1-15-2494/9 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

15.peatüki kohaselt määruskaebekorras. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Esitatud süüdistus 27.02.2015 kella 13.50 paiku Tallinnas Kärberi 42 asuva Säästumarketi juures lõi R.D XXXparema käe rusikaga näkku, tekitades sellega XXXvasaku põsesarna pehmete kudede vigastuse, nahaaluse verevalumi ning füüsilist valu. Seega pani R.D toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Maksim Kink, süüdistatav R.D ja tema kaitsja Marina Leis sõlmisid kokkuleppe järgnevas. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör tunnistada süüdi R.D KarS § 121 lg 1 järgi ning karistada teda 2 (kahe) kuulise vangistusega. KarS §-le 68 lg 1 alusel arvestada R.D karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg: 2 päeva (27-28.02.2015), kandmata karistus vangistus 1 kuu 28 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistus 1 kuu 28 päeva 08.04.2014 Harju Maakohu otsusega nr 1-14-1832 mõistetud, kuid ärakandmata karistuse võrra, s.o 6 kuu võrra ja liitkaristuseks mõista 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 sätete ja KarS § 74 lg 5 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 238 tunni ulatuses. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 12 kuud alates kohtuotsuse kuulutamisest, mille jooksul peab R.D järgima kontrollinõudeid ja täitma kohustusi KarS § 75 lg 1 ja lg 2 alusel: 1) elama alalises elukohas XXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte omama ega tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kaitsja ja prokurör jäävad kokkuleppe

juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et R.D kuulub KarS § 121 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Kriminaalmenetluse kulud on: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 24,00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585,00 eurot. R.D kaitsja esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks kuue kuu peale, kuivõrd isiku arvelduskonto on arestitud. R.D sõnul moodustab tema sissetuleku kuus 400,00 eurot töötasu ja 260,00 eurot pension. Eluasemekulud on 100,00 eurot kuus. Prokurör nõustus kaitsja taotlusega. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 on kohus kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka ühest kuust pikem tähtaeg. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava kaitsja taotlus menetluskulude ajatamiseks kuulub rahuldamisele. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Eeltoodust johtuvalt tuleb menetluskulud summas 609,00 eurot tasuda 6 (kuus) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 101,50 eurot. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine.