a. kella 19.47 paiku Tallinnas, aadressil Viru väljak 4/6 asuva Viru kaubanduskeskuse kaupluses Calvin Klein, alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt püüdis varastada Põldma Kaubanduse AS-ile kuuluvat kaupa: 1 paari teksapükse Calvin Klein maksumusega 129 €, möödus kassast ja turvaväravast kauba

eest tasumata, kuid ei viinud kuritegu lõpule põhjustel, mis ei olenenud tema tahtest, sest teda peeti turvatöötaja poolt kinni. Kaup rikkumatult tagastatud kauplusele. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi, uuesti viibides 20.01.2015.a. kella 14.20 paiku Tallinnas, aadressil Läänemere tee 28 asuva kaupluses Selver, alustas isikute grupis koos alaealise Jekaterina XXX vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt püüdis varastada Selver AS -ile kuuluvat kaupa kogumaksumusega 83.80 €: 10 pakki sigarette Kent Surround maksumusega a`3.50 €; 8 pakki sigarette Marlboro Gold maksumusega a`3.50 €; 4 pakki sigarette Marlboro Red maksumusega 3,50 €; 1 pakki sigarette Kent HD Silver maksumusega 3.30 € ja 1 pakki sigarette Kent HD Blue maksumusega 3.50 €, möödus kassast kauba eest tasumata, kuid ei viinud kuritegu lõpule põhjustel, mis ei olenenud tema tahtest, sest teda peeti turvatöötaja poolt kinni. Kaup rikkumatult tagastatud kauplusele. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi, uuesti viibides 05.02.2015.a kella 14.09 paiku Tallinnas, aadressil Läänemere tee 28 asuva kaubanduskeskusese Läänemere Selver müügisaalis, alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt püüdis varastada Selver AS -ile kuuluvat kaupa - 4 pakki sigarette Kent maksumusega 3.50 €, kogumaksumusega 14 €, möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid ei viinud kuritegu lõpule põhjustel, mis ei olenenud tema tahtest, sest teda peeti turvatöötaja poolt kinni. Kaup rikkumatult tagastatud kauplusele. Seega pani H.E toime KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis ja süstemaatiliselt. Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi. Samuti nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatavale esitatud süüdistus on põhjendatud, süüteod kvalifitseeritud õigesti, kohtueelsel menetlusel kogutud tõendid on lubatavad.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kuigi kohtul puuduvad tõendid H.E legaalsete sissetulekute kohta, pole kohtule esitatud ka tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Süüdistatav on täisealine ja töövõimeline isik, kellelt kohus eeldab töö otsimist ja tööle asumist. Seaduse kohaselt ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna H.E pani süstemaatiliselt toime varavastaseid kuritegusid. Seega tegemist ei olnud juhusliku süüteoga, vaid harjumuslikuks muutunud käitumisega. Kohtupraktika kohaselt ei ole ka kinnipidamisasutuses karistuse kandmine asjaoluks, mis võiks tingida menetluskulude vähendamise. Peale selle on süütegude toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seetõttu tuleb kõik menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista.

Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust, samuti konkureerivat kohustust tsiviilhagi hüvitamise näol ja seda, et süüdistatav viibib kinnipidamisasutuses, siis esinevad alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul võrdsete osamaksetena (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.