Kohtulahend

tekivad tagasilanguse perioodid, mis on uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohus leidis, et V.U puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhooldusega tema ohtlikkust võimalik ühiskonnas alandada. V.U on tasumata nõudeid üle 17 000 euro. Varasemalt kasutas isik raha mõtlematult alkoholile. Positiivseks pidas kohus seda, et kinnipidamiskohas on V.U mõtteviisis ja tegevustes aset leidnud positiivsed nihked. Samas möönis kohus, et kinnipeetava üle kinnipidamisasutuses teostatava range järelevalve alt vabanemise korral ei pruugi saavutatud tulemused osutuda piisavaks, tagamaks positiivse tulemuse kestust. Kokkuvõtlikult leidis maakohus, et arvestades kuritegude korduvust ja dünaamikat ning varasemat käitumist kriminaalhooldusel olles, ei ole V.U ingimisi ennetähtaegne vabastamine õigustatud. V.U vabastamise korral saaks ka ühiskonna õiglustunne riivatud ning vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

MÄÄRUSKAEBUS

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse argumentidele märgib ringkonnakohus järgmist. 5.1 Määruskaebuse esitaja on esile toonud rida positiivseid asjaolusid nagu töötamise majandustöödel ja köögitöölisena ning osalemise sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Hetkel töötab V.U väljapool vanglat ettevõttes OÜ XXX tootmistöölisena. V.U on kindlalt otsustanud teha lõpparve alkoholiga, milles ta näeb oma probleemide põhjust. Narkootikumidega seotud probleeme tal ei esine. Apellatsioonikohus peab eelnimetatud asjaolusid kiiduväärseks, sest isiku motivatsioon loobuda alkoholi liigtarvitamisest sõltub reeglina tema enda tahtest ning sellist tahet on V.U ilmutanud nii sõnades (soov oma elu muuta, arusaam, et tema kuritegude põhjuseks oli alkoholi liigtarvitamine, istungi protokoll lk 71 ja ringkonnakohtule esitatud määruskaebus), kui ka tegudes (osalemine Eluviisitreeningu programmis). Ringkonnakohus möönab, et osalemine sotsiaalprogrammis annab V.U-le küll suuna, kuidas muuta või lõpetada alkoholi tarvitamine või saavutada alkoholisõltuvuse üle kontroll, edaspidine aga sõltub tema enda tahtest. Apellatsioonikohus peab küll kiiduväärseks, et V.U on otsustanud oma elu muuta ning soovib edaspidi käituda seaduskuulekalt ning on astunud selleks ka reaalseid samme, küll aga selgub tema varasema ennetähtaegse vabastamise küsimuse protokolli lugedes (13. juuni 2012), et sarnaseid lubadusi on V.U andnud Viru Maakohtule varemgi. Seejuures on ta juba 3 aastat tagasi endale teadvustanud alkoholiprobleemi olemasolu ja läbinud ka vastava sotsiaalprogrammi, seejärel on teda aga taas karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes olles. 5.2 Kuivõrd KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid tuleb hinnata kogumis, nõustub ringkonnakohus maakohtuga selleski, et ennetähtaegse vabastamise vastu esineb veel rida argumente. V.U puhul on asjaoluks, mis tema lubadused kahtluse alla seab, kahtlemata see, et ta noorele eale on juba 8 korral (2 kustunud karistust) kriminaalkorras karistatud. Samuti on maakohus isiku sõnad seadnud kahtluse alla seetõttu, et V.U-le on korduvalt antud võimalusi (tingimisi karistus allutamisega käitumiskontrollile, karistuse asendamine), mida ta aga hinnanud ei ole. Ka V.U tingimisi vabastamine (Viru Maakohtu 14. juuni 2012 määrusega) varasema karistuse kandmiselt oli samuti mittetulemuslik. See pöörati täitmisele, kuna V.U ei allunud kohustustele mitte tarvitada alkoholi ning rikkus registreerimiskohustuse täitmist. Seetõttu tuleb suure küsimärgi alla seada V.U praegused lubadused jätta kuritegelik minevik selja taha, samuti on mitmed tema suhtes kohaldatud kriminaalhoolduslikud järelevalved olnud problemaatilise kuluga ning seavad kahtluse alla võimaliku koostöö järelvalveametnikega. Uute kuritegude riski on kinnipidamisasutuse poolt hinnatud keskmisest kõrgemaks ka V.U-le koostatud iseloomustuses (mittevägivaldse kuriteo tõenäosus 2 aasta jooksul 55% ja vägivaldse kuriteo puhul 51%), mida ringkonnakohus peab arvestatavaks. 5.3 Sellistel põhjendustel tuleb V.U talle mõistetud karistuse kandmist jätkata ning realiseerida oma positiivsed kavatsused elu muutmiseks pärast vangistusest vabanemist. Tema taasühiskonnastamist antud ajal soodustab ka viibimine tööl väljaspool kinnipidamisasutust (töökoha iseloomustuses ollakse V.U töössesuhtumisega väga rahul ning ollakse valmis talle edaspidigi tööd pakkuma) ning lühiajalise väljasõidu võimaluse pakkumine lähedastega suhtlemiseks.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.